2-25-19137/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Katalyn Tähismaa

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-19137

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) avaldus Tallinn, Xxx tn 14

korteriühistu vastu kahjuhüvitise 513 euro ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

571,76 eurot

Menetlustoiming

Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse

lõpetamine ning riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829),

lepinguline esindaja A L

Puudutatud isik Tallinn, Xxx tn 14 korteriühistu

(registrikood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu) avaldusest loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-19137 menetlus.

3. Tagastada avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot, AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arvelduskontole nr xxx, märkides selgitusse:

„xxx-AL, 2-25-19137“.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas

11.11.2025 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Xxx tn 14 korteriühistu (puudutatud isik)

vastu, milles palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 513 eurot,

seisuga 11.11.2025 viivise 6,70 eurot ja alates 12.11.2025 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2. Kohus võttis 14.11.2025 määrusega avalduse menetlusse.

3. 27.11.2025 esitas avaldaja kohtule avalduse avaldusest loobumiseks. Avaldaja tegi

puudutatud isikule vastastikuste nõuete tasaarvestuse ettepaneku, millega puudutatud isik

nõustus ning tasus 26.11.2025 avaldajale 300 eurot. Seoses sellega loobub avaldaja kahjunõude

avaldusest. Avaldaja ei taotle menetluskulude kindlaksmääramist. Avaldaja palub tagastada

pool riigilõivust, 25 eurot AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali arvelduskontole xxx,

selgitusega xxx-AL, 2-25-xxx.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud avaldus loobumiseks tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel

vastu võtta. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ühtlasi lõpetab kohus TsMS §

428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

5. Kohus ei näe aluseid avaldusest loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks

seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi 4. lõike järgi näeb menetluskulude jaotuses kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud

isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab

selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi

viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel

juhul on puudutatud isik nõude rahuldanud ja avaldaja ei taotle menetluskulude

kindlaksmääramist. Asja materjalidest nähtuvalt puudutatud isikul menetluskulusid ei ole.

Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

8. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub

rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust,

kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või

tema korraldusel muule isikule.

9. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 11.11.2025 riigilõivu 50 eurot. Seega tagastamisele

kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb

kanda tagastatav riigilõiv, s.o 25 eurot, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arvelduskontole

nr xxx, märkides selgitusse: „xxx-AL, 2-25-xxx“.

(allkirjastatud digitaalselt)