2-18-10452/106 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-18-10452

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-10452(3)

Tsiviilasi

L.Q kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: L.Q , isikukood XXX,

Võlausaldajad: Inbank AS, Placet Group OÜ, Moneyzen

OÜ, TF Bank AB, BB Finance OÜ, Ferratum Bank p.l.c,

Bigbank AS, Eesti Inkasso OÜ, Bondora AS, LHV Pank

AS, Creditstar Estonia AS, Coop Finants AS

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,

istungimenetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku L.Q kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Vabastada võlgnik L.Q usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.

3. Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad

võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb

esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 03.08.2018 kohtumäärusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti.

2. 18.06.2020 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud

nõuete eest raha saamata järgmistel võlausaldajatel: võlausaldaja. Usaldusisiku kohustusi määrati

täitma võlgnik ise. Võlgnik pidi kohtule esitama iga-aastaseid aruandeid, esimese aruande

hiljemalt 15.07.2021. Võlausaldajate II järgus rahuldamata jäänud nõuded kogusummas 43 634,68

eurot võlausaldajate kaupa jaotuvad järgmiselt:

2-18-10452

-

Inbank AS nõue summas 5758,20 eurot, jaotise suurus 13,20 %

-

Placet Group OÜ nõue summas 1080,00 eurot, jaotise suurus 2,47 %

-

Moneyzen OÜ nõue summas 7910,36 eurot, jaotise suurus 18,13 %

-

TF Bank AB Eesti filiaali nõue summas 2409,46 eurot, jaotise suurus 5,52%

-

BB Finance OÜ nõue summas 1511,36 eurot, jaotise suurus 3,46%

-

Ferratum Bank p.l.c. nõue summas 2145,24 eurot, jaotise suurus 4,92 %

-

Bigbank AS nõue summas 2093,83 eurot, jaotise suurus 4,80 %

-

Eesti Inkasso OÜ nõue summas 5039,44 eurot, jaotise suurus 11,55%

-

Bondora AS nõue summas 5490,43 eurot¸ jaotise suurus 12,58%

-

LHV Pank AS nõue summas 522,36 eurot, jaotise suurus 1,20%

-

Creditstar Estonia AS nõue summas 5188,74 eurot, jaotise suurus 11,89%

-

Coop Finants AS nõue summas 4485,26 eurot, jaotise suurus 10,28%

3. 19.08.2025 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest

vabastamise osas, sh võla jääki. Seisukoha esitasid järgmised võlausaldajad:

o

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal teatas, et võlgnik on tasunud 338,27 eurot. Võlausaldaja on

menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas neutraalne.

o

Eesti Inkasso OÜ märkis, et tasutud summa on 707,79 eurot, võlgnevuse jääk 4 331,65 eurot.

Võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole

üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus. Võlausaldaja palub lõpetada

kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

o

Moneyzen OÜ-l puudub nõue võlgniku vastu, kuna selle tasus käendaja.

o

Placet Group OÜ leidis, et kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud,

kuna võlausaldaja nõudeid pole piisaval määral rahuldatud. Võlgnik on teostanud kaks makset

kokku summas 62,58 eurot, võlgnevus 1017,42 eurot.

o

Creditstar Estonia AS - võlgnik teinud makseid kogusummas 728,63 eurot, võlgnevuse jääk

4460,11 eurot. Kohustusi on vähendatud 14% ulatuses, mis ei ole arvestatav ulatus. Võlgnik

tuleb jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja pikendada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust või jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

o

Bondora AS avaldas, et võlgnik tasus kokku 770, 93 eurot, võlausaldaja jätab kohtu otsustada,

kas vabastada klient tasumata jäänud kohustusest või mitte.

o

Inbank AS teavitas, et võlgnik on teinud väljamakse summas 389,79 eurot. Inbank jätab

võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

o

Bigbank AS teatab, et L.Q on tasunud kokku 294,15 eurot, tasumata nõude jääk 1799,68

eurot. Bigbank AS palub võlgniku kohustustest vabastamine otsustada vastavalt kohtu

siseveendumusele.

o

Julianus Inkasso OÜ on avaldanud, et BB Finance OÜ nõue pankrotimenetluses on

tunnustatud 1511,36 eurot. BB Finance OÜ on loovutanud nõude Aktiva Finance Group OÜ-

le. Võlausaldajale on laekunud 212,04 eurot. Võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s

1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov

tegevus.

o

Võlausaldaja Coop Pank on loovutanud oma nõude OÜ-le GS Core. Võlgnik on teinud

väljamakseid summas 629,98 eurot, tasumata on 6614,36 eurot. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest

vabastamata. Võlgnik kohustus esitama kohtule iga-aastaseid aruandeid koos tõenditega ning

teostama võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldaja huve.

o

LHV AS on märkinud, et võlgnik on teinud võlausaldajale kokku tagasimakseid 73,55 euro

ulatuses, võlgnevuse jääk 448,81 eurot. LHV hinnangul ei ole võlgniku panus olnud piisav

kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Võlgnik tuleb jätta kohustustest

vabastamata või alternatiivselt pikendada menetluse perioodi.

2-18-10452

4. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks. Võlgnik esitas

04.07.2025 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada.

5. 08.10.2025 toimus võlgniku ärakuulamine, kuhu ilmus üksnes võlgnik. Võlausaldajad

ärakuulamisel ei osalenud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et võlgnevuse jääk oli alla 50 000 euro,

täpselt ei ole kokku arvutanud, kui palju on teinud võlausaldajatele tagasimakseid, kuid arvab, et alla

poole. Praegu enam alaealisi ülalpeetavaid ei ole, menetluse kestel oli. Kohtu küsimusele, et kahe

konto peal on tehtud erinevaid tehinguid, ning et võlgnik arveldab ülekannetega erinevatele isikutele,

ka võlgnikule kantakse raha, vastas võlgnik, et tema sõbrannad ja töökaaslased teevad talle

ülekandeid aeg-ajalt, sest koos tellitakse lemmikloomatoitu Saksamaalt, et oleks odavam. 2024. a

oktoobri 500 euro suuruse ülekande kohta selgitas, et andis oma sõbrannale lühiajaliselt laenu, see on

ka tagasi maksnud. Võlgnik ei teadnud, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei tohi ta laene

võtta ega anda. Võlgnik leidis, et on tasunud summasid maksimummääras, mis on olnud vajalik teha

ning suure tõenäosusega ei suuda ta rohkem teenida, et tagasimakseid oluliselt suurendada. Võlgnik

on kogu perioodi jooksul töötanud olenemata enda tervislikust seisundist ja vähenenud töövõimest ja

olen palunud endale täiskoormuse. Osaliselt on mingitel perioodidel ka töövõtulepinguga võtnud

omale kohustusi juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. FIMS § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste,

kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

7. Kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kolme aasta möödumisel alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

(PankrS § 175 lg 1 ja § 1933 lg 1). Võlgadest vabastamise menetluse jooksul peab võlgnik tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning mitte varjama

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg-d 1 ja 2).

8. Kohus võib omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2 või 4 nimetatud alus (PankrS § 175 lg 5).

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale

võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse

saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka

Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).

10. Hinnates võlgniku käitumist, tuleb arvestada, et PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 järgi on võlgnik mh

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei olnud, siis seda

otsima, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise ning oma sissetulekute ja

vara kohta, samuti mitte varjama oma tulu ja vara. PankrS § 173 lg 3 esimese lause järgi loetakse

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud

tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning võlgnik peab PankrS § 172 lg 1 järgi tulu usaldusisikule

üle andma ning võlgnikul on PankrS § 173 lg 4 järgi üldjuhul õigus jätta sellest endale 25%. PankrS §

173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

2-18-10452

sissenõuet. TMS § 132 lg 1 alusel ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud

palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et

kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav

summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui

sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt võib mittearestitavat summat

ületavast sissetuleku osast kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida

kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei

ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust.

11. Eeltoodust tuleneb seega, et mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS § 173 lg-te 4

ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma ⅔, millest omakorda 25% pidi

jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku ½ (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p

17.2). Sama põhimõtet on RKK korduvalt rakendanud, viimati nr 2-17-7197/103 (28.02.2025

lahend).

12. Kohtul tuleb hinnata, kas võlgnik täitis oma PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega ja seda vajadusel otsida. Lisaks eelnevale tuleb kohtul kontrollida,

kas võlgnik eraldas PankrS § 173 lg-te 3–5 järgi nõuetekohaselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

mõeldud tulu. Pelgalt sellest, et võlgnik esitas kohtule aruandeid ja pangakonto väljavõtteid, ei saa

järeldada, et võlgnik täitis seda kohustust nõuetekohaselt. Seega lasub kohtul kohustus hinnata

esitatud dokumente ja võlausaldajatele tehtud väljamakseid koosmõjus võlausaldaja etteheidetega

vähem tehtud väljamaksete kohta sisuliselt. PankrS § 173 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) §

132 lg 1 alusel tuleb võlgnikul määrata sissetuleku mittearestitav osa iga kuu kaupa eraldi, mitte aasta

jooksul laekunud sissetulekute pealt kokku, sõltumata sellest, et usaldusisik peab PankrS § 172 lg 2

järgi tegema väljamakseid kord aastas (vt Tln RKK16.04.2025 määrus tsiviilasjas nr 2-20-14466/42,

p 12.3).

13. Järgnevalt analüüsib kohus esitatud aruannetes kajastatud andmeid, pangakontode väljavõtteid

ning võlausaldajatele tehtud maksete suurust. Igal aastal on võlgnik saanud sotsiaaltoetusi,

töövõimetoetust, millele ei saa TMS § 131 kohaselt sissenõuet pöörata.

13.1.

Esimese, s.o 13.07.2021 esitatud aruandest (dtl 531 - 533) ja selle lisaks olevatest pangakonto

väljavõtetest (dtl 518 - 529) nähtub, et võlgniku sissetulekuks oli igakuine töötasu vahemikus

549 – 886 eurot. Võlgnikul oli üks alaealine laps ja 1 täiskasvanud 19a laps, kes õpis päevases

õppes täisõppeajaga. Mõlemad lapsed on PKS § 97 p 2 kohaselt õigustatud saama ülalpidamist.

Seega, sel perioodil ei olnud võlgnikul võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik on

märkinud, et on arvutanud „tulu osa, millele ei saa sissenõuet pöörata“ järgmise arvutusskeemi

alusel: 025%x töötasu + miinimumpalk + ülalpeetava kolmandik miinimumpalgast (dtl 531)

13.2.

Teise, s.o 18.07.2022 esitatud aruandest (dtl 537 - 539) ja selle lisaks olevate pangakonto

väljavõtete (dtl 547 - 563) kohaselt oli võlgniku sissetulekuks töötasu vahemikus 577 - 1118,78

eurot. Võlgnik on saanud ka sotsiaaltoetusi, millele sissenõuet pöörata ei saa. Võlgnikul oli üks

alaealine laps. Võlgnikul oli üks alaealine laps ja 1 täiskasvanud 19a laps, kes õpis päevases

õppes täisõppeajaga. Võlgnik tegi väljamakseid kokku 27,09 euro ulatuses. Sel perioodil oli

võlgnikul võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt:

-

oktoober 2021: töötasu 1044,64 eurot – 584 (2021. a miinimumpalk) – 389,34 (2* 1/3

alaealise ülalpeetava osa) = 71,30 eurot on tulu osa, millele saab sissenõuet pöörata ning

sellest pool (35,65 eurot) pidi jääma võlgnikule ning ülejäänud, s.o 35,65 eurot pidi võlgnik

kandma võlausaldajatele. Võlgnik on märkinud, et on arvutanud „tulu osa, millele ei saa

sissenõuet pöörata“ järgmise arvutusskeemi alusel: 025%x töötasu + miinimumpalk +

2-18-10452

ülalpeetava kolmandik miinimumpalgast (vt dtl 539). Kohus juhib tähelepanu, et õige valem

on toodud käesoleva lahendi p-s 10-11, millest lähtub ka kohus.

-

november 2021: (1040,04 – 584 – 389,34) : 2 = 33,35 eurot

-

detsember 2021: ei olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha

-

jaanuar 2022: ei olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha

-

veebruar 2022: (1118,78 – 654 – 436) : 2 = 14,39 eurot

-

märts 2022: ei olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha

-

aprill 2022: (1110,10 – 654 – 436) : 2 = 10,05 eurot

-

mai 2022: (1100,38 – 654 – 436) : 2 = 5,19 eurot

-

juuni 2022: (1099,23 – 654 - 436) : 2 = 4,61 eurot

13.3.

Kolmandast, so 27.07.2023 esitatud aruandest (dtl 610 - 612) ja pangakontode väljavõtetest

(dtl 580 – 599) nähtub, et võlgnikul oli üks alaealine ülalpeetav perioodil juuli – september

2022. Võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid 641,36 euro ulatuses. Sel perioodil oli

võlgnikul võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt:

-

juuli 2022: (1070,86 – 654 – 218) : 2 = 99,43 eurot

-

august 2022: (1151,74 – 654 – 218) : 2 = 139,87 eurot

-

september 2022: (1100,38 – 654 – 218) : 2 = 114,19 eurot

-

oktoober 2022: (1095,78 – 654) : 2 = 220,89 eurot

-

november 2022: ei olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha

-

detsember 2022: ei olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha

-

jaanuar 2023: ei olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha

-

veebruar 2023: (1153,27 – 725) : 2 = 214,13 eurot

-

märts 2023: (1322,11 – 725) : 2 = 298,55 eurot

-

aprill 2023: (750,80 – 725) : 2 = 12,90 eurot

-

mai 2023: (765,75 – 725) : 2 = 20,35 eurot

-

juuni 2023: (771,50 – 725) : 2 = 23,25 eurot

-

juuli 2023: (771,50 – 725) : 2 = 23,25 eurot

13.4.

Neljandast, so 17.07.2024 esitatud aruandest (dtl 643 – 645) ja pangakontode väljavõtetest

(dtl 640 ja 653 - 677) nähtub, et võlgnikul alaealisi ülalpeetavaid ei olnud. Võlgnik tegi

võlausaldajatele väljamakseid 2952,93 euro ulatuses. Sel perioodil oli võlgnikul võimalik teha

võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt:

-

august 2023: (1445,48 – 725) : 2 = 360,24 eurot

-

september 2023: (1331,39 – 725) : 2 = 303,19 eurot

-

oktoober 2023: (1331,39 – 725) : 2 = 303,19 eurot

-

november 2023: (1167,15 - 725) : 2 = 221,07 eurot

-

detsember 2023: (1331,39 – 725) : 2 = 303,19 eurot

-

jaanuar 2024: (1331,39 – 820) : 2 = 255,69 eurot

-

veebruar 2024: (1331,39 – 820) : 2 = 255,69 eurot

-

märts 2024: (1781,8 – 820) : 2 = 480,90 eurot

-

aprill 2024: (1464,08 – 820) : 2 = 322,04 eurot

-

mai 2024: (1387,21 – 820) : 2 = 283,60 eurot

-

juuni 2024: (1387,21 – 820) : 2 = 283,60 eurot

13.5.

Viiendast, s.o 04.07.2025 esitatud aruandest (dtl 684 - 686) ja pangakontode väljavõtetest (dtl

682 ja nähtub, et võlgnikul alaealisi ülalpeetavaid ei olnud. Võlgnik tegi võlausaldajatele

väljamakseid 2507,22 euro ulatuses. Sel perioodil oli võlgnikul võimalik teha võlausaldajatele

väljamakseid järgmiselt:

-

juuli 2024: (1387,21 – 820) : 2= 283,60 eurot

-

august 2024: (1453,20 – 820) : 2 = 316,60 eurot

-

september 2024: (1422,63 - 820) : 2 = 301,31 eurot

2-18-10452

-

oktoober 2024: (1387,21 – 820) : 2 = 283,60 eurot

-

november 2024: (1288,36 – 820) : 2 = 234,18 eurot

-

detsember 2024: (1593,86 – 820) : 2 = 386,93 eurot

-

jaanuar 2025: (1359,25 – 886) : 2 = 236,62 eurot

-

veebruar 2025: (1359,25 – 886) : 2 = 236,62 eurot

-

märts 2025: (1359,25 – 886) : 2 = 236,62 eurot

-

aprill 2025: (1359,25 – 886) : 2 = 236,62 eurot

-

mai 2025: (1467,89 – 886) : 2 = 290,94 eurot

-

juuni 2025: (1467,89 – 886) : 2 = 290,94 eurot

14. Seega, kokku oleks võlgnikul olnud kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul võimalik

teha võlausaldajatele väljamakseid 8682,71 euro ulatuses. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et

reaalselt tegi võlgnik kokku väljamakseid 6128,60 euro ulatuses (s.o 2554,11 euro võrra vähem, kui

olnuks võimalik). Võlgniku teostatud maksed moodustavad on ca 14,04% koguvõlgnevusest (43

634,68 eurot). Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtu ja võlgniku arvutused sissetuleku suuruse

osas, mida saab võlausaldajatele välja maksta, erinevad sel põhjusel, et võlgnik on arvutustes

kasutanud ebaõiget valemit. Kohus on võlgnikule põhjalikult kohustustest vabastamise menetluse

algatamise määruses selgitanud tema õiguseid ja kohustusi ning millises proportsioonis tuleb

võlausaldajatele väljamakseid teha. Vaatamata maakohtu eeltoodud selgitustele ning asjaolule, et

võlgnik jättis loovutamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, kinnitavad kohtutoimiku materjalid, et

võlgnik ei olnud siiski sellisel määral hooletu ja pahatahtlik, et ta tuleks jätta kohustustest

vabastamata.

15. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele

makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt

oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve).

Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma

kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule

aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus ei nõustu võlausaldajatega, et võlgnik rikkus

oma kohustust vähemalt raskest hooletusest. Võlaõigusseaduse § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg

2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist; kui võlgniku käitumises ei ole raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise

menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 4. mai 2016 nr 3-2-1-19-16, p 14).

16. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud

tööga vaatamata sellele, et tal on osaline töövõimetus ning tervislikel põhjustel on ta vahepeal

töötanud ka osalise ajaga. Võlgnik on teeninud töötasu ja teinud võlausaldajatele väljamakseid neil

aastatel, mil tema sissetulekud on seda võimaldanud. Võlgnikul oli võimalik ja kohustus rahuldada

võlausaldajate nõudeid arvestades TMS § 131 ja § 132 sätestatut. Kohtu hinnangul on võlgnik,

arvestades oma igakuise töötasu suurust, teinud proportsionaalseid makseid nõutud ulatuses.

Seejuures on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses: kohustustest

vabastamise menetluse kestel kogusummas 6128,60 eurot.

17. Kohus ei nõustu osade võlausaldajate etteheitega, nagu oleks võlgnik rikkunud oma kohustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1), sest võlgnik oleks väidetavalt pidanud

otsima endale tasuvama töö. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi igas

olukorras tähendada seda, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt otsima

teist, tasuvamat tööd (vt ka Riigikohtu lahend asjas 2-11-24696, p 19). Kohtule ei ole teada asjaolud,

mis annaksid aluse väitmaks, et võlgnikult oleks mõistlikult saanud eeldada tasuvamale tööle asumist.

Ainuüksi see, et võlausaldajad oleksid soovinud saada oma nõuded rahuldatud suuremas summas,

selliseks järelduseks alust ei anna. Võlgnikul on olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal

2-18-10452

püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173

lg 1 sätestatud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on

terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema oskusi ja teadmisi,

töötab ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Selliseid asjaolusid praegusel hetkel ei esine.

18. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud

asjakohaseid usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega.

19. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste

täitmiseks ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud oma seaduses

ettenähtud kohustusi. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma

võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda

kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-09-3606, p 22).

20. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus

avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

21. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus võlgniku ka

usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (PankrS § 172 lg 4 teine lause).

22. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg

2).

23. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt

takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse

määrusega (PankrS § 177 lg 1).

24. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab

kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis

jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate

menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Leanika Tamm