3-24-1499/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-24-1499

Otsuse kuupäev

28. november 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Nurka Strande OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 20. detsembri 2023. a otsuse nr

12-1/23/31768 osaliseks tühistamiseks ja taotluse täies

ulatuses rahuldamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Nurka Strande OÜ, seaduslik esindaja Priidu Tikk

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet,

volitatud esindaja Veiko Bergmann

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nurka Strande OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. detsembril 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 20. detsembri 2023. a

otsusega nr 12-1/23/31768 osaliselt ja suunas väljamaksmisele põhisissetuleku toetuse 95

3-24-1499

taotlejale, sh Nurka Strande OÜ-le summas 5307,67 eurot. Toetust vähendati toetusõigusliku

ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala

erinevus oli suurem kui 2 hektarit või see moodustas kindlaksmääratud pindalast üle 3%,

vähendatakse toetust kuni 50% võrra tuvastatud erinevusele vastavast summast.

2. Kaebaja esitas 11. jaanuaril 2024 PRIA-le eelnimetatud otsuse peale vaide, mille PRIA

jättis 18. aprilli 2024. a vaideotsusega nr 12-1/24/352-2 rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 17. mail 2024 Tallinna Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse PRIA 20.

detsembri 2023. a otsuse nr 12-1/23/31768 osaliseks tühistamiseks ja kaebaja taotluse täies

mahus rahuldamiseks.

4. Tallinna Halduskohus andis 20. mai 2024. a määrusega haldusasja nr 3-24-1499 alluvuse

järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasi saabus Tartu Halduskohtusse 7. juunil 2024.

5. Tartu Halduskohus võttis 9. juuli 2024. a määrusega Nurka Strande OÜ kaebuse

menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

6. Vastustaja esitas 22. juulil 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus määras 27. oktoobri 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise

aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

8.1. Vaidlustatud otsus on üldsõnaline ega anna infot, miks toetustaotlus on rahuldatud vaid

osaliselt. Kaebajale ei ole 14. novembri 2023. a kohapeal tehtud kontrolliakti esitatud.

Vastustaja saatis pärast vaide esitamist pindalatoetuse kontrolli tulemuste teavituse, kuid ka

sellele ei olnud lisatud algset kontrollakti.

8.2. Kohapealses kontrollis leidis tuvastamist, et asjakohastel põldudel toimus loomade

karjatamine ja pillirooga aladel olid loomad käinud. PRIA on ekslikult osa alasid

toetusõiguslikust põllumassiivist välja arvanud. Üheski toetust reguleerivas dokumendis ei ole

märgitud, et rohumaal ei tohi kasvada pilliroog. Välja mõõdetud aladel ei kasva vaid roostik,

vaid ka harilik pilliroog, mis on sagedane ja väärtuslik taim heina- ja karjamaadel ning seda

on tihti silos. Samuti saab puitunud pilliroogu kasutada loomadele allapanus. Pilliroo niitmisel

ei oleks saanud jätkuda loomade karjatamine nendel aladel. Loomade karjatamine oli vajalik

ulatusliku heinakriisi ületamiseks. Pilliroo niitmisega viivitas kaebaja ka seetõttu, et 2023.

aastal ei olnud määratud niitmise või karjatamise lõppkuupäeva. Kaebajal ei olnud

vaidemenetluses võimalik tõendeid koguda, sest rohumaa oli lumekatte all.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

9.1. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja taotles

toetust 55,28 ha, kuid toetusõigusliku ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu vähendati

pindala 4,02 ha võrra ning kuna vähendamine ületas 2 ha, siis kaasnes täiendav vähendamine

50% tuvastatud erisusest ehk lisaks 2,01 ha. Kokku vähenes kaebajale makstav summa seega

649,86 euro võrra.

3-24-1499

9.2. Otsuses on üheselt arusaadavalt juhitud taotlejate tähelepanu asjaolule, et tehniliste

probleemide tõttu ei olnud PRIA-l võimalik taotlejatele, kelle osas tuvastati kontrolli raames

mittevastavused, kontrolli tulemusi enne taotluse kohta otsuse tegemist edastada. Kõikide

võimalike rikkumistega arvestati otsuses ja taotlejatel oli võimalik oma õiguseid vajadusel

kaitsta. PRIA vabandas tekkinud olukorra pärast ning esitas kontrolltulemused esimesel

võimalusel. Kontrolli tulemused saadeti kaebajale 12. jaanuaril 2024.

9.3. Põhisissetuleku toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi

(EAGF) vahenditest rahastatav toetus, mida makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 2021/2115 alusel ning selle eesmärgiks on aidata kaasa põllumajandustootjate

konkurentsivõimele ja soodustada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris ning

tagatakse põllumajandusmaade kasutamine põllumajandusliku tegevuse elluviimiseks.

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,

põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr

71) § 7 lg 2 kohaselt antakse seda toetust põllumajandusmaa kohta, mis vastab sama määruse

§-s 4 sätestatud tingimustele. Põllumajandusliku tegevusega põllumajandusmaal peab olema

välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ja seda peab saama kasutada järgmisel

kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Määruse nr 71 § 4 lg 11

alusel lähtutakse toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel maaeluministri 20.

detsembri 2022. a määruses nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi

toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise

tingimused ja kord” (määrus nr 67) sätestatust. Välja mõõdetud alad ei vastanud määruse nr

67 § 10 lg-tes 1 ja 2 sätestatule.

9.4. Põllumassiivide 50257199717 (põld 6-1), 50357103188 (põld 6-2) ja 50357113280 (põld

501-1) pinna hulgast arvati välja aastaid niitmata pillirooga ala – vastavalt 0,24 hektarit, 0,56

hektarit ja 1,39 hektarit. Kontrollkäigus osalenud inspektori sõnul oli vaidlusaluse välja

arvatud ala puhul tegemist pidevalt liigniiskete mereäärsete aladega, kus kasvab pilliroog ja

kõrkjad. Põllumassiivist välja arvatud aladel puudus püsirohumaale omane taimestik.

9.5. Katastritunnusega „562010020312“ põllule 301 taotles kaebaja toetust pindalaga 2,52 ha.

Kuna taotletud alale sai teha kaks eraldiseisvat põllumassiivi, jagati taotletud pindala kahe

eraldiseisva massiivi vahel ära 1,90 hektariks ja 0,62 hektariks (kokku 2,52 ha).

Administratiivse kontrolli käigus tuvastati, et põllumassiivi 49556514645 (põld 301-2) ja

põllumassiivi 49556514961 (põld 301-1) kraavid ei vasta nõuetele. Vaidlusalused

põllumassiivid sisaldasid alasid võsa ja puittaimestikuga rohkem kui 12 m laiuses. Kaebaja

märkis taotlusele terve katastri ulatuses põllumassiividega mittekaetud ala, mis sisaldas võsa,

põlluteid, võsas kraave (enam kui 12 m laiuses võsaga) ehk kõiki mittetoetusõiguslikke alasid,

selle asemel, et joonistada täpselt välja võsa, puude ja teede vabad põllumajanduslikult heas

korras olevad alad.

KOHTU SEISUKOHT

10. Vaidluse all on PRIA 20. detsembri 2023. a otsuse nr 12-1/23/31768 õiguspärasus osas,

millega vähendati kaebaja toetust toetusõigusliku ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu.

Kaebaja ja PRIA ei ole ühel meelel viie põllumassiivi osas. Kaebaja on seisukohal, et need

vastasid samuti tingimustele, PRIA on seisukohal, et asjakohased alad olid kas aastaid

niitmata, pillirooga kaetud või siis üle 12 m kraavidega alad, mis olid võsastunud ning seega

mittetoetusõiguslikud. Kaebaja palub tühistada PRIA otsuse osas, milles tema toetustaotlus jäi

rahuldamata ja kohustada PRIA-t rahuldama kaebaja taotluse täies ulatuses.

3-24-1499

11. Vaidluse esemega seonduvad püsirohumaa rohttaimede alused põllumassiivid nr

50257199717 (põld 6-1), 50357113280 (põld 501-1) ja 50357103188 (põld 6-2), mille

pindalast arvati välja väidetavalt aastaid niitmata pillirooga ala – vastavalt 0,24 ha, 1,39 ha ja

0,56 ha. Põllumassiividel nr 49556514645 (põld 301-2) ja 49556514961 (põld 301-1)

sisaldasid alasid võsa ja puittaimestikuga üle 12 m laiuses, samuti olid põllumassiividel

põlluteed jms mittetoetusõiguslikud alad. Toetusõiguslikust pindalast välja arvatud alad olid

vastavalt 1,51 ha ja 0,32 ha suurused.

12. Määruse nr 71 § 7 lg 2 kohaselt antakse põhisissetuleku toetust põllumajandusmaa kohta.

Põllumajandusmaal, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud

ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada

järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta (määruse nr 71 §

4 lg 3). Määruse nr 71 § 4 lg 5 järgi vastab põllumajandusmaa määruse nr 71 § 4 lg-s 3

sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse vähemalt igal teisel aastal asjakohaste tegevustega,

mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku. Määruse nr 67 § 4 lg-te 1 ja 2

kohaselt on püsirohumaa ja püsikarjamaa maa, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või

erinevad rohumaakultuurid, kas looduslikul viisil või harimise teel, ning mis ei ole

põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. Määruse nr 67

§ 10 lg-tes 1 ja 2 sätestatut arvestades arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõiguslikust

pindalast välja põllumassiivil paiknevad maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus ei ole

võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks (üle 0,01

hektari suurune maa-ala, sealhulgas maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega

vähemalt 30 protsenti ning alla 0,01 hektari suurused maa-alad, kui nende pindala

põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit, seahulgas alla 0,01 hektari suurused maa-alad,

millel kasvavate puittaimede võrad on omavahel liitunud). Määruse nr 67 § 10 lg 7 kohaselt

arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 42 lg 3 alusel kehtestatud määruse

kohaselt säilitamisele kuuluvad maastikuelemendid. ELÜPS § 42 lg 3 alusel on kehtestatud

maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 68, mille §-des 2–8 (maastikuelemendid - §

6) sätestatud nõudeid ning sama määruse lisas 1 esitatud nõudeid on kohustatud täitma ka

otsetoetuse, sh püsisissetulekutoetuse taotleja (määruse nr 71 § 5 lg 1, § 7 lg 1).

13. Kaebaja kaebuses ja vaides esitatud väited ei võimalda asuda seisukohale, et

kontrollimisel oleks alasid ebaõigesti mõõdetud või võetud aluseks ebakohased asjaolud.

Põllumassiividel nr 50257199717, 50357113280 ja 50357103188 (deklareeritud püsirohumaa

rohttaimed - vastavalt põld nr 6-1, 501-1 ja 6-2) tingis pindala osalise muutmise asjaolu, et

kontrolli tulemusena avastati aastaid niitmata pillirooga ala, mis arvati toetusõiguslikust

pindalast massiivipiiri muudatusega välja. Kontrollaktis kasutatud sõnastus „aastaid niitmata

pilliroog“ viitab sellele, et tegemist ei ole noore pillirooga, vaid juba puitunud pillirooga, mis

ei ole loomadele söödaks kõlbulik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karjatamiseks

sobivad sellised puud ja põõsad, mida kariloomad söövad. Eelmise aasta pillirooga kaetud

aladel ning seega samuti aastaid niitmata pillirooga aladel võib põllumajandusetegevus

(loomade karjatamine) olla võimatu või oluliselt takistatud, mistõttu ei ole võsa või aastaid

niitmata pillirooga kaetud alad põllumajanduslikuks tootmiseks sobivad. Tihe võsa ja

pilliroog takistavad loomade söögiks sobiva taimestiku alusrinde kasvu. Sellised alad saab

lugeda mittetoetusõiguslikuks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. detsembri 2024. a otsus asjas

nr 3-22-1223, p 33 ja seal viidatud kohtupraktika). Välistada ei saa, et harilikku pilliroogu

võib teatud koguses olla ka tehtavas silos, kuid selleks sobib eelkõige noor pilliroog, mitte

puitunud pilliroog. Kaebaja väide, et niitmise aega polnud 2023. a määratud ei lükka ümber

vastustaja tuvastatut, et tegemist oli aladega, kus polnud aastaid niitmist toimunud ning

3-24-1499

tegemist oli seega puitunud pillirooga aladega. Arvestades, et nende alade kontrollimine

toimus 14. novembril 2023 (dtl 24), mil karjatamine oli suuresti lõppenud, siis ei mõjuta ka

niitmise lõppkuupäeva puudumine järeldust, et tegemist polnud toetusõigusliku alaga. On

väheusutav, et toetuse taotleja oleks aastaid niitmata olnud alasid asunud niitma novembri

lõpus, mil on tavapärane, et maa võib kattuda lumikattega, mis niitmist segab. Kaebaja ei ole

esitanud ka ühtegi tõendit, mis vastustaja kontrollaktis kajastatu õiguspärasuse kahtluse alla

seaks. Asjaolu, et puitunud pilliroogu võib kasutada ka loomadele allapanuks ei muuda seda

ala karjatamiseks sobilikuks alaks. Seega on vastustaja põhjendatult arvanud need alad

(vastavalt 0,24 ha, 1,39 ha ja 0,56 ha) toetusõiguslikust pindalast välja.

14. Põllumassiivi 49556514645 (põld 301-2 ) ja põllumassiivi 49556514961 (põld 301-1)

puhul arvati toetusõiguslikust pindalast välja võsastunud kraavid, mis olid rohkem kui 12 m

laiad. Samuti heideti kaebajale ette, et ta märkis taotlusele terve katastri ulatuses

põllumassiividega mittekaetud ala, mis sisaldas võsa, põlluteid, võsas kraave (rohkem kui 12

m laiuses võsaga) ehk mittetoetusõiguslikke alasid. Toetusõiguslikust pindalast arvati välja

vastavalt 1,51 ha ja 0,32 ha alune pind. Kaebaja pole selles osas esitanud ühtegi väidet ega

tõendit, mis seaks kontrollaktis tuvastatu õigsuse kahtluse alla. Määruse nr 68 § 6 lg 6

kohaselt tuleb säilitada kuni 12 meetri laiune eesvool ja kraav, mis külgneb

põllumajandusmaaga ning eesvool ja kraav, mis koos selle serva ja põllu vahel oleva

puittaimestikuga kaetud maaga kokku moodustab kuni 12 meetri laiuse maa-ala, mis külgneb

põllumajandusmaaga. Kontrollakti järgi tuvastati kohapealses kontrollis, et eeltoodud

põldudel esines kraavidega alasid, mis olid rohkem kui 12 m laiad ja olid võsastunud. Kaebaja

ei ole nende põllumassiivide osas esitanud ühtegi tõendit või väidet, mis võimaldaks asuda

seisukohale, et kontrollaktis kajastatu ei vasta tegelikule olukorrale. Nende maa-alade puhul ei

ole oluline, mis taimestik seal kasvas. Oluline on, et kraavid olid koos puittaimestikuga

rohkem kui 12 m laiad. Selliseid kraave ei saa toetusõigusliku pindala hulka arvestada (vt ka

Tartu Halduskohtu 22. juuni 2023. a ja Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli 2024. a otsuseid asjas

nr 3-21-2380). Kuigi nimetatud lahendid käsitlesid varasemat regulatsiooni on kraavi laiuse

tingimus koos taimestikuga määruses nr 68 samasisuline, erinevus seisneb selles, et enam ei

eristata metsaäärseid, põldudevahelisi ning teeäärseid kraave. Kuna kontrollaktides kajastatu

õigsuse kahtlemiseks ei ole alust, siis on PRIA õigesti nimetatud alad toetusõiguslikust

pindalast välja arvanud. Samuti ei lükka kaebaja seisukohad ümber vastustaja vaideotsuses

käsitletud asjaolusid seoses põlluteede jms põllumassiivi hulka arvamisega. Seega ei ole

kaebaja tõendanud, et vastustaja kontrollaktis ei ole kajastatud tegelikku olukorda. Seega on

ka selles osas PRIA otsus õiguspärane.

15. Vaidlustatud otsuses, kontrollaktis ja vaideotsuses kajastatu alusel arvati seega

toetusõiguslikust pindalast õigesti välja 4,02 ha (0,24+1,39+0,56+1,51+0,32) suurune ala ning

selle eest toetust ei makstud (-433,24 eurot). PRIA on ELÜPS § 109 lg-t 4, mis näeb ette, et

kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes

2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema

pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, vähendatakse tema toetust

maksimaalselt viimati nimetatud pindala ületavale pindalale vastava toetuse suuruse võrra,

arvestades vähendanud põhjendatult ka väljamakstavat toetust 2,01 ha eest (-216,62 eurot).

16. Kaebaja on pidanud ebaõigeks ka PRIA praktikat kontrollakti saatmisel. Kohus möönab,

et kuna PRIA ei saatnud enne või koos otsusega kontrollakti, siis oli kaebajal raske mõista

otsuses kajastatud vähendamise põhjuseid ja konkreetseid põlde, millel minetused esinesid.

Vaidlustatud otsuses on aga PRIA märkinud, et sellise olukorra tingisid tehnilised probleemid

ning on taotlejate ees vabandanud ning selgitanud, et otsuste tegemine sellisel viisil oli kantud

3-24-1499

eesmärgist maksta toetused välja tähtaegselt ning järgida otsuse tegemisel tähtaegu. PRIA

saatis kaebajale kontrollakti 12. jaanuaril 2024, mil vaide esitamise tähtaeg ei olnud veel

saabunud. Kuna kontrollakt saadeti enne vaide esitamise tähtaja möödumist, siis ei saanud

kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud. Vajadusel oli kaebajal võimalik 11. jaanuaril 2024

esitatud vaiet täiendada ja seeläbi oma õigusi täiendavalt kaitsta. Viivitus kontrollakti

saatmisel ei ole tinginud vaidlustatud otsuse õigusvastasust, sest vaidlustatud otsus tugineb

kontrollaktis tuvastatule ning kaebajal oli sellega võimalik ka enne kohtusse pöördumist

tutvuda ning kaebuses sellele vastuväited esitada. Eelnevalt tuvastas kohus, et kontrollaktis

kajastatu õigsuses pole siiski põhjust kahelda ning vaidlustatud otsuses on kontrollaktiga

tuvastatud asjaolusid arvestatud ning otsuses märgitud toetusõiguslik pindala vastab

kontrollaktile, samuti on toetussumma vähendamine õiguspärane.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nurka Strande OÜ kaebuse rahuldamata, sest

vaidlustatud PRIA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel

ei esine ka alust kohustamisnõude rahuldamiseks.

18. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus

jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole

menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider