3-25-3009/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3009

Haldusasi

X. X-i kaebus Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsuse

nr TVH/25/023772 ja 28.08.2025 vaideotsuse nr VO/

25/1996 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X-i määruskaebus

Menetlustoiming

Määruskaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2025. a määruse

peale esitatuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.

2. Jätta X. X-i taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Tagastada X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2025. a määruse

peale.

4. Avaldatavas määruses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X. X esitas Eesti Töötukassale 30.06.2025 töövõime

hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa jättis 10.07.2025 otsusega nr TVH/25/023772 taotleja töövõime

hindamata, kuivõrd taotleja ei ole Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa

või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või

3-25-3009

tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2

lg 1 punktid 1 ja 2).

3. Eesti Töötukassa jättis 28.08.2025 vaideotsusega nr VO/25/1996 kaebaja vaide

rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Vaide esitaja kui kinnipeetava alus Eestis viibida tuleneb seadusest, s.o välismaalaste seaduse

(VMS) § 43 lg 1 p-st 5 ja lg-st 3 (vt RKHK 5-23-35, p-d 30–31). Tegemist on Eestis ajutise

viibimise seadusliku alusega, s.o Eestis viibimisega ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta

(vt VMS § 7). Nimetatud alused ei anna alust töövõime hindamiseks, kuna tegemist on Eestis

viibimise alustega, aga TVTS § 2 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab töövõime hindamiseks

õigustatud subjektil olema elamisluba või elamisõigus. Vaide esitaja ei ole rahvastikuregistri

andmete järgi 10.07.2025 seisuga Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa

või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või

tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime

hindamisele.

Seadusandjal on õigus otsustada, millistel tingimustel maksta kõnealustele isikutele toetusi

puude olemasolu või töövõime vähenemise või puudumise korral (põhiseaduse § 28 lg 2).

Kuna põhiseadus ei kohusta selliste toetuste määramisel kohtlema välismaalasi ja

kodakondsuseta isikuid samamoodi nagu Eesti kodanikke, ei ole ka äratuntav, kuidas vaide

esitajat praegusel juhul diskrimineeritakse. Vaide esitaja ei ole ilma jäänud Eesti riigi abist,

kuivõrd ta on kinnipeetavana riigi ülalpidamisel, kus talle on tagatud peavari, toit ja arstiabi.

TVTS § 2 lg 1 ei näe ette kaalutlusõigust. Ühtlasi ei ole TVTS § 12 lg 6 kohaselt

töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.

4. X. X esitas halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 08.10.2025 määrusega kaebuse, jättis menetlusabi

taotluse läbi vaatamata ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust

nõuda töövõime hindamist, sest tema suhtes ei kohaldu TVTS § 2 lg 1. Tegemist on

väheintensiivse riivega, sest kaebaja viibib kinnipidamiskohas ja talle on vanglas tagatud

meditsiiniline abi. Kuna kaebus on riigilõivuvaba, siis jääb menetlusabi taotlus läbi

vaatamata. Kuna kaebuse perspektiivitus on ilmne, jääb esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

6. Kaebaja koostas 12.11.2025 määruskaebuse, mille andis vanglale üle 13.11.2025.

Kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks on vajalik, et vastustaja hindaks kaebaja töövõimet.

Töövõime hindamata jätmine paneb kaebaja teistega võrreldes halvemasse olukorda ja ta

tunneb, et sellega alandatakse tema väärikust. Töövõime hindamine on vajalik kaebajale teises

protsessis. Kaebaja sai halduskohtu määruse 28.10.2025. Kaebaja kirjutas määruskaebuse

12.11.2025 päeval ja ei saanud seda vanglale üle anda. Vanglas korjatakse kirjad kokku

hommikuti. Kaebaja ei tea, kuidas kaebetähtaega arvestada. Eksituse korral taotleb kaebaja

kaebetähtaja ennistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

3-25-3009

7. Kohtute infosüsteemi kohaselt toimetati Tallinna Halduskohtu 08.10.2025 määrus

kaebajale kätte 27.10.2025. Kaebaja andis määruskaebuse vanglale üle 13.11.2025 ehk pärast

seaduses sätestatud 15-päevast tähtaega. Seega on määruskaebus ringkonnakohtule esitatud

tähtaja rikkumisega.

8. Ringkonnakohus saab ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja, kui menetlusosalisel

ei olnud võimalik määruskaebust tähtaegselt esitada mõjuval põhjusel (HKMS § 71 g 1, § 181

lg 3, § 203 lg 2 ja § 207 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, mida menetlusosaline ise

mõjutada ei saa, ent mille esinemise tõttu ei olnud tal enda tahtest sõltumata võimalik

vajalikku toimingut tähtaegselt teha. Tähtaja möödalaskmine pole vabandatav, kui

menetlusosaline ei olnud piisavalt hoolas.

9. Kaebaja väidetud asjaolud ei luba järeldada, et määruskaebuse tähtaegselt esitamata

jätmiseks esines mõjuv põhjus. 15-päevane tähtaeg (s.o 11.11.2025) oli möödunud enne seda,

kui kaebaja asus määruskaebust 12.11.2025 koostama. Kaebaja pole esitanud põhjendusi selle

kohta, miks ta ei saanud määruskaebust koostada varem ja esitada hiljemalt 11.11.2025.

10. Isegi juhul, kui määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemist tuleks hakata lugema alates

28.10.2025, pole kaebaja väidetud asjaolud sellised, mis annaksid aluse määruskaebuse

tähtaja ennistamiseks. Kaebaja enda võimuses oli koostada määruskaebus selliselt, et ta saaks

selle vanglale üle anda varem kui 13.11.2025. Kaebaja pole esitanud põhjendusi selle kohta,

miks ta ei saanud määruskaebust koostada sellise ajavaruga, et ta saaks määruskaebuse

vanglale üle anda tähtaegselt. Kaebaja hooletust menetlustoimingute tähtaegselt tegemata

jätmisel ei saa käsitada määruskaebuse tähtaja ennistamise alusena.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus menetlusse võtmata (HKMS § 187 lg 3 p 2 ja

§ 207 lg 1). Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS §

187 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)