2-25-9077/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt N. R (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood Jätta B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) nõue kostja N. R (isikukood
Legislator headnote
AI generated2-25-9077/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt N. R (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood Jätta B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) nõue kostja N. R (isikukood
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-9077
Tsiviilasi
B2 Impact osaühingu hagi N. R vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1598.68 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);
hageja lepinguline esindaja Pille Martin (e-post XXX);
kostja N. R (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi kostja N. R
(isikukood XXX) vastu võla nõudes osaliselt.
2. Mõista kostjalt N. R (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood
11542046) kasuks välja põhivõlg 184.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6.08
eurot ja viivis põhivõlalt alates 11.06.2025 VÕS §-s 94 sätestatud määras.
3. Jätta B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) nõue kostja N. R (isikukood
XXX) vastu rahuldamata põhivõla 781.26 eurot, intressi 105.88 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivise 378.06 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot osas.
4. Jätta menetluskulud 87% ulatuses B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046)
kanda ja 13% osas N. R (isikukood XXX) kanda.
5. Mõista kostjalt N. R (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood
11542046) kasuks välja menetluskulud 13% ulatuses s.o summas 40.95 eurot.
Edasikaebamise kord
2-25-9077
Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel
lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud
apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1. B2 Impact OÜ esitas 10.06.2025 hagiavalduse N. R vastu võlgnevuse nõudes, millega
hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 965.96 eurot, sissenõutavaks muutunud
intress 105.88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 384.14 eurot, sissenõudmiskulu 35
eurot, VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt alates 11.06.2025
kuni põhinõude rahuldamiseni, riigilõiv 315 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt
alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses
hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja IPF Digital AS vahel 23.07.2021 sõlmitud
krediidikontoleping nr xxxx. 08.03.2022 sõlmisid pooled lisa 1a ehk lepingu xxxx.
23.08.2022 sõlmisid pooled lisa 1b ehk lepingu xxxx. Kostja jättis lepingust tulenevad
kohustused täitmata, mistõttu ütles IPF Digital AS lepingu 09.06.2024 üles. IPF Digital AS
loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja
muid kõrvalnõudeid.
Harju Maakohus võttis 21.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas
kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide
kättetoimetamisest.
Kohus on kostjale toimetanud 21.08.2025 kohtumääruse kätte TsMS § 314 ja § 326 alusel
postkasti jätmise teel 23.10.2025.
Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
Koos menetlusse võtmise määrusega määras kohus hagejale tähtaja 04.09.2025 hagiavalduse
täpsustamiseks. Kohus selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja
rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna krediidiandja kogutud teave ei
võimalda teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Kohus andis hagejale
võimaluse esitada nõude ümberarvestus.
21.08.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale toimetatud kätte 25.08.2025.
Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud.
II Kohtu põhjendused
2-25-9077
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või
seadusele.
VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise
vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb
võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi
poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike
teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja
milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab
seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §
232 lg 1 kohaselt.
TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on
tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta
esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutuse seisukoha.
TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta
kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on
rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §
405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest
kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku
või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus
täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale
apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata
jätmise tagajärgi.
Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale
esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised
asjaolud järgmiste eelduste osas:
krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);
krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);
leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi
andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist
krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui
kolm korda (VÕS § 4062);
tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus
on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja
eeldused (VÕS § 404 lg 21);
2-25-9077
lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse
esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu
kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;
lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid
nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);
krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;
viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;
kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);
kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses
järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava
põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras
muude kohustuste katteks;
lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;
tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja
veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,
mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses
märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.
Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja
esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4
kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida
võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud
teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist
piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei
saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei
anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister,
Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi
Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna
ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei
võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses
ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise
põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.
Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti
määrama.
6. Hageja ei ole esitanud kohtule nõude ümberarvestust. Koos menetlusse võtmise
määrusega määras kohus hagejale tähtaja 04.09.2025 hagiavalduse täpsustamiseks. Kohus
selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku
laenamise põhimõtet, kuna krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kohustuste kohta
objektiivseid järeldusi. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus.
2-25-9077
21.08.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale toimetatud kätte 25.08.2025.
Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti
määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt
makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa
ning vähendatud põhiosa jagatakse tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel
varasemalt kokkulepitud tingimustele.
Hageja kohtule nõude ümberarvestust ei esitanud, kuid hagiavaldusest nähtub, et
krediidiandja on teinud perioodil 23.07.2021 – 15.09.2023 kostja arvelduskontole
väljamakseid summas 1111.52 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud
kokku 926.82 eurot.
TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Hageja ei ole esitanud uut seadusjärgset intressiarvestust, mistõttu arvestab
kohus kostja tasutud summa 926.82 eurot väljastatud laenu 1111.52 eurot katteks. Kostjal on
tagastamata laen summas (1111.52-926.82) 184.70 eurot.
VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise
eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kohtu hinnangul ei oleks
tagastamata laen summas 184.70 eurot muutunud VÕS § 416 alusel sissenõutavaks.
Krediidikonto üldtingimuste punkti 14.1. kohaselt on aga leping sõlmitud määramata ajaks.
Pooltel on õigus lõpetada leping igal ajal mõjuva põhjuseta sellest teist poolt kirjalikult või
iseteenindussüsteemi kaudu ette teavitades. Klient peab teavitama lõpetamisest ette vähemalt
1 (üks) kuu ja krediidiandja vähemalt 2 (kaks) kuud.
Asja materjalidest nähtuvalt ütles krediidiandja lepingu 10.06.2024 üles. Krediidiandja
saatis 20.05.2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 09.06.2024 andmise
kohta, lepingu ülesütlemisavalduse ja teate nõude loovutamise kohta.
VÕS § 414¹ lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse
kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud
tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Seega saab lugeda lepingu lõppenuks
korralise ülesütlemisega 20.07.2024.
7. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 10.06.2024
kuni hagiavalduse esitamiseni 10.06.2025 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb
hagejale viivist 384.14 eurot.
Võttes arvesse, et viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga, siis
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks
ja seega ka viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Kohus on tuvastanud, et leping on
üles öeldud 20.07.2024. Eelnevast tulenevalt on hageja sissenõutavaks muutunud viivis
põhjendatud summas 6.08 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele:
-
summa 184.70 eurot, periood 21.07.2024-31.12.2024, intressimäär 4.25 % aastas,
summa 3.51 eurot;
-
summa 184.70 eurot, periood 01.01.2025-10.06.2025, intressimäär 3.15 % aastas,
summa 2.57 eurot.
Kohtu hinnangul on hageja edasiulatuv viivis samuti põhjendatud VÕS §-s 94 sätestatud
määras.
2-25-9077
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel ei ole põhjendatud hageja
sissenõudmiskulude nõue.
8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas
184.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6.08 eurot ja viivis põhivõlalt alates
11.06.2025 VÕS §-s 94 sätestatud määras.
Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 781.26 eurot, intressi 105.88 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivise 378.06 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot osas.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud
menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka
siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist (TsMS § 174 lg 2).
10. Hageja nõude suurus kokku oli 1490.98 eurot. Kohus rahuldas nõude summas 190.78
eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 13%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1
alusel jätta 87% ulatuses hageja kanda ning 13% ulatuses kostja kanda.
Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot.
Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste
esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud
riigilõivu 315 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.
Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.
Hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot, millest kostja kanda jääb 13%
ehk 40.95 eurot.
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate
menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates.
2-25-9077
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Varusk
kohtunik