Legislator Case Law & Legislation
3-23-140/54 AI generated

3-23-140/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-140/54
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Mittetulundusühingu ARB apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Mõista Mittetulundusühingult ARB (registrikood 80365715) Osaühingu Rail Baltic

Legislator headnote

AI generated

3-23-140/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta Mittetulundusühingu ARB apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Mõista Mittetulundusühingult ARB (registrikood 80365715) Osaühingu Rail Baltic

Keywords

AI generated
building plan detailed site development construction policy sectoral plan for aviation infrastructure road construction project planning permission variance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-140

Haldusasi

Mittetulundusühingu

ARB

kaebus

Tallinna

Linnavalitsuse 21. detsembri 2022. a korralduse nr 1132

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Mittetulundusühing ARB, esindajad PH ja IG

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Kent Märjamaa

Kolmas isik Osaühing Rail Baltic Estonia, esindaja

vandeadvokaat Sandor Elias

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mittetulundusühingu ARB apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mittetulundusühingu ARB apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 18. märtsi 2024. a otsus muutmata.

2. Mõista Mittetulundusühingult ARB (registrikood 80365715) Osaühingu Rail Baltic

Estonia (registrikood 12734109) kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 1500

eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Avaldada jõustunud kohtuotsus arvutivõrgus tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. detsembril 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui

menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-140

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 21. detsembri 2022. a korraldusega nr 1132 Ülemiste

ühisterminali detailplaneeringu (DP) Lasnamäe linnaosas.

DP eesmärk on kinnistute jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja

transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone,

bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks.

Kokku moodustatakse 19 krunti, sh kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega

raudteeinfrastruktuuri hoonet. Kaks kuni 9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet. Üks

kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone. Üks kuni 9 maapealse

ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone. Kaks kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse

korrusega äri- ja/või transpordihoonet.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei tule korraldada. Keskkonnaamet leidis, et

KSH algatamine ei ole vajalik, kuna detailplaneeringuga ei anta planeeringualale ulatuvatele

raudteerajatistele ehitusõigust. Tegemist ei ole raudteejaama ehitamise või laiendamisega.

Ülemiste reisiterminali hoone on raudteeseaduse mõttes raudteeinfrastruktuuri hoone ning

selle ehitamine allub üksnes tavalistele ehitusseadustikust tulenevatele ehitamisele kehtestatud

nõuetele.

2. MTÜ ARB esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2022. a

korralduse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebajal on kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonina ja samuti avalikes huvides. Peterburi

teel on müratasemed juba ületatud. Mõjud elu- ja looduskeskkonnale on välja selgitamata;

2) Rail Balticu Ülemiste terminali arhitektuurikonkursi järel tulnuks planeerimismenetlus

uuesti korraldada. Planeeringuala suurus, kruntide arv, ehitiste alune pind, hoonete arv ja

kõrgus, samuti parkimiskohtade arv on kaks või enam korda suurenenud. On tekkinud

sundvõõrandamise ja hoonete lammutamise vajadus. Konkursi võidutööga redutseeriti

kaalutlusõigus nullini, kuid planeeringulahendus peab valmima koostöös avalikkusega.

Kolmas isik on kinnitanud, et arhitektuurikonkursi võidutöö oli detailplaneeringu lahendusele

siduv ja seda ei muudeta. Kui detailplaneeringu lahenduse aluseks on aga autoriõigustega

kaitstud arhitektuurikonkursi võistlustöö, on selge, et avalikkuse võimalus

planeeringulahenduse sisuliseks mõjutamiseks on null;

3) planeerimise menetlusaeg ületab mõistlikku aega kolmekordselt. Piirkonnas avati 2018. a-l

uus kaubandus- ja meelelahutuskeskus, edasi arendati Ülemiste City piirkonda, samuti rajati

Ülemiste trammiliin. Kui vastustaja oleks seaduses sätestatud tähtajast kinni pidanud, oleks

antud teistsugune haldusakt. Menetlusvea tõttu ei olnud üldsusele tagatud võimalust

menetluses osaleda;

4) planeering määrab raudteerajatiste ehitusõiguse;

5) KSH menetlus oli kohustuslik. Tegemist oli keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud tegevusega. DP

kohaselt rajatakse uus raudteeliin ja jaamateed. Tegemist on olulise keskkonnamõjuga KeHJS

§ 22 tähenduses, sest tegemist on mastaapse taristuobjekti ehitamisega. Reisiterminali ala on

kujunemas Tallinna üheks olulisemaks logistiliseks ühistranspordi sõlmpunktiks ja

piirkondlikuks tõmbekeskuseks. Tegemist on Eestisse kavandatuist suurima taristu

ehitusobjektiga. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus toimus KSH menetlus, kuid

vastustaja ei ole sellele tuginenud. Maakonnaplaneeringu KSH aruandes on kinnitatud mürast

ja vibratsioonist tulenevaid mõjusid, kuid seda pole edasi uuritud. Maakonnaplaneeringu KSH

2(9)

3-23-140

on vaid eelhinnangu mahus. Keskkonnamõjud tekivad liikluskoormuse kasvust, samuti müra,

vibratsiooni ja õhusaaste tõttu. Eelhinnangus puudub analüüs, mis käsitleks kavandatavate

tegevustega kaasnevat keskkonnamõju. Müra normtasemete ületamine tähendab olulist

keskkonnamõju. Hindamata on, kas ehitusaegne müra jääb normi piiresse. Ületada ei tohi

müra sihtväärtust, kuid Terviseameti kooskõlastuse kohaselt ületatakse müratundlike

hoonetega aladel liiklusmüra puhul isegi piirtaset.

3. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) kaebajal ei ole sedavõrd ulatuslikku kaebeõigust, et vaidlustada mistahes selle projektiga

seotud haldusakti. Kaebaja argumendid ei seostu keskkonnakaitseliste küsimustega, vaid

tuginevad menetluslikele minetustele;

2) kaebaja ei ole näidanud, millest tulenes kohustus algatada planeerimismenetlus uuesti.

KSH küsimus ei seondu lisandunud ärihoonete kinnistutega. Kõik muudatused on tehtud enne

planeeringu vastuvõtmist ja avalikke väljapanekuid. Arhitektuurikonkurss võimaldas leida

piirkonda parima ruumilise lahenduse. See ei piiranud vastustaja õigust teha planeeringus

muudatusi. Isikutel oli võimalik esitada oma arvamus ning vastustaja on neid kas arvestanud

või arvestamata jätnud. 3-aastane DP menetluse tähtaeg ei ole õigust lõpetav tähtaeg.

Ainuüksi tähtaja saabumine ei tooks kaasa planeeringu kehtestamist, sõltumata selle

staatusest;

3) raudteejaama mõistega ei ole hõlmatud hooned. Raudteerajatisteks on erinevad rajatised

raudteeseaduse (RdtS) § 2 p 24 mõttes. Oluline keskkonnamõju võib tuleneda eelkõige

raudtee mahust, mitte sellega seotud hoonetest. Planeeringuga ei anta ehitusõigust

raudteerajatistele. Sellega määrati ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone,

bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks. Planeering ei reguleeri raudteerajatisi,

projekteerimistingimused nende rajamiseks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(TTJA) ning Ülemiste jaama laiendamine toimub terminalihoone planeerimisest ja

vastustajast sõltumatus menetluses. Raudteerajatistele, sh rööbasteedele on TTJA ehitusloa

andnud juba enne vaidlusaluse DP kehtestamist;

4) eeltoodust tulenevalt ei olnud KSH kohustuslik. Kaebaja väited müra ja vibratsiooni kohta

on üldsõnalised ning kaebaja ei ole esitanud eelhinnangule ühtegi sisulist vastuväidet. KSH

eelhinnang on piisavalt põhjendatud. Kaebaja ei ole välja toonud, et mõni oluline asjaolu

oleks välja selgitamata või hindamata. Hinnatud on kavandatavate tegevuste kogu

keskkonnamõju, sh nii liiklusest kui ka raudteest lähtuvat müra ja vibratsiooni. Kaebaja ei ole

TTJA hinnangut siinses asjas vaidlustanud. Vastustaja on DP menetluses teinud täiendava

müra- ja vibratsiooniuuringu. Mürauuringus on sedastatud, et peamiseks müraallikaks on

autoliiklus ning rongi- ja trammiliiklus müraolukorda ei halvenda. Kaebaja ei saa kaitsta

piirkonna elanike subjektiivseid õiguseid.

4. Kolmas isik taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) kaebaja põhikirjaline eesmärk ei ole linnakeskkonna, sh kõnealuse piirkonna elukeskkonna

kaitse. Kaebaja ei ole näidanud, milline kaebuse alus millise kaebeõiguse liigiga seostub;

2) arhitektuurikonkursi järel ei olnud kohustust ega vajadust algatada DP menetlust uuesti;

3) DP ei määra raudteerajatiste ehitusõigust. Nende ehitusõigus tuleneb

maakonnaplaneeringust, mida täpsustatakse TTJA projekteerimistingimustes ja ehituslubades;

4) vastustajal ei olnud kohustust KSH-d korraldada.

5. Keskkonnaamet kaasatud haldusorganina leidis, et planeeringuga raudteeliine ega

jaamateid ei kavandata. Raudteerajatiste ehitusõigus on antud Harju maakonnaplaneeringu,

projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel. Ühisterminal on RdtS mõttes

3(9)

3-23-140

raudteeinfrastruktuurihoone, mille ehitamine allub EhS-i normidele. KSH algatamine ei ole

vajalik. Ühisterminali asukoht oli eelnevalt määratud maakonnaplaneeringuga ning on

kooskõlas Tallinna Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga.

6. Tallinna Halduskohus jättis 18. märtsi 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja õigusabikulud 6991,20 eurot. Halduskohus esitas

kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vastustaja ei olnud kohustatud detailplaneeringumenetlust uuesti korraldama. Võrreldes

detailplaneeringu algatamise ajaga muutus detailplaneeringu lahendus menetluse käigus.

Algatamisega ei tehta siduvaid otsuseid. Vastustaja algatas 12. veebruari 2014. a korraldusega

nr 199-k Ülemiste terminali detailplaneeringu, millega oli hõlmatud ühisterminal, bussijaam

ja trammipeatus. Vastustaja 13. aprilli 2022. a korraldusega nr 355 võeti vastu

planeeringulahendus, mis hõlmas reisiterminalihoonet, bussijaama ja ärihoonet.

Detailplaneeringu keskset eesmärki pole muudetud. Avalikkuse kaasamine toimus

vastuvõtmise etapis 2022. a-l. Kaebaja viidatud muudatused tehti enne vastuvõtmist. Kuigi

piirkonnas on toimunud muutused (2018. a-l avati uus kaubanduskeskus, Ülemiste City

piirkond on laienenud, olemas on Ülemiste trammiliin), oli avalikkusel võimalik avaldada

oma seisukohta. Kaebaja pole ära näidanud, kuidas detailplaneeringu koostamise lõpetamine

enne vastuvõtmist ja uue algatamine oleks paremini kaitsnud keskkonda puudutavaid huve

või kõrvaldanud vastuolu avaliku huviga. Arhitektuurikonkursi võidutöö ei olnud vastustajale

siduv. Hankijaks oli kolmas isik, mitte vastustaja ning see ei redutseerinud vastustaja

kaalutlusõigust nullini. Kaebaja pole ära näidanud, et võidutöö tõttu oleks mingi ettepanek

jäänud realiseerimata. Detailplaneeringu menetlust ei tulnud lõpetada ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 4 ja PlanS § 139 lg 2 alusel põhjusel, et

menetlust ei viidud lõpule hiljemalt 1. juuliks 2018. Viidatud normide mõtteks pole lõpetada

detailplaneeringute menetlusi, vaid see annab detailplaneeringust huvitatud isikule

nõudeõiguse menetluse venimise vastu. Pelgalt tähtaja ületamise tõttu ei tule menetlust

lõpetada. Vastuvõtmise korralduses puudub sisuline käsitlus raudteeinfrastruktuuri lahenduse

kohta. Neid küsimusi lahendas TTJA. Planeeringu dokumentatsiooni alusel ei saanud tekkida

kahtlust, et detailplaneeringuga ei asuta reguleerima raudteerajatiste ehitusõigust;

2) vaidlustatud korraldusega pole otsustatud raudteerajatise ehitusõiguse üle, vaid selle

küsimuse otsustas TTJA. Kui raudteerajatised nõudsid detailplaneeringut, siis oleks tulnud

need väited esitada ehitusloa andmise menetluses. Raudteejaama mõistega pole hõlmatud

vaidlusalused hooned (RdtS § 2 p 24). Olemas on Harju maakonnaplaneering, millega on

reguleeritud mitut kohaliku omavalitsuse üksust läbiva joonehitise trassi asukoht. Kas Harju

maakonnaplaneering on piisavalt detailne, et selle alusel ehitusluba anda, tulnuks vaielda

ehitusloa menetluses. Kehtiva õiguse alusel polnud vaja kohaliku omavalitsuse üksuse uut

detailplaneeringut. See, et detailplaneeringu põhijoonisele on kantud jaamateed, ei ole

õigusvastane, vaid annab planeeringuala tervikvaate. Sellega pole asutud lahendama

transporditee planeerimise küsimust. Selle alusel oli võimalik hinnata, kas hoone asukoht ja

juurdepääsud on mõistlikud ega lõiku olemasolevate rajatistega. Detailplaneeringuga

reguleeriti see, mis vahetult ei puudutanud raudteerajatisi (vt ka Harju maakonnaplaneering, p

3.2.2);

3) tegemist ei olnud raudteejaama ehitamisega KeHJS § 6 lg 1 p 14 mõttes. Tegemist ei olnud

raudteeinfrastruktuuriga RdtS § 3 mõttes. Vaidlusalune hoone on teenindusrajatis, mis on

mõeldud reisijate jaoks (tabloo, piletikassa, töötajate puhkeruum). Teenindusrajatise osas

eraldi KSH kohustus puudub. Kui eeldada, et detailplaneeringuga asuti reguleerima

raudteejaama ehitusõigus, siis ka sellisel juhul ei tulnud KSH-d läbida. Tegemist ei olnud

ehitise laiendamisega KeHJS § 6 lg 21 mõttes. KSH oleks olnud kohustuslik, kui oleks

kavandatud uude kohta uus raudteejaam. Praegusel juhul oli jaam kümne jaamateega olemas,

kuid tulevikus hakkab seal olema kümne jaamatee asemel seitse jaamateed. Tegemist pole

4(9)

3-23-140

olnud uue raudteejaama ehitamisega. Vaidlusalused raudteerajatised ei kuulu eraldivõetuna

ega kogumis Ülemiste ühisterminali kompleksi. Ka tegevuste kogumi arvestamisel ei tulnuks

KSH-d korraldada. Harju maakonnaplaneeringu kehtestamiseks olid KSH käigus kogutud

andmed, analüüsitud mõjud ja leevendusmeetmed piisavad (vt RKHKo 3-18-529, p 17 alap

8). KSH vajadust on piisavalt hinnatud. Kohustuslik ei olnud korraldada KMH menetlust;

4) sellest, et vastustaja hindas keskkonnamõjusid eelhinnangus, ei järeldu, et mõjud oleksid

hindamata. Kaebaja pole ära näidanud, et esineda võiks oluline keskkonnamõju ja seetõttu on

eelhinnang vale. Ülemiste raudteejaama ligikaudne asukoht oli kindlaks määratud Harju

maakonnaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu joonis sisaldas reisiterminali põhimõttelist

asukohta ja seletuskirjas on toodud selle skeem. Vastustaja planeerimispädevus selles

küsimuses oli piiratud. Detailplaneering pidi seega lähtuma maakonnaplaneeringust.

Võrreldes Keskkonnameti seisukohta vaidlustatud korralduse seletuskirjaga, on kõikidele

seisukohtadele vastatud. Kaebaja pole välja toonud ühtegi asjaolu, mille osas oleksid

korralduse seletuskirjas toodud selgitused ebapiisavad. Keskkonnaamet märkis, et KSH

eelhinnangu täiendamata jätmine ei mõjuta Keskkonnaameti seisukohta. Kuigi

detailplaneeringu menetlemise käigus on ala ja seal lahendatavate küsimuste ringi laiendatud,

ei ole need seotud nende mõjudega, mille teket kaebaja väidab (müra ja vibratsioon). Raudtee

müra ja vibratsioon ei ole terminalihoonest tulenevad keskkonnamõjud. Ilma terminalihooneta

lähtuks jätkuvalt raudteest müra ja vibratsioon. Kaebaja ei saa siinse vaidluse raames avada

küsimust, mis on varasemas kohtuasjas juba otsustatud, s.o kas Rail Baltic tuleb Harju

maakonda ning kus asuvad selle trass ja trassil olulised sõlmpunktid. Kaebaja väited müra,

vibratsiooni ja õhusaaste osas seonduvad raudtee käitamisega või detailplaneeringust

sõltumata juba olemasolevate nähtustega (tihe autoliiklus). Planeerimismenetluses on müraga

seonduvat, sh leevendusmeetmeid piisavalt käsitletud. Müra leevendamise meetmeid

arvestades tuleb silmas pidada, et detailplaneeringus kavandatu ei tekita sihipäraselt

kasutamisel müra ning maakonnaplaneeringus toodut silmas pidades ei olnud ka vastustajal

põhimõtteliselt võimalik reisiterminali rajamisest loobuda. Planeeringu seletuskirjas on

käsitletud pinnasereostust, sh seda, mis võib reostuse olemasolule viidata ning mis on

asjakohased meetmed reostuse avastamisel. Jääkreostuse olemasoluga arvestamist on

kajastatud ka KSH eelhinnangu korralduses nr 522 ja selle lisaks olevas eelhinnangus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) KSH jäeti õigusvastaselt korraldamata (KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 1 p 14);

2) Harju maakonnaplaneeringu raames ei korraldatud KSH menetlust Ülemiste ühisterminali

lõigus, vaid piirduti üksnes eelhinnanguga;

3) õige pole halduskohtu järeldus, et detailplaneeringu keskne eesmärk oli reisiterminali

hoone rajamine. Algatamisel võttis linn kohustuse kaaluda võimalust perspektiivis jätkata

raudteed Balti jaamani ja Helsingisse. Lõpliku lahenduse leidmisel pidi abiks olema KSH

menetlus (kas reisijad pidid sõitma Balti jaama või Ülemistele). Raudteeinfrastruktuuri

puudutav polnud illustratiivne;

4) raudteejaama ei saa eristada Ülemiste ühisterminali hoonest. KeHJS § 16 lg 1 p 14 ei tee

vahet, kas tegemist on uue raudteejaama rajamise või olemasoleva laiendamisega. Kehtiv

õigus ei näe ette, et KSH kohustus tekib üksnes siis, kui jaamateede arv suureneb.

Raudteejaama saab suurendada ka teisel viisil. Praegu on tegemist peatuskohaga, mitte

lõppjaamaga. DP järgselt on tegemist reisijateveo algus- ja lõppjaamaga;

5) arhitektuurikonkursi võidutöö oli vastustajale siduv. Vastustaja loobus uurimispõhimõttest

ja ettevaatuspõhimõttest;

5(9)

3-23-140

6) kaebaja ei saa ennustada kõiki avalikke ja keskkonnakaitselisi huve, mida KSH menetluses

oleks pidanud käsitlema. Miks jäid lahendustest välja Balti jaama, Kopli ja Helsingi suund?

18% kasvuhoonegaasidest tuleb transpordisektorist. Ülemiste jaam on linna ääres. Kaebaja

esindajad ei saanud juuniküüditamise aastapäeval avaliku väljapaneku arutelul osaleda. KSH

algatamata jätmine oli selline kaalumisviga, mis toob kaasa korralduse tühistamise;

7) kolmanda isiku menetluskulud oleksid pidanud jääma tema enda kanda. Kaebaja on

keskkonnaorganisatsioon. Kolmas isik peab ise olema võimeline enda tegevust kohtus

kaitsma.

8. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) halduskohtu otsus on õiguspärane;

2) kaebajal pole keskkonnaorganisatsioonina kaebeõigust. Kaebus ei puuduta kaebaja

põhikirjalisi eesmärke. Kaebaja saab esitada üksnes populaarkaebuse;

3) vastustaja ei pidanud KSH menetlust korraldama. DP ei anna ehitusõigust raudteerajatisele.

Kaebaja on ekslikult viidanud KeHJS § 3 lg 1 p-le 1. Reisiterminali hoone pole raudteejaam

KeHJS § 6 lg 1 p 14 tähenduses. Uut raudteejaama pole rajatud. Viimati märgitut ei muuda ka

asjaolu, et vastustaja 19. mai 2021. a korralduses nr 522, millega jäeti KSH algatamata, viidati

Harju maakonnaplaneeringule. Ülemiste hoone asukoht oli ligikaudselt kindlaks määratud

Harju maakonnaplaneeringus. Vastustaja ei saanud kaaluda, kas see hoone paigutada teise

asukohta;

3) KSH-d kaaluti eelhinnangus, milles leiti, et oluline keskkonnamõju puudub;

4) arhitektuurikonkurss ei välistanud kaalutlusõiguse teostamist ja avalikkuse kaasamist.

Võidutöö ei olnud vastustajale siduv;

5) kaebaja pole välja toonud, kuidas detailplaneeringu menetluse lõpetamine enne selle

vastuvõtmist ja uue detailplaneeringu algatamine oleks paremini kaitsnud avalikke huve.

9. Osaühing Rail Baltic Estonia taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) halduskohtu otsus on õiguspärane;

2) detailplaneeringut menetleti kaalutlusvigadeta. Enne DP vastuvõtmist ja avalikku

väljapanekut toimunud ideekonkurss ja muudatused ei nõudnud terminali detailplaneeringu

uuesti algatamist. Vastustaja planeerimisdiskretsiooni ei olnud kitsendatud;

3) DP ei määratlenud raudteerajatiste ehitusõigust;

4) Ülemiste ühisterminali DP ja kõnealuse raudteejaama kui tervikobjekti keskkonnamõju on

õigesti hinnatud. Tehti eelhinnang. KSH algatamise kohustust polnud.

5) kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmine oli õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega korda kõiki põhjendusi (HKMS

§ 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.

11. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja oli tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p-st 14 kohustatud

korraldama KSH, kuna DP alusel ehitatakse uus raudteeliin ning uus raudteejaam või

alternatiivselt laiendatakse olemasolevat raudteejaama.

12. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1). Olulise keskkonnamõjuga tegevus on uue

6(9)

3-23-140

raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on

vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed,

olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe

rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt

viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt

1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja

kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed (KeHJS § 6 lg 1 p 14).

13. DP seletuskirja ptk-dest 2, 3 ja 6.3 järeldub, et vaidlusaluse planeeringu eesmärgiks oli

moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste

reisiterminalihoone, bussijaamahoone ja ärihoone ehitamiseks. Samas dokumendis on välja

toodud, et projekteeritavate raudteerajatiste (raudtee, platvormid, tunnelite jms) ehitusõigus

antakse Harju maakonnaplaneeringuga ning TTJA projekteerimistingimuste ja ehituslubade

alusel. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud täiendavalt, et viimati nimetatud rajatised

on detailplaneeringu materjalides välja toodud üksnes selguse huvides.

14. Üksnes reisiterminalihoonet pole õige käsitada raudteejaamana. Reisiterminalihoone

ehitusõiguse andmisega pole asutud reguleerima RdtS § 2 p-s 24 nimetatud raudteerajatiste

ega majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruses nr 71 „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ § 2 p-s 16 nimetatud jaama ehk rööpmestikuga meldepunkti

ehitusõiguse küsimusi. Kehtiv õigus ei nõua eraldi reisiterminalihoone kui teenindusrajatise

(vt RdtS § 95 lg 2 p 1) ehitusõiguse andmise küsimuse lahendamiseks KSH menetluse

läbimist.

15. Üksnes reisiterminalihoone kui teenindusrajatis ei määra ära raudteejaama kasutamise

intensiivsust ja selle mõju, vaid need mõjud tulenevad eeskätt raudteetaristust, sh

rööpmestikuga meldepunktist. Viimati märgitud objektid näitavad vahetult ära raudteejaama

kasutamise otstarbe ja intensiivsuse, s.o millise otstarbega rongid ja kui palju neid võib

piirkonnas maksimaalselt olla.

16. Seega pole kehtestatud DP lahendusega asutud reguleerima raudteerajatiste ega

raudteejaama ehitusõigust. Kas raudteerajatiste ja raudteejaama ehitusõigus on õiguslikult

võimalik reguleerida Harju maakonnaplaneeringu ja TTJA antud projekteerimistingimuste

alusel, ei ole praeguse vaidluse esemeks.

17. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja pole toonud välja asjaolusid, mille

alusel saaks järeldada, et vastustaja KSH alased seisukohad oleksid mingis olulises küsimuses

mittetäielikud.

18. Vastustaja analüüsis 19. mai 2021. a korralduses nr 522 KSH vajadust. Viidatud

korraldusest nähtub, et Ülemiste raudteejaam on kasutuses transpordimaana (raudteejaam),

selle sihtotstarve ei muutu, kuna detailplaneeringu alal kulgev Rail Baltic raudteetrass on

kavandatud olemasoleva Ülemiste raudteejaama koosseisu ning Rail Baltic raudteeharud ja

perroonid hõlmavad olemasolevat raudteekoridori ja osa olemasolevast teemaast. Seega ei

kaasne planeeritava tegevuse tulemusena (kui see ei välju ehitusala piiridest) looduslike või

hoonestamata alade kasutuselevõtmist ega kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet.

Lisaks tuuakse korralduses välja, et detailplaneeringus ei kavandata eeldatavasti olulise

keskkonnamõjuga tegevust, sh ei oma planeeritavad tegevused olulist mõju välisõhu

kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Lasnamäe linnaosas

Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tänava vahelisel raudteemaal ja ettevõtlusalal asuval

planeeringualal ega lähialal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku

7(9)

3-23-140

alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida

planeeringus kavandatav tegevus võib mõjutada. DP elluviimine ei avalda olulist mõju

kõrghaljastusele, sest planeeringuala on vähese kõrghaljastusega.

19. Vastustaja hindas KSH-ga seonduvaid küsimusi ka vaidlustatud korralduses p-des 7.31.5

jj (dtl 98–99).

20. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud DP-ga oleks saanud

reisiterminalihoonet asuda kavandama ka nt Balti jaama või Kopli jaama territooriumile.

Harju maakonnaplaneeringuga määrati kindlaks Rail Baltic Ülemiste reisiterminali

põhimõtteline asukoht Ülemiste piirkonnas kahe suure magistraali, s.o Tallinna-Narva mnt ja

Suur-Sõjamäe tänava vahel Ülemiste City vastas (vt Harju maakonnaplaneeringu joonis, dtl

265, ja seletuskiri, dtl 502). Vaidlusalune DP pidi seega lähtuma selles küsimuses

kõrgemalseisvast ehk Harju maakonnaplaneeringust.

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kolmanda isiku ja

arhitektuurikonkursi võitja vaheline õigussuhe ei välistanud vastustajal kaalumist

planeerimismenetluses. Kohtumenetluses pole välja toodud asjaolusid, mille alusel saaks

järeldada, et arhitektuurikonkursi töö tõttu oleks vastustaja jätnud mingi ettepaneku sisuliselt

läbi arutamata ja kaalumata. Kolmas isik võttis valmis tööga riski, et kui linn pakutud

lahendusega ei nõustu, siis võib tal tekkida vajadus uue arhitektuurikonkursi järele.

22. Pärast DP vastuvõtmist suunati planeeringulahendus avalikule väljapanekule. Avalikkus

on saanud seega oma arvamusi esitada. Vastustaja on esitanud põhjendused selle kohta, miks

kõikide pakutud ettepanekutega ei arvestata. Asjaolu, et kaebaja esindajatel ei olnud võimalik

kohapeal arutelul osaleda, ei muuda planeerimismenetlust õigusvastaseks. Kaebaja oleks

vajadusel saanud korraldada kohapeal viibimise teise esindaja kaudu.

23. Nõustuda saab halduskohtu järeldusega, et kaebaja seisukoht, et detailplaneeringu

menetluse lõpetamine ja uue detailplaneeringu algatamine oleks paremini kaitsnud avalikke

huve, on hüpoteetiline. Avaliku väljapaneku käigus oli võimalik esitada ka neid ettepanekuid,

mis kaitsesid avalikke huve. Vastustaja toob põhjendatult esile, et DP menetluses kaaluti

liikluse suunamist tunnelitesse ja selles osas sisaldas DP lahendusi. Samuti ei välista

olemasolev DP tulevikus raudtee rajamist teistesse suundadesse.

24. Halduskohus mõistis põhjendatult kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esindajakulud

6991,20 eurot.

Üksnes asjaolud, et kaebaja esitas kaebuse keskkonnaorganisatsioonina ja et kolmanda isiku

osad kuuluvad riigile, ei tähenda, et kolmanda isiku õigusabikulud peaksid täies ulatuses

jääma tema enda kanda. Eraõiguslikul juriidilisel isikul – sõltumata sellest, kes on tema

osanik – on kehtiva õiguse kohaselt õigus nõuda esindajakulude hüvitamist, sh

keskkonnaasjades (HKMS § 108 lg 8; RKHKo 3-3-1-67-14, p-d 32 ja 33; 3-22-1248, p 42).

Kaebaja õigusabikulud (15 605 eurot; õigusabi osutati 85,45 tundi) olid kordades suuremad

kui kolmanda isiku õigusabikulud. Sellises suuruses kolmanda isiku õigusabikulud pidid

eeldatavasti olema kaebajaks jaoks prognoositavad. Kaebaja ei saanud eeldada, et

keskkonnaorganisatsioon ei pea ühelgi tingimusel kolmanda isiku õigusabikulusid hüvitama.

25. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

8(9)

3-23-140

26. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS §

108 lg 8). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kolmas isik taotleb kaebajalt õigusabikulude 2498,40 eurot (ilma käibemaksuta)

väljamõistmist. Õigusabi osutati 31,5 tundi (kohtuotsusega tutvumine, nõupidamised, teiste

seisukohtadega tutvumine ning vastuse koostamine). Ringkonnakohtu hinnangul pole

apellatsiooniastmes kantud menetluskulu kaebajalt väljamõistmine kogu ulatuses

põhjendatud. Apellatsiooniastmes oli arutluse all sama õiguslike küsimuste ring, mis oli

arutluse all ka halduskohtus. Seejuures oli halduskohtu otsus kolmandale isikule soodne.

Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud apellatsiooniastme kuluks 1500 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)