2-24-108094/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

28.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-108094

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X.H vastu

laenulepingust tulenevates nõuetes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 12.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3006,17 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja (vastustaja) X.H (isikukood XXX), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12.09.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.02.2024 maksemäsu kiirmenetluse avalduse

X.H (kostja) vastu põhivõla 1642,68 € ja kõrvalnõuete 401,29 € saamiseks. Hageja tõi esile,

et tema nõuded tulenevad 05.04.2023 laenulepingust nr SR3925019 (laenuleping). Avalduse

kohaselt oli laen antud tarbijakrediidina, intressimäär oli 29,19% aastas ja krediidi kulukuse

määr 45%. Kõrvalnõuded koosnesid intressist 128,05 € (06.04.–25.10.2023), viivisest 223,24

€ (0,065753% päevas 27.10.2023 – 27.02.2024) ja sissenõudekulust 50 €. Lisaks nõudis

hageja viivist 0,102459% päevas alates 28.02.2024.

2. Maksekäsuosakond tegi 18.04.2024 maksekäsu, millega kohustati kostjat tasuma hagejale

põhinõudeid 1642,68 € ja kõrvalnõudeid 487,13 € ning hüvitama riigilõivu 79,75 € ja

menetluskulu 20 €. Maksekäsk tühistati kostja määruskaebuse alusel Pärnu Maakohtu

02.04.2025 määrusega. Sama määrusega anti asi hagimenetluses lahendamiseks üle Harju

Maakohtule (maakohus). Hageja esitas 02.04.2025 määruse peale 29.04.2025 määruskaebuse,

mis jäi 05.05.2025 menetlusse võtmata. Hageja vaidlustas ka selle määruse, aga vastav kaebus

jäi ringkonnakohtu 06.06.2025 määrusega lõplikult rahuldamata.

3. Enne maksekäsu tühistamist oli see täidetud ja kohtutäituri vahendusel kanti kostjalt välja

mõistetud raha hagejale. Kohtutäitur lõpetas 14.03.2025 täitemenetluse täitmise tõttu.

4. Hageja esitas 28.04.2025 maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt tema

kasuks välja põhivõla 1632,68 €, intressi 127,06 € (alates 10.08.2023 osamaksest kuni

25.10.2023), sissenõudmiskulu 50 € ja sissenõutavaks muutunud viivise 719,69 €

(26.10.2023–28.04.2025). Lisaks nõudis hageja viivist alates 29.04.2025 lepingus kokku

lepitud määras 0,08% päevas (29,19% aastas).

5. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõutud summad on talle makstud ja nende uuesti välja

mõistmine viiks alusetu rikastumiseni. Laenulepingut ei ole kohaselt üles öeldud ja laenu ei

antud vastutustundlikult.

MAAKOHTU OTSUS

6. Maakohus jättis hagi 12.09.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt

riigituludesse välja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 2426,76 €. Maakohus

märkis, et lahendas asja lihtmenetluses, tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks ega

andnud luba selle edasikaebamiseks.

6.1.

Nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Laenusumma oli 2000 €,

millest tuli kohe tagasi maksta 100 € lepingutasu, edasi 13 osamakset summas 171,44 € ja üks

osamakse summas 174,36 €. Kokku pidi kostja tagastama 2500,08 €. Sisestades nimetatud

andmed tarbijakrediidi kulukuse kalkulaatorisse kujuneb krediidi kulukuse määraks 47,3%.

Laenulepingu sõlmimise ajal (05.04.2023) oli Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu

keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 15,31%, mille kolmekordne on 45,93%. Nii ületab

kostjale antud tarbijakrediidi kulukuse määr VÕS § 406² lg 1 sätestatud piirmäära, mistõttu on

leping sama sätte järgi tühine.

6.2.

Hageja esitas ümberarvestuse, mille kohaselt on laenulepingust igal juhul muutunud

sissenõutavaks põhivõlg 1388,08 €, intress 29,57 € ja viivis määraga 29,19% aastas tasumata

põhivõlalt alates 11.06.2024. Ka neist komponentidest koosnevat nõuet ei saa rahuldada, sest

see on maksekäsu alusel tasumisega juba täidetud. Hageja väide hagi esitamise ajendile

võimaliku TsMS § 474 lg 2 alusel tagasinõude vältimiseks on ainetu, sest kostja ei ole

tagastamise nõuet esitanud.

6.3.

Lisaks võis hageja rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet, aga seda pole vaja

sisuliselt hinnata.

2 (4)

APELLATSIOONKAEBUS

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud, sest otsusest ei nähtu, milliste andmete põhjal

arvutas maakohus krediidi kulukuse määra. Hageja arvutuste järgi on see väiksem ega too

kaasa laenulepingu tühisust. Samuti pole kohane maakohtu põhjendus kostja rahalise

kohustuse faktilise täitmise kohta, sest kostjal on maksekäsu täitmise käigus makstu võimalik

tagasi nõuda. Hageja ei nõustu ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

9. Kaebuse kesksed etteheiteid on edukad: vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud

ning maakohus luges ennatlikult laenu tagastamise ja võimaliku seadusjärgse intressinõude

täidetuks tühistatud maksekäsu põhjal läbi viidud täitemenetluses. Need rikkumised toovad

kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise.

9.1.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ja

sellele kohalduvad VÕS asjakohased sätted. Samuti on õige maakohtu arusaam, et esmalt

tuleb kontrollida lepingu järgset krediidi kulukuse määra ja selleks võib asjaolude sobivuse

korral kasutada avalikult kättesaadavat kalkulaatorit. Ühtlasi on teoreetiliselt õiged

vastutustundliku laenamise põhimõtet käsitlevad selgitused.

9.2.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel kalkulaatoriga peab kohus järgima mh kahte

järgmist reeglit.

9.2.1.

Esiteks tuleb kontrollida, kas kalkulaatoris pakutud lähteandmete sisestamise

võimalus vastab VÕS § 406 lg 1 tingimustele, st võimaldab leida krediidi kogukulu tarbijale,

mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel. Eelkõige peab kohus veenduma, et kalkulaatorisse saab sobival

kujul sisestada rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 lisas kirjeldatud andmed.

Vaidlustatud otsus niisugust kontrolli ei sisalda, mistõttu ei saa ringkonnakohus omakorda

kontrollida maakohtu põhjenduste õigsust. Kui hageja esile toodud andmed ei sobi

kalkulaatori sisendiks, võib kohus teha hagejale ettepaneku andmed täpsemalt esitada või

kasutada viidatud lisa p 1 valemit.

9.2.2.

Teiseks peavad kalkulaatori kasutamise korral lahendist nähtuma kõik andmed koos

nende nimetusega nii nagu kohus need kalkulaatorisse sisestas. Selleks võib kasutada ka

kuvatõmmist või kalkulaatori väljavõtet, aga pooltele ja järgmise astme kohtule tuleb luua

võimalus kalkulaatori kasutamise protsessi kontrollida. Ka sellele tingimusele vaidlustatud

otsus ei vasta. Maakohtu viidatud kalkulaatori sisendi väljad on: antav krediit, lisakulud

(ühekordne), kuu/aastamaksed, aastaintress, osamakse suurus (arvutatav väli) ja lisakulud

(korduv). Vaidlustatud otsuse p-st 19 ei ole aru saada, millistele kalkulaatori väljadele sisestas

maakohus samas märgitud arvud 2000; 100; 13; 171,44; 1; 174,36 ja 2500,08. Kui pool on

omakorda tuginenud kalkulaatori tulemusele ja kohus poole esitatud andmete põhjal ei saa

kalkulaatorist sama tulemust, on kohane tekkinud ebakõla pooltega arutada.

9.3.

Eelnevas kirjeldatud rikkumised on otsuse põhjendamiskohustuse (TsMS § 436 lg 1 ja

TsMS § 442 lg 8) rikkumised. Kokkuvõttes on otsus kõnealuses osas põhjendamata olulisel

määral (TsMS § 656 lg 1 p 5), sest kalkulaatori kasutamise ega sellesse arvandmete

sisestamist pole praegu võimalik kontrollida.

3 (4)

9.4.

Lisaks rikkus maakohus eelmenetluse ülesandeid kui ei selgitanud pooltele ega arutanud

nendega TsMS § 474 lg 2 ls 1 mõju hageja nõuete lahendamisele. Viidatud säte näeb ette, et

kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab

sissenõudja mh tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu. Hageja nõuet ei ole

kohane jätta rahuldamata põhjendusega, et kostja on täitemenetluses kohustuse täitnud, kui

pigem saab kõnealuse normi tõttu eeldada edukat tagasinõuet. Ka see on oluline rikkumine,

mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (nt RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19).

Eelmenetluse ülesannete rikkumise tõttu saadab ringkonna asja uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis.

10. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls

2). Kostja esindaja riigi õigusabi tasu taotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)