Legislator Case Law & Legislation
2-21-9217/127 AI generated

2-21-9217/127 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-9217/127
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Legislator headnote

AI generated

2-21-9217/127 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb

Keywords

AI generated
liability for costs legal representation costs legal aid costs defense costs party costs of attorney payment of cost deposit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr

Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9217

Kohtuasi

Margaux OÜ hagi National Heritage Foundation

OÜ vastu vara väljaandmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

National Heritage Foundation OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Hageja Margaux OÜ (registrikood 12606481),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup

Kostja National Heritage Foundation OÜ (registrikood

11962765), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul

Keres

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.12.2024. a määrus muutmata.

2. Jätta National Heritage Foundation OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata.

Edasikaebamise kord

2-21-9217

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Margaux OÜ (hageja) hagi National Heritage Foundation

OÜ (kostja) vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 26.05.2024. a otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud

poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.05.2024. a otsusega maakohtu otsuse

ning jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 22% ulatuse hageja kanda ning 78%

ulatuses kostja kanda. Riigikohus keeldus 14.10.2024. a määrusega kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda.

3. Hageja maakohtu menetluses 16.01.2023 esitatud menetlluskulude nimekirja kohaselt olid

hageja menetluskulud maakohtus 10 380 eurot (ilma käibemaksuta), teenuste osutamise

ajakulu oli 60,2 tundi ning kuni 31.12.2022 osutas hageja lepinguline esindaja teenuseid

tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates 01.01.2023 tunnihinnaga 190 eurot

(ilma käibemaksuta). Hageja selgituse kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane, mistõttu

ta palus hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu menetluses esitas

hageja 06.05.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskulud

ringkonnakkohtus olid kokku 2698 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja

osutas teenuseid tunnihinnaga 190 eurot (ilma käibemaksuta) ning teenuste osutamise ajakulu

oli 14,2 tundi. Lisaks tasus hageja apellatsioonkaebuselt 1400 eurot riigilõivu ning osales

ringkonnakohtu istungil. Hageja palus ka need menetluskulud hüvitise määramisel arvesse

võtta.

4. Kostja maakohtu menetluses 17.01.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid

kostja menetluskulud maakohtus kokku 5873 eurot (ilma käibemaksuta) ning teenuste

osutamise ajakulu oli kokku 43,7 tundi. Kostja lepinguline esindaja osutas maakohtus

teenuseid keskmise tunnihinnaga 134,4 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna kostja on

käibemaksukohustuslane, palus ta menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja

ringkonnakohtu menetluses 06.05.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid

kostja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 225 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja

lepinguline esindaja osutas teenuseid tunnihinnaga 150 eurot ning teenuste osutamise ajakulu

oli 1,5 tundi. Kostja palus mõista hagejalt välja ka menetluses tasutud riigilõivu vastavalt

toimiku andmetele.

5. Hageja vaidles kostja maakohtu menetluskuludele vastu ning palus jätta need välja

mõistmata, kuna maakohtu määratud menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks kostja

menetluskulude nimekirja ei esitanud, vaid esitas lünkadega teksti, mille esitamise eesmärk on

2-21-9217

arusaamatu. Kostja esitas päev pärast menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaega

17.01.2023 täiendava menetluskulude nimekirja, mis tuleb jätta tähelepanuta. Hilinenult

esitatud menetluskulude nimekirjas on kajastatud ka toiminguid, mis on tehtud pärast lõplike

seisukohtade esitamise tähtaja määramist. Kostja ei palunud menetluskulude nimekirjade

esitamise tähtaeg pikendada ning ei põhjendanud nimekirja hilinenult esitamist. Kui kohus

arvestab kostja hilinenult esitatud menetluskulude nimekirjaga, siis palus hageja kostja

menetluskulusid mõistliku suuruseni vähendada. Hageja esitas vastuväited mitmetele kostja

maakohtu menetluses kantud menetluskuludele, tuues välja, millises ulatuses on vastavate

toimingute ajakulu tema hinnangul põhjendatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 09.12.2024. a määrusega kostja menetluskulude hüvitamise

taotluse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude jaotust arvestades välja

menetluskulud 1093,74 eurot. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 11 349,08 eurot.

Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused menetluskulud ning tasaarvestuse

tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 10 255,34 eurot. Maakohus

mõistis menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega.

6.1. Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu maakohtu

menetluses teostatud toimingute osas järgmiselt:

1) 07.06.2021 ja 08. 06.2021 – nõupidamine kliendiga, hagi koostamine ja esitamine, hagi

tagamise avalduse koostamine – põhjendatud ajakulu on dokumentide sisu ja mahtu

arvestades 8 tundi (8,8 tunni asemel);

2) 30.06.2021 – määruskaebusele seisukoha koostamine – põhjendatud ajakulu on

määruskaebuse vastuse mahtu arvestades 2 tundi (2,6 tunni asemel);

3) 17.08.2021 e-kiri kostja esindajale – ajakulu on põhjendamatu (0,1 tundi) kuna toimikust ei

nähtu, et hageja oleks nimetatud kuupäeval kostja esindajale mingi kirja saatnud;

4) 17.09 vestlus kliendiga (0,2 tundi) on põhjendamatu ajakulu, kuna suhtlus kliendiga ei saa

muutuda märkimisväärselt suureks vastaspoole jaoks, kes peab vastava kulu kandma. Kohtul

ei ole võimalik hinnata millises mahus ja millise vajaduse tõttu suhtlus kliendiga toimus;

5) 13.10.2021 – seisukoha koostamine kostja menetluse peatamise taotlusele – põhjendatud

ajakulu on dokumendi mahtu arvestades 1 tund (1,3 tunni asemel).

6) 20.10.2021 – suhtlus kliendiga 0,3 tundi – ajakulu on juba eespool märgitud põhjendustel

(vt p 4 põhjendusi) põhjendamatu;

7) 07.12.2021 – nõupidamine kliendiga 0,5 tundi – ajakulu on eespool märgitud põhjendustel

(vt p 4 põhjendusi) põhjendamatu;

8) 22.12.2021 – seisukoha koostamine kostja vastusele – dokumendi sisu ja mahtu arvestades

on põhjendatud ajakulu 4 tundi (5,4 tunni asemel);

9) 22.04.2022 – täiendava seisukoha koostamine – dokumendi sisu ja mahtu arvestades on

põhjendatud ajakulu 1 tund (1,3 tunni asemel);

10) 02.05.2022 – istungil osalemine – 12.05.2022 kohtuistung kestis 1 tunni 16 minutit ja 46

sekundit, seega on põhjendatud ajakulu istungil osalemiseks 1 tund 17 minutit (1,3 tunni

asemel);

2-21-9217

11) 25.05.2022 – seisukoha ja taotluse koostamine – põhjendatud ajakulu on seisukoha ja

taotluse sisu ja mahtu arvestades 2 tundi (3,5 tunni asemel);

12) 30.06.2022 – kliendi vastuse analüüs, täiendavate tõendite kogumine, seisukoha

koostamine hageja taotlusele – maakohus leidis, et kuna toimikus ei ole kliendi vastust, mida

hageja on analüüsinud ning ei ole selgitatud, milliseid tõendeid koguti, siis on põhjendatud

ajakulu nende toimingute eest 3,5 tundi (3,9 tunni asemel);

13) 17.10.2022 – eelistungi protokolli analüüs, info tunnistajate kohta – põhjendatud ajakulu

istungi protokolliga tutvumiseks on 1 tund (1,2 tunni asemel);

14) 16.12.2022 – telefonivestlus kliendiga (0,1 tundi) on põhjendamatu ajakulu eespool

kliendisuhtluse kohta märgitud põhjendustel (vt p 4 põhjendusi);

15) 16.01.2023 – lõplike seisukohade, menetluskulude nimekirja koostamine – põhjendatud

ajakulu on 6 tundi (8 tunni asemel);

16) 31.05.2023 – maakohtu otsuse analüüs, e-kiri kliendile – põhjendatud ajakulu on 1,2 tundi

(1,8 tunni asemel);

17) 26.06.2023 – apellatsioonkaebuse koostamine – kuna kaebuses käsitletud asjaolusid on

juba eelnevalt maakohtus käsitletud, on põhjendatud ajakulu 7 tundi (8,2 tunni asemel).

6.1.1. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hagejale osutatud teenuste ajakulu on maa- ja

ringkonnakohtus põhjendatud kokku 66,43 tunni ulatuses (66 tundi ja 25 minutit). Maakohus

leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr (170 ja 190 eurot) oli mõistlik ja

põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja osutas tunnihinnaga 170 eurot teenuseid 46,08 tunni

ulatuses ning tunnihinnaga 190 eurot 20,35 tunni ulatuses. Sellest lähtudes määras maakohus

hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 11 700,10 eurot (170×46,08+190×20,35).

Maakohus selgitas, et hageja tasus 09.06.2021 hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel

riigilõivu kokku 700 eurot ning 21.07.2021 esitatud hagilt riigilõivu 750 eurot. Seega tasus

hageja maakohtu menetluses riigilõive kokku 1450 eurot ning apellatsioonimenetluses 1400

eurot. Kõik hageja menetluskulud kokku on seega 14 550,10 eurot (11700,10+2850

(riigilõivud), ilma käibemaksuta).

6.2. Maakohus vähendas kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenuste ajakulu

maakohtu menetluses teostatud toimingute osas järgmiselt:

1)

01.10.2021 – tagatise taotluse koostamine ja esitamine kohtule – põhjendatud ajakulu

on 1,6 tundi (2,6 tunni asemel). Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et nimetatud

toimingu ajakulu oli põhjendamatu, kuna taotlus jäi rahuldamata. Kuna taotlus esitati kostja

huvides, ei ole tegemist põhjendamatu kuluga.

2)

25.06.2021 – määruskaebuse koostmine hagi tagamise määrusele – määruskaebuse

sisu ja mahtu arvestades pidas maakohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi (3 tunni asemel);

3)

30.06.2021 – menetluskulude tagatise taotluse koostamine – põhjendatud ajakulu on

2,5 tundi (4,1 tunni asemel);

4)

04.10.2021 – seisukoha koostamine määruskaebusele – põhjendatud ajakulu on 1 tund

(1,3 tunni asemel);

5)

04.10.2021 – töö seisukohaga – maakohus leidis, et toimingu kirjeldusest ei ole

üheselt selge, millise toiminguga on tegemist, kuid eelduslikult on tegemist seisukohaga

hageja 14.10.2021. a seisukohale – põhjendatud ajakulu on hageja seisukoha pikkust (1 lk)

arvestades 15 minutit (1 tunni asemel);

2-21-9217

6)

03.12.2021 – vaidluse asjaolude kaardistamine ja tõendite kogumine – kuna toimikust

ei ole näha, mis kuluga on tegemist, siis on see ajakulu põhjendamatu;

7)

06.12.2021 – vastuse koostamine hagile, suhtlus kliendiga – maakohus pidas

põhjendatud ajakuluks hagi pikkust (ca 5 lk) arvestades kokku 6 tundi (7 tunni 24 minuti

asemel);

8)

02.05.2022 – osalemine istungil – 12.05.2022 istungi protokolli kohaselt kestis istung

1 tunni 16 minutit 46 sekundit, seega on põhjendatud ajakulu istungil osalemise eest 1 tund 17

minutit.;

9)

15.06.2022 – maakohtule menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine (0,2 tundi)

– põhjendamatu ajakulu, kuna taotluse esitamine tulenes üksnes kostja esindaja töögraafikust,

mistõttu seda kulu ei pea vastaspool hüvitama;

10)

16.06.2022 – töö toimikuga, maakohtule taotluse esitamine – põhjendamatu ajakulu

(0,4 tundi), kuna ei ole selge, millise taotluse esitamisega seoses kostja toimikuga tegeles;

11)

20.06.2022 – maakohtule seisukoha koostamine – arvestades seisukoha sisu ja mahtu

(5 lk) ning selle lisasid, on põhjendatud ajakulu 5 tundi (6 tunni asemel);

12)

05.10.2022 – kohtuistungil osalemine – kohtuistung kestis 1 tunni 34 minutit ja 33

sekundit, seega on põhjendatud ajakulu 1 tund 35 minutit (1 tunni 42 minuti asemel);

13)

12.12.2022 – kohtuistungil osalemine – kohtuistung kestis 1 tunni 35 minutit ja 33

sekundit, seega on põhjendatud ajakulu 1 tund 36 minutit.

6.2.1. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostjale osutatud teenuste ajakulu on maa- ja

ringkonnakohtus põhjendatud 36,66 tunni ulatuses (36 tundi 42 minutit). Kostja lepinguline

esindaja osutas tunnitasuga 134,40 eurot teenuseid 33,81 tunni ulatuses ning tunnitasuga 150

eurot 2,85 tunni ulatuses. Maakohus määras sellest lähtudes kostja lepingulise esindaja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 4971,56 eurot (134,40×33,81+150×2,85) eurot (ilma

käibemaksuta).

6.3. Menetluskulude jaotuse kohaselt jäid menetluskulud 22% ulatuses hageja kanda ning

78% ulatuses kostja kanda, millest tulenevalt maakohus määras, et hageja kohustub hüvitama

kostjale 22% kostja maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest, s. o 1093,74 eurot (22%

4971,56 eurost) ning kostja kohustub hüvitama hagejale 78% hageja menetluskuludest maa-

ja ringkonnakohtus, s. o 11 349,08 eurot (78% 14 550,10 eurost).

6.4. Poolte vastastikuste menetluskulude hüvitamise nõuete tõttu tasaarvestas maakohus

hageja ja kostja vastastikused menetluskulude hüvitiste nõuded ning tasaarvestuse tulemusena

kohustus kostja hüvitama hagejale menetluskulud 10 255,34 eurot (11 349,08– 1093,74).

Maakohus mõistis menetluskulud kostjalt välja koos seadusjärgses määras viivisega.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse, millega väljamõistetud menetluskulude hüvitist oluliselt vähendada. Kuna maakohus

leidis, et praeguse asja puhul ei olnud tegemist keeruka vaidlusega, siis oleksid kostjalt

väljamõistetud menetluskulud pidanud olema väiksemad. Vastaspoole menetluskulud peaksid

olema oluliseks indikaatoriks lepingulise esindaja toimingute ajakulu hindamisel. Pooled

esitasid kohtule enam-vähem samas mahus menetlusdokumente ning osalesid samas mahus ka

kohtuistungitel. Seetõttu ei tohiks tavapäraselt vajalike menetlustoimingute ajaline maht

2-21-9217

oluliselt ületada vähem aega kulutanud lepingulise esindaja ajakulu. Nende asjaolude valguses

on maakohtu seisukoht, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu oli rohkem kui

kaks korda suurem kui kostja esindaja ajakulu, põhjendamatu ja vastuoluline. Põhjendatud

õigusabikulu maht ei saa ületada 36,66 tundi (kostja menetlustoimingute ajakulu), kuna poolte

kulud moodustuvad sarnastest menetlustoimingutest. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr ületab mõistlikku suurust. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oli väiksem just

põhjusel, et tegemist on õiguslikult ja faktiliselt lihtsa vaidlusega. Seega ei saa hageja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud mingil juhul ületada 5040 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole tervikuna põhjendatud kuna, ringkonnakohus

lahendas asja õiguslike ja faktiliste väidete alusel, mida hageja menetluses kunagi ei esitanud

ning mille kohta ei esitatud ka seisukohti. Ringkonnakohus ei asunud kahjunõude olemasolu

ja selle suuruse osas, mille üle pooled maakohtus vaidlesid, maakohtust oluliset erinevale

seisukohale. Kokkuvõttes palub kostja maakohtu määruse tühistada ning teha uue lahendi,

millega jätta menetluskulud hageja kasuks välja mõistmata või alternatiivselt määrata

menetluskulude rahaliseks suuruseks mitte rohkem kui 5060,22 eurot.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele hageja seisukoha.

9. Hageja palus kostja määruskaebus rahuldamata jätta.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm

23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 15 ja RKTKm

14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega,

asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm

03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2; RKTKm

12.05.2021, 2-20-114596/21, p 11).

13. Määruskaebuse väidete kohaselt on hageja menetluskulud tervikuna ülemäärased,

arvestades, et tegemist ei olnud keerulise vaidlusega. Kostja hinnangul oleks tulnud hageja

menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda kostja menetluskulude suurusest ning seda

arvestades oleksid hageja menetluskulud pidanud olema tunduvalt väiksemad.

14. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude

kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on menetluskulude vajalikkust

üksikasjalikult hinnanud ning mõlema poole menetluskulusid põhjendatud ulatuses

vähendanud. Praeguse asja asjaoludest nähtub, et tegemist ei olnud õiguslikus mõttes

2-21-9217

keskmisest keerukama vaidlusega, kuid menetlus oli keskmisest mahukam faktiliste asjaolude

hindamist puudutavas osas. Maakohtus kuulati üle tunnistajaid ning asja lahendati kolmel

istungil. Ringkonnakohus muutis hageja apellatsioonkaebuse lahendamisel olulises ulatuses

maakohtu otsust rahuldades hagi tervikuna ning sellest tulenevalt muutus oluliselt ka

menetluskulude jaotus. Eelnevast järeldub kolleegiumi hinnangul, et hagejal kulus oma

õigusliku positsiooni kaitsmiseks põhjendatult rohkem töötunde. Lisaks olid kostja

menetluskulud ringkonnakohtus märkimisväärselt väiksemad kui hagejal, kuna kostja jättis

vastuse apellatsioonkaebusele esitamata. Maakohtu menetluses ei olnud poolte lepinguliste

esindajate toimingute ajakulus märkimisväärset erinevust (ajakulu oli hagejal ca 46 tundi ning

kostjal ca 36 tundi).

15. Kokkuvõttes on hageja lepingulise esindaja menetluskulud maakohtu kindlaksmääratud

ulatuses põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks ning maakohtu määruse muutmiseks

puudub alus.

16. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)