2-24-110480/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-110480

Tsiviilasi

G.-M. K. hagi T. K. vastu elatise nõudes

Hagihind

3 813,75 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: G.-M. K. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: A. K.

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin

Paulus (e-post XXX)

Kostja: T. K. (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata G.-M. K. nõue T. K.lt elatisvõlgnevuse väljamõistmiseks perioodi

01.03.2024-18.03.2024 eest.

3. Jätta rahuldamata G.-M. K. nõue T. K.lt igakuise elatise väljamõistmiseks alates 19.03.2024.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõuded

1. Kostja on hageja isa. Koos elati 2020. aastani, mil kostja pere ühisest kodust välja kolis. 2023.a.

kolis kostja pere senisesse koju tagasi, kuid enam ei elata ühtse perena. Hageja koos emaga elavad

küll kostjaga ühes korteris, kuid igapäevaselt hoolitseb hageja ülalpidamise ja kasvatamise eest

ema üksinda. Kostja ei viibi tihtipeale isegi kodus, ei osta koju süüa, ei hoolitse kodu korrashoiu,

olmeküsimuste jms eest. Kostja ei suhtle hagejaga ega hageja seadusliku esindajaga praktiliselt

üldse. Alates 01.03.2024 ei ole kostja panustanud rahaliselt midagi hageja ülalpidamisse. Korter,

kus elatakse, on küll kostja ainuomandis, kuid kostja ise ei pea selle eest tasuma (ei ole

pangalaenu). Kostja tasub üksnes korteri kasutamisega seotud kulusid, st kommunaalkulud, elekter,

internet/TV. Korteri pakkumine elamiseks ei ole arvestatav kasutuseelistena, kuna hageja

seaduslik esindaja hoiab korterit korras (st tegu ei ole tasuta kasutamisega, vaid hageja seaduslik

esindaja tasub selle eest enda tööga) ning tegeleb ainuisikuliselt kõigega, mis puudutab hagejat.

Hageja leiab, et kostja ei ole andnud ülalpidamist piisavas ulatuses. Hageja igakuised vajadused on

770,85 eurot kuus. Võttes arvesse hageja seadusliku esindaja ja kostja sissetulekute suurt erinevust

ning seda, et hageja seaduslik esindaja kannab enda sissetulekute arvelt ka kostja igapäevaseid

kulutusi, kuid kostjal on võimalik suuresti kogu oma sissetulek kasutada vaid enda heaks või see

säästa, tuleb kohtul jaotada ülalpidamiskohustus teisti kui võrdsetes osades, kostja osa on 70%.

Hageja palub:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks elatisvõlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2024-

18.03.2024 eest 246,05 eurot või vähemalt 151,16 eurot;

1.2. välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 19.03.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni

(04.09.2027) igakuine elatis 423,75 eurot kuus, mis muutub iga aasta 1. aprillil sama protsendi

võrra, mille võrra muutus PKS § 101 alusel arvutatava miinimumelatise summa, või vähemalt

PKS § 101-järgses muutuvas määras (hagi esitamise seisuga 260,33 eurot kuus).

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejale piisavalt ülalpidamist. Kostja võimaldab nii

lapsel kui tema emal kasutada kostjale kuuluvat elamispinda, so kolmetoalist korterit. Kostja tasub

ka elamispinna jooksvad kulud: üür, elekter, internet. Lisaks tasub kostja igakuiselt ka lapse ja ema

mobiiltelefonide arve ning on nõudmisel andnud raha ka konkreetsete riietusesemete ostuks. Kostja

ei ole keelanud võtta enda ostetud asju külmkapist. Alates 2024.a. aprillist on kostja kandnud

hageja arvele taskuraha 100 eurot kuus. Oma kasutuses olevat osa korterist hoiab kostja ise korras.

Kui hageja ema hoolitseb enda ja hageja eluruumide korrasoleku eest, on see elu normaalne osa ja

selle eest tasumist ei saa panna kostja õlgadele. Kostja ei tarbi hageja esindaja ostetud ja

valmistatud toite ega ka hügieenitarbeid, vaid hangib neid ise. Õige väheses ulatuses kasutab

kostja vaid tualettpaberit, mille väärtus on tühine. Samuti on kostja tarbinud vahel väheses ulatuses

hageja esindaja poolt toodud toite, mida ta oma töökohalt on tasuta saanud. Kostja palub jätta hagi

rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja

hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et kostja elab

lapsega koos, kuid hageja väitel ei osale lapse kasvatamises. Pooled ei vaidle ka, et lapsevanemad

ei moodusta enam ühist leibkonda.

5. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse

elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral

lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning

tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (2-18-6491, p 13.1). Lapse vahelduva elukoha

olemasolu hindamisel lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka

muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine,

igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine

jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus

siiski ühel vanematest (2-18-6491, p 13.2). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt

vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi

vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et

vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel

kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha

puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi (2-18-6491, p 13.3). Kohtupraktikas on leitud, et ka

olukorras, kus vanemad ei ela ühise leibkonnana, kuid elavad ühes elamus, tuleb kindlaks teha, kas

laste vahetu ülalpidamine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt, või on ühel vanematest

laste ülalpidamisel oluliselt suurem koormus. Viimasel juhul võib lastel olla teise vanema vastu

elatise saamise nõue (Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2025 kohtuotsus tsiviilasjas 2-22-13656, p

23).

6. Hindamaks vahetu ülalpidamise jagunemist, tuleb esmalt tuvastada hageja igakuised vajadused.

Hageja on kirjeldanud neid järgnevalt (dtl 112-114, 165):

vajadus

eur/kuus

eluase (sh kommunaalid, telekommunikatsiooniteenused

kodus)

258,86

toit

transport

tervishoid

hügieen (sh majapidamisvahendid)

side (igakuised arved 16,99, telefon 200 eur : 20k)

26,99

riided ja jalanõud

(huvi)haridus (sh jõusaal, klassiüritused ja väljasõidud)

meelelahutus

kokku (eur kuus)

770,85 eur

7. Seoses eluasemega on pooled välja toonud, et elatakse kostjale kuuluvas korteris Lasnamäel

(väljavõte kinnistusraamatust dtl 56-57). Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka

kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud

kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste

eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest

mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise

määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse

ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest

saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse

saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse

kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (3-2-1-69-13, p 17-

21). Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt hageja poolt saadava kasutuseelise väärtust

ei peaks arvestama lapse vajadusena, sest hageja ema hoiab kodu korras ja tegeleb hagejaga.

Majapidamistööd seoses eluaseme kasutamisega ei kujuta endast teenuse osutamist

korteriomanikule. Samuti ei ole oma lapsega tegelemine samastatav lapsehoidja või eraõpetaja

teenusega.

8. Nähtuvalt kinnistusraamatust on korteri üldpind 64,5 m2. Esitatud plaani (dtl 160) kohaselt on tube

kolm. Poolte selgitatu kohaselt elab kumbki vanem eraldi toas (17 m2 ja 9 m2) ning hageja elab toas

suurusega 12 m2. Kõigi elanike ühiskasutuses olevaid ruume on 26,5 m2 (64,5 - 17 - 9 -12). Hageja

märkis hagi esitamise seisuga (dtl 34, 75), et korteris elab ka tema XXX-aastane poeg, elatakse

neljakesi. Hageja 19.08.2025 menetlusdokumendi kohaselt elavad hagejaga samas toas ka tema

kaks täisealist venda K. ja K. A., millele kostja vastu vaielnud ei ole. Nähtuvalt rahvastikuregistrist

on korter registreeritud K. A.i elukohaks alates 18.09.2025.

9. Kostja on kasutuseelise väärtuse tõendamiseks esitanud XXX asuvate 3-toaliste korterite

üürikuulutusi (dtl 137), kokku viis kuulutust, mille keskmine üürihind on 8,62 eur/m2. Kohus

tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus oli 108,83 eurot

kuus ((12 x 8,62 : 2) + (26,5 x 8,62 : 4)) ning alates 2025.a. augustist on 80,17 eurot kuus ((12 x

8,62 : 3) + (26,5 x 8,62 : 5)).

10. Kohus tuvastab, et 2024.a. juunist 2025.a. maini tasus kostja KÜ arveid kogusummas 1 715 eurot,

so keskmiselt 142,92 eurot kuus (dtl 132); elektri eest kogusummas 604,19 eurot (dtl 128+130), so

keskmiselt 50,35 eurot kuus; telekommunikatsiooniteenuste eest kodus kogusummas 424,05 eurot

(dtl 134), so keskmiselt 35,34 eurot kuus. Vastavad kulud kokku on keskmiselt 228,61 eurot kuus,

millest hagejale langev osa oli 57,15 eurot (kulu : 4) ning alates 2025.a. augustist on 45,72 eurot

kuus (kulu : 5). Hageja vajadus seoses eluasemega kokku oli 165,98 eurot kuus ning alates 2025.a.

augustist on 125,89 eurot kuus.

11. Ülejäänud hageja nimetatud vajadustele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus asub

seisukohale, et hageja igakuised vajadused keskmiselt kokku olid 677,97 eurot kuus ning on alates

2025.a. augustist 637,88 eurot kuus. Lapsetoetusega 80 eurot katmata osa on vastavalt 597,97 eurot

kuus ja 557,88 eurot kuus.

12. Pooled ei vaidle, et kostja tasub kõik kulud seoses eluasemega ning hageja mobiiltelefoni kulu, mis

hageja väitel on 16,99 eurot kuus. Kostja on välja toonud ka, et on andnud hagejale taskuraha

ülekannetega tema pangakontole. Nähtuvalt esitatud konto väljavõttelt (dtl 138-144) teeb kostja

hagejale igakuiseid makseid erinevates summades, perioodil 2024.a. juunist 2025.a. aprillini on

makseid tehtud kogusummas 1 291 eurot, so keskmiselt 117,36 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja

annab vahetult ülalpidamist täies ulatuses, mis vastab hageja igakuisele põhjendatud vajadusele

seoses meelelahutuse ja vaba aja veetmisega. Hageja on 16-aastane. Seoses huviharidusega tõi

hageja välja, et käib jõusaalis, mis maksab 20 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt otse hageja arvele

kantavate vahendite arvel on hagejal võimalik soovi korral käia jõusaalis, tasuda klassiürituste ja -

väljasõitude eest, kus ta soovib osaleda, ning osta kooliks vajalikke väiketarbeid nagu vihikud ja

pliiatsid. Kohus leiab, et kostja annab vahetult ülalpidamist täies ulatuses ka osas, mis vastab

hageja vajadusele seoses kooli ja huviharidusega.

13. Hageja on seisukohal, et kostja panustab tema ülalpidamisse kostjale langevast osast vähemas

ulatuses. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku

ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi

suhteid. Hageja leiab, et ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel proportsioonis 70% kostja,

30% hageja ema, sest kostja sissetulek on suurem ning majanduslik seisund tervikuna ema omast

parem. Riigikohus on selgitanud, et seoses ülalpidamiskohustuse jaotusega omab tähendust

kummagi vanema sissetulek, varaline seisund ning sissetuleku teenimise võime (2-19-18082, p 11).

14. Hageja tõi välja, et tema ema töötab XXX XXX abina, igakuine netosissetulek on ca 982 eurot, so

palk. Emal on XXX. Emale kuulub üks kinnisasi XXX, so suvila. Emal on üks pangakonto, millel

oli seisukoha koostamise seisuga hoiustatud 107 eurot. Samuti on tal vaba tagasimaksega

krediitkaart (1000 eurot), millega on seotud üks arveldusarve number. Lisaks hagejale elavad

hageja emaga samas leibkonnas tema kaks täisealist poega K. A. ja K. A., keda hageja ema üleval

peab, kuna nad ei ole majanduslikult iseseisvad. Mõlemal pojal on üksnes XXX, mis on oluliselt

piiranud nende võimalusi tööturul konkureerida ja püsivat töösuhet leida. Seetõttu puudub neil

stabiilne sissetulek. K. on diagnoositud XXX, mis mõlemad samuti piiravad oluliselt tema

toimetulekut ja võimalusi leida sobivat tööd. K. ja K. sissetulekud on minimaalsed ja kuluvad

peamiselt isiklike laenukohustuste tasumiseks. Tulenevalt sellest sõltuvad nad täielikult ema

toetusest igapäevaste elamiskulude, toidu ja eluaseme tagamisel. Hageja emal on mitmeid

väikelaene ja järelmakse erinevatest krediidiasutustest. Esiteks on hageja emal sõlmitud XXX

pangaga neli väikelaenu lepingut. Esimese väikelaenu lõppemise aeg on 10. märts 2031, kuumakse

suurus 20,43 eurot ning laenujääk 650,46 eurot. Teise väikelaenu lõppemise aeg on 10. mai 2031,

kuumakse 38,12 eurot ja laenujääk 983,67 eurot. Kolmanda väikelaenu lõpptähtaeg on 10. juuni

2031, kuumakse ulatub 26,18 euroni ning laenujääk on 983,67 eurot. Neljanda väikelaenu

lõppemise aeg on 10. juuli 2031, kuumakse 27,96 eurot ning laenujääk 991,89 eurot. Teiseks on

hageja emal XXX väikelaenu leping nr XXX, mille lõppemise aeg on 10.01.2029. Selle lepingu

kuumakse on 81,18 eurot ning kogusumma 4 871,12 eurot, millest põhiosa moodustab 1 999,34

eurot. Kolmandaks on hagejal kaks väikelaenu XXX kaudu. Esimene neist kehtib kuni 15.06.2028,

selle laenusumma on 500 eurot ning kuumakse 23,61 eurot. Teine XXX laen kehtib kuni 15.

augustini 2030, laenusumma on 1 000 eurot ning kuumakse 38 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja

emal XXX kaudu neli laenulepingut, mille kogujääk on 7 278,32 eurot ning nende kuumakse

kokku on 349,81 eurot. Laenud on sõlmitud alates 12. detsembrist 2022 ning kehtivad kuni 13.

oktoobrini 2031. Hageja emal on XXX pangas, mille lõppemise aeg on 10.02.2027, kuumakse

suurus 72,69 eurot ning kohustuse jääk 998,98 eurot. Ema igakuised vältimatud püsikulutused on:

450-550 toidule (kogu pere toit), transpordikulu 100 eurot (taksokulu), tervishoiukulu 60-70 eurot,

sidekulud 8-10 eurot kuus, kulud seoses suvilaga 43-45 eurot kuus, hügieenitarvetele 120 eurot

kuus (kogu pere tarbed).

15. Kostja tõi välja, et tema tööandja on AS E, kostja töötab XXX ning tal on XXX. Kostja keskmine

netosissetulek on 2 612 eurot kuus, so palk. Kostjale kuulub poolte elukohaks olev korter, muu

väärtuslikum vara on sõiduauto. XXX arvel on hoiustatud 9 825 eurot, XXX pangas 75 eurot.

Kohustus on XXX autoliising, põhiosa jääk 14 886 eurot, kohustus lõppeb 20.09.2031, igakuine

makse hetkel on 207 eurot kuus. Täiendavaid ülalpeetavaid lisaks hagejale ei ole. Kostja igakuised

vältimatud püsikulutused on: toidukulu 400 eurot, transpordikulu 200 eurot, kogu pere

eluasemekulud.

16. Kohus asub seisukohale, et kostja sissetulek on hageja ema omast suurem, samuti on kostja

majanduslik seisund parem tervikuna, sest suurema sissetuleku juures on kostjal vähem kohustusi.

Võrreldes vanemate haridustaset on ka kostja võimekus sissetuleku teenimiseks hinnatav

mõnevõrra paremaks. Sellele vaatamata leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud

ülalpidamiskohustuse jaotamine teisiti kui võrdsetes osades.

17. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa, st PKS § 101 järgi arvutatud elatis on miinimum, millises ulatuses

ülalpidamist on iga vanem eelduslikult kohustatud andma. PKS § 101 järgi arvutatud summa on

kohtu ette toodud asjaoludel:

- alates 01.03.2024 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 (indekseeritud baassumma) +

50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

- alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40);

- alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x

3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

18. Alates 01.04.2025 ületab kahekordne PKS § 101 järgi arvestatud summa (301,74 x 2 = 603,48)

hageja eelpool tuvastatud igakuiseid tegelikke vajadusi, millest on maha arvestatud lapsetoetusega

kaetud osa (so 597,97 eurot kuus, alates august 2025.a. 557,88 eurot kuus). Ülalpidamiskohustust

saab PKS § 105 lg 3 alusel jaotada üksnes PKS § 101-järgset summat ületavas osas.

19. Kohus ei pea põhjendatuks ülalpidamiskohustuse jaotamist teisiti kui võrdsetes osades ka perioodi

01.03.2024 - 31.03.2025 eest. Nähtuvalt esitatust halvendavad ema majanduslikku seisundit

arvukatest väike- ja kiirlaenulepingutest tulenevad kohustused. Sissetulek on ilmselt ebapiisav, et

sellest lisaks endale ja hagejale anda ülalpidamist ka oma täisealistele poegadele. Seejuures

mõistlikku põhjendust, miks vastavalt 23- ja 33-aastased täieliku töövõimega mehed peaksid olema

oma ema ülalpidamisel, esitatud ei ole. XXX töötamist ei takista, ka hageja emal on XXX. Esitatud

ema konto väljavõttelt (al dtl 172) nähtuvad kulutused ei ole ka kooskõlas väitega, justkui kuluks

kogu laenulepingute teenindamisest ülejääv sissetulek vältimatute püsikulutuste katteks. Kontolt

nähtuvad mh mitmed kulutused välisriikides. Reisid mitu korda aastas välja toodud majandusliku

seisundi juures mõistlikud ei ole. Kohtu hinnangul omab tähendust, et ka hageja ema elab kostjale

kuuluvas korteris, st kuigi ema sissetulek on kostja omast väiksem, võimaldab kostja emal kokku

hoida kõik eluasemega seotud kulud, mis muidu moodustaksid väikesest palgast eelduslikult

suurema osa. Lisaks sellele elavad kostja korteris ka hageja ema täisealised pojad, st kostja osaleb

ka nende ülalpidamises, kuigi selleks mistahes kohustus kostjal puudub. Kohus leiab, et üldjuhul

on vanemal kohustus teenida piisavat sissetulekut, et anda oma alaealisele lapsele ülalpidamist

pooles tema vajaduste ulatuses, ning ka hageja ema sissetulekust selleks mõistliku majandamise

korral piisaks. Kohus asub seisukohale, et hageja vanemate majanduslik võimekus ei ole sedavõrd

erinev, et põhjendatud oleks ülalpidamiskohustuse jaotamine teisiti kui võrdsetes osades. Kostja

majanduslik seisund ei ole tuvastatu põhjal ka sedavõrd erakordselt hea, et põhjendatud oleks

ainuüksi selle alusel ülalpidamiskohustuse suurendamine sõltumata hageja tegelikest vajadustest

vastavalt PKS § 102 lg 3.

20. Kohus tuvastas, et kostja tasub kõik eluasemekulud, hageja igakuise mobiiltelefoni arve ning teeb

hagejale ülekandeid, mida saab kasutada meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks, kooliga seonduvate

kulude ja huvihariduse tarbeks. Hageja ema kannab kulud seoses toidu, transpordi, tervishoiu,

riiete-jalanõude, hügieeni- ning majapidamistarvetega. Kohus asub seisukohale, et vahetu

ülalpidamine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt, esitatu ei võimalda tuvastada, et emal

oleks hageja ülalpidamisel kostjaga võrreldes oluliselt suurem koormus. Seetõttu ei ole elatise

väljamõistmise eeldused täidetud. Kostja osaleb lapse kasvatamises. Kohus jätab hagi rahuldamata.

21. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik