2-24-141065/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-141065

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141065

Hagi ese

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. A. (A.) vastu võla ja

viiviste saamiseks

Tsiviilasja hind

1511,52 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX), esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: A. A. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. A.-lt (A.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks järelmaksulepingust nr.

XXX tulenev põhivõlg 1089 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhivõla summalt aastas alates 28.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid

mitte rohkem kui 1089 eurot.

3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.

4. Jätta menetluskulud 80,95% ulatuses A. A. (A.) kanda ja 19,05% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 504 eurot ja A. A. (A.)

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

6. Välja mõista A. A.-lt (A.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis

407,99 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p.2).

9. Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus

tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1).

2-24-141065

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui

hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses

esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei

ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise

eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

2. Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt

(TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning

jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-

145432/8, p 23).

2-24-141065

3. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt

on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi

võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).

4. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Käesoleval juhul see nii ei ole.

Seetõttu kohaldab kohus VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi ning rahuldab üksnes põhivõla

nõude ümberarvestuses esitatud ulatuses ning viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates

määrades. Rahuldamata tuleb jätta hageja sissenõudekulude hüvitamise nõue. Seda seetõttu, et

sissenõudmiskulud on käsitletavad VÕS § 403⁴ lg-s 7 nimetatud muude tasudena, mida tarbija

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral laenuandjale ei võlgne (03.09.2025, 2-

23-124753/36, p 3). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb

sissenõudmiskulude nõue jätta rahuldamata (08.07.2025, 2-23-10921/21, p 24). Rahuldamata

tuleb jätta ka hageja taotlus kohaldada lepingus kokkulepitud viivisemäära. Seda seetõttu, et

VÕS § 415 lg.1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seda õigust ei tulene hagejale

ka VÕS § 113 lg.1 kolmandast lausest, sest VÕS § 4034 lg.7 tulenevalt loetakse

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral intressimääraks VÕS § 94-s sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Seega ei saa ka

lepingule kohalduv intressimäär antud juhul õigustada VÕS § 113 lg.1 sätestatud määra

ületava viivise kohaldamist.

5. Põhinõude ja seadusliku viivise osas on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1,

§ 82 lg.1, § 94, § 100, § 101 lg.1 p. 1,4, 6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1, § 4034 lg.1,6,7 § 406

lg.2 p.1, § 408 lg.1, § 415 lg.1, § 416 lg.1 ja TsMS § 367 alusel. Hageja edasiulatuv

viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla

tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla

tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab

põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei

ole.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg.1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja esialgne nõue oli 1345,28 eurot (1089+102,29+15+50+88,99), kohus rahuldas hagi

1089 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus hagi 80,95% ulatuses. Hageja esitas

menetluskuludena riigilõivu 315 eurot ja esindajakulu 358 eurot. Kostja asjas

menetlustoiminguid ei teinud ega menetluskulude nimekirja ei esitanud.

7. Hageja esindajakulu koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja hagiavalduse

koostamise kulust 338 eurot (2 tundi tasumääraga 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta).

Riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu mõistab kohus TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 146

lg.1 p.3 ja § 44 p.7, § 172 lg.9, § 4842 alusel täies ulatuses välja. Esindajakulu osas peab kohus

TsMS § 175 lg.1 kohaselt hindama vajalikust ja põhjendatust. Kohus loeb hagiavalduse

koostamiseks tehtud toimingu vajalikuks ning selleks kulunud aja 2 tundi põhjendatuks.

Kohus ei loe aga antud asjaoludel mõistlikuks hageja esindaja poolt rakendatud

tunnitasumäära 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Seda seetõttu, et tegemist ei olnud niivõrd

mahuka ja keeruka õigusvaidlusega, mis eeldaks advokaadi tasumääraga esindaja palkamist,

pealegi oli esitatud hagi puudustega, mis takistas asja kiiret ja õiget lahendamist. Kohtu

hinnangul on antud juhul mõistlik tunnitasumäär 84,50 eurot tunnis (169/2). Eeltoodust

tulenevalt peab kohus antud asjaoludel vajalikuks ja mõistlikuks esindajakuluks 2 töötundi

2-24-141065

tasumääraga 84,50 eurot, kokku 169 eurot ilma käibemaksuta.

8. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 504 eurot

(315+20+169) ja kostjal 0 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 80,95% ulatuses tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 407,99 eurot (504x0,8095).

9. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Palmiste

Kohtunik