2-25-9077/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9077

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi N. R vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1598.68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja Pille Martin (e-post XXX);

kostja N. R (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi kostja N. R

(isikukood XXX) vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista kostjalt N. R (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja põhivõlg 184.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6.08

eurot ja viivis põhivõlalt alates 11.06.2025 VÕS §-s 94 sätestatud määras.

3. Jätta B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) nõue kostja N. R (isikukood

XXX) vastu rahuldamata põhivõla 781.26 eurot, intressi 105.88 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 378.06 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 87% ulatuses B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046)

kanda ja 13% osas N. R (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt N. R (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 13% ulatuses s.o summas 40.95 eurot.

Edasikaebamise kord

2-25-9077

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. B2 Impact OÜ esitas 10.06.2025 hagiavalduse N. R vastu võlgnevuse nõudes, millega

hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 965.96 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 105.88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 384.14 eurot, sissenõudmiskulu 35

eurot, VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt alates 11.06.2025

kuni põhinõude rahuldamiseni, riigilõiv 315 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja IPF Digital AS vahel 23.07.2021 sõlmitud

krediidikontoleping nr xxxx. 08.03.2022 sõlmisid pooled lisa 1a ehk lepingu xxxx.

23.08.2022 sõlmisid pooled lisa 1b ehk lepingu xxxx. Kostja jättis lepingust tulenevad

kohustused täitmata, mistõttu ütles IPF Digital AS lepingu 09.06.2024 üles. IPF Digital AS

loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja

muid kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 21.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kohus on kostjale toimetanud 21.08.2025 kohtumääruse kätte TsMS § 314 ja § 326 alusel

postkasti jätmise teel 23.10.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Koos menetlusse võtmise määrusega määras kohus hagejale tähtaja 04.09.2025 hagiavalduse

täpsustamiseks. Kohus selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna krediidiandja kogutud teave ei

võimalda teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Kohus andis hagejale

võimaluse esitada nõude ümberarvestus.

21.08.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale toimetatud kätte 25.08.2025.

Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud.

II Kohtu põhjendused

2-25-9077

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);

2-25-9077



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja

esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister,

Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi

Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna

ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei

võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. Hageja ei ole esitanud kohtule nõude ümberarvestust. Koos menetlusse võtmise

määrusega määras kohus hagejale tähtaja 04.09.2025 hagiavalduse täpsustamiseks. Kohus

selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuna krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kohustuste kohta

objektiivseid järeldusi. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus.

2-25-9077

21.08.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale toimetatud kätte 25.08.2025.

Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti

määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt

makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa

ning vähendatud põhiosa jagatakse tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel

varasemalt kokkulepitud tingimustele.

Hageja kohtule nõude ümberarvestust ei esitanud, kuid hagiavaldusest nähtub, et

krediidiandja on teinud perioodil 23.07.2021 – 15.09.2023 kostja arvelduskontole

väljamakseid summas 1111.52 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud

kokku 926.82 eurot.

TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Hageja ei ole esitanud uut seadusjärgset intressiarvestust, mistõttu arvestab

kohus kostja tasutud summa 926.82 eurot väljastatud laenu 1111.52 eurot katteks. Kostjal on

tagastamata laen summas (1111.52-926.82) 184.70 eurot.

VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kohtu hinnangul ei oleks

tagastamata laen summas 184.70 eurot muutunud VÕS § 416 alusel sissenõutavaks.

Krediidikonto üldtingimuste punkti 14.1. kohaselt on aga leping sõlmitud määramata ajaks.

Pooltel on õigus lõpetada leping igal ajal mõjuva põhjuseta sellest teist poolt kirjalikult või

iseteenindussüsteemi kaudu ette teavitades. Klient peab teavitama lõpetamisest ette vähemalt

1 (üks) kuu ja krediidiandja vähemalt 2 (kaks) kuud.

Asja materjalidest nähtuvalt ütles krediidiandja lepingu 10.06.2024 üles. Krediidiandja

saatis 20.05.2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 09.06.2024 andmise

kohta, lepingu ülesütlemisavalduse ja teate nõude loovutamise kohta.

VÕS § 414¹ lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse

kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud

tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Seega saab lugeda lepingu lõppenuks

korralise ülesütlemisega 20.07.2024.

7. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 10.06.2024

kuni hagiavalduse esitamiseni 10.06.2025 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb

hagejale viivist 384.14 eurot.

Võttes arvesse, et viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga, siis

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

ja seega ka viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Kohus on tuvastanud, et leping on

üles öeldud 20.07.2024. Eelnevast tulenevalt on hageja sissenõutavaks muutunud viivis

põhjendatud summas 6.08 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele:

-

summa 184.70 eurot, periood 21.07.2024-31.12.2024, intressimäär 4.25 % aastas,

summa 3.51 eurot;

-

summa 184.70 eurot, periood 01.01.2025-10.06.2025, intressimäär 3.15 % aastas,

summa 2.57 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja edasiulatuv viivis samuti põhjendatud VÕS §-s 94 sätestatud

määras.

2-25-9077

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel ei ole põhjendatud hageja

sissenõudmiskulude nõue.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas

184.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6.08 eurot ja viivis põhivõlalt alates

11.06.2025 VÕS §-s 94 sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 781.26 eurot, intressi 105.88 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 378.06 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot osas.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

10. Hageja nõude suurus kokku oli 1490.98 eurot. Kohus rahuldas nõude summas 190.78

eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 13%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1

alusel jätta 87% ulatuses hageja kanda ning 13% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 315 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot, millest kostja kanda jääb 13%

ehk 40.95 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-25-9077

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik