3-25-4409/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4409

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Ruth Marton

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – XXX

OÜ (registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks XXX OÜ ette-

maksukontole (viitenumber 52560598) summas 9503,44 eurot.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte XXX OÜ-le.

3. Kohus asendab avaldatavas määruses nii füüsiliste kui juriidiliste isikute nimed (ja

muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avalda

määruse kirjeldavat osa.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

/…/

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

3-25-4409

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus pöörata

sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud

korras (MKS § 130 lg 1 p 3), mis hõlmab ka maksuhalduri hallatava ettemaksukonto1

arestimist (Riigikohtu 18.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-28-13, p 13).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust,

kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. MTA 27.11.2025 taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on XXX OÜ deklareerinud

maksustamisperioodide juuni ja juuli 2025. a KMD-del YYY OÜ ja QQQ OÜ rekvisiitidega

arvete alusel sisendkäibemaksu kokku 9503,44 eurot. Maksuhaldur viib 26.08.2025 teate ja

17.09.2025 korralduse alusel läbi XXX OÜ maksustamisperioodide juuni ja juuli 2025. a

maksuarvestuse õigsuse kontrolli. MTA on kogunud maksumenetluses teavet, mis annab alust

arvata, et XXX OÜ on deklareerinud juuni ja juuli 2025. a KMD-del alusetult

sisendkäibemaksu summas 9503,44 eurot, kajastades raamatupidamises reaalselt

mittetoimunud tehinguid YYY OÜ-ga ja QQQ OÜ-ga, mille eesmärgiks oli tekitada alusetu

käibemaksu tagastusnõue XXX OÜ-le. Maksuhaldur on kajastanud kontrolli käigus kogutud

teabe 27.11.2025 taotluses kohtule2. Kohtu hinnangul puudub MTA esitatud teabe pinnalt alus

asuda seisukohale, et kavandatava maksuotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane.

1 vt MKS § 105 lg 9 alusel kehtestatud rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude

maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 6

2 MTA 27.11.2025 taotluse p 2

2(4)

3-25-4409

Esitatud teabest nähtuvalt on maksuhalduri kahtlustel alust. Nagu eelnevalt mainitud, ei

kontrolli kohus seejuures praeguses menetluses üksikasjalikult seda, kas maksuhalduri poolt

eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldus, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille

eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine.

6. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus,

et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on

selgitanud, et maksuotsust ei jõuta XXX OÜ-le teha enne, kui lõpeb seadusest (MKS § 106 lg

2 ja KMS § 34 lg 2) tulenev tagastusnõude õigsuse kontrollimise (tagastusnõude tuvastamise)

tähtaeg. Maksuhaldur on seega sunnitud XXX OÜ poolt deklareeritud, tõenäoliselt alusetu

tagastusnõude summas 3309,89 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne võimaliku

maksuotsuse väljastamist. Kohtule arusaadavalt on tagastusnõue summas 6071,42 eurot juba

kantud XXX OÜ ettemaksukontole3.

Kohtu hinnangul on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine

võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA poolt taotluses esile toodud asjaolud

viitavad sellele, et XXX OÜ on teadlikult deklareerinud valeandmeid, mille tulemusena on

alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu summas 9503,44 eurot ning esitatud samas summas

tagastusnõue. Teadliku maksude väärarvestuse korral saab pidada põhjendatuks järeldust, et

XXX OÜ ei soovi vastavat maksukohustust tasuda / tagastada ka tagantjärele maksumenetluse

lõppemise järgselt. Seega saab pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et maksu-

kohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema

sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks.

7. MTA taotleb kohtult luba täitmist tagava toiminguga XXX OÜ ettemaksukonto arestimist

9503,44 euro ulatuses. Kohtu hinnangul saab sellist täitetoimingut pidada põhjendatuks.

Ettemaksukonto arestimine MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on võimalik (Riigikohtu 18.06.2013

otsus asjas nr 3-3-1-28-13, p 13). Samuti ei ole ettemaksukonto arestimine maksukohustuslast

sedavõrd koormav täitetoiming kui näiteks arvelduskonto arestimine. See ei too kaasa

ettevõtte tegevuse sellist seiskumist, mis võib olla arvelduskonto arestimise tagajärjeks

(Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018 määrus asjas nr 3-18-302, p 11). MTA esitatud teave

on usaldusväärne selles, et XXX OÜ-l puudub muu vara, mille arvel oleks võimalik või

otstarbekam maksuotsusega määratav maksukohustus täita. Praegusel juhul kaalub seega

avalik huvi maksusummade laekumise (alusetute tagastusnõuete mittetäitmise) tagamiseks üle

XXX OÜ huvi kasutada ettemaksukontol olevaid või sinna laekuvaid summasid, eelkõige

saada deklareeritud enammakse enda käsutusse enne sama enammakse osas toimuva

maksumenetluse lõppemist.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Arvestades eeltoodut on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg 1 p-s 3

sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus annab MTA-le loa aresti seadmiseks

XXX OÜ ettemaksukonto arestimiseks summas 9503,44 eurot, s.o XXX OÜ juuni ja juuli

2025. a KMD-del deklareeritud sisendkäibemaksu ja enammakse ulatuses ning nendele

vastava maksusumma määramise tagamiseks.

3 MTA 27.11.2025 taotluse lisa 35 – XXX OÜ ettemaksukonto saldo seisuga 27.11.2025

3(4)

3-25-4409

9. Ettemaksukonto arestist vabastamiseks saab XXX OÜ pakkuda MTA-le tagatise. MTA

taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui XXX OÜ esitab MKS §

120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase deposiidi või muu tagatise summas 9503,44 eurot (millele

võivad asendustagatise korral lisanduda vara sundtäitmise kulud).

10. Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste

kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad

andmed) tähemärgiga ning ei avalda määruse kirjeldavat osa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

4(4)