2-25-11544/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus
Legislator headnote
AI generated2-25-11544/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-11544
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Innokenti Menšikov
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2025, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-11544
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi D.C vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2268,86 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad:
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline
esindaja Pille Martin (e-post XXX)
Kostja: D.C (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg
21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus
võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt
ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale
esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
otsuse apellandile kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 17.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse ja 08.09.2025
täiendatud hagiavalduse D.C (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1595,07 eurot, intressi 61,68 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivise 399,26 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulu
35 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras alates 18.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes.
D.C sõlmis esmakordselt 12.11.2023 IPF Digital AS-ga (endine Credit24) krediidikonto
lepingu nr XX, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 1650 eurot.
Krediidikonto taotlemiseks esitas klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel
www.credit24.ee. Taotlust digiallkirjastada ei ole vaja. See tähendab, et lepingut ei
2-25-11544
allkirjastata. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse
krediidikonto avada ja annab sellest teada SMS-i teel. Vastavalt lepingu üldtingimustele 18.1.
krediidikonto on jätkuva iseloomuga krediit ning krediidileping on seega sõlmitud määramata
ajaks. Klient saab limiidi kasutusele võtta tervikuna või osaliselt. Krediiti on võimalik
korduvkasutada (vaba limiidi tekkimisel saab summa uuesti kasutusele võtta).
Intressimäär oli 40,44% aastas ja 0,11% päevas, krediidi kulukuse määr 49,67% aastas.
Krediidi kulukuse määr on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse
viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul ja
krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest. Intressi arvestus
toimub krediidi väljamaksmisest kliendi arveldusarvele ning intressi arvestatakse igapäevaselt
kliendi kasutuses olevalt krediidijäägilt vastavalt intressimäärale, võttes aluseks kalendrikuus
sisalduvate päevade tegeliku arvu ning 360-päevase aasta Kasutusele võetud limiidi
tagastamine toimub arvete alusel igakuiste minimaalsete kuumaksetena, mis koosnevad
põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest. Personaalne kuumakse arvutatakse pärast iga
krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et kasutusele võetud limiit tuleb tagastada 60
kuu jooksul. Intressi arvutatakse üksnes kasutusele võetud krediidi limiidilt lepingus
kokkulepitud määras.
Krediidiandja tegi perioodil 12.11.2023–31.03.2024 D.C kontole väljamakseid summas
1690,00 eurot.
2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.
Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe
kogumiseks teeb krediidiandja alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse:
www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee ja Maksu- ja Tolliamet.
Taotlus aktsepteeriti automaatprotsessis EMTA andmete alusel. Kliendi netosissetuleku
hindamisel võeti aluseks Maksu- ja Tolliametist saadavad maksuandmed. Saadud
maksuandmete alusel arvutatati kliendi keskmine netosissetulek 1377,99. Taotluse andmed
olid: sissetulek 1350 eurot, majapidamiskulud 120 eurot, finantskohustused 350 eurot,
ülalpeetavad 0, töökoht I F OÜ. IPF Digital AS tegi 12.11.2023 päringu Creditinfo
andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei
olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke
teadaandeid. laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (350+65)/1350=31%. Vaba raha jäägiks
kujunes (1350-337.50)-350*1,1-65=562 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Lähtudes tarbija
kohta kogutud andmetest ja võetava rahalise kohustuse suurusest on hageja hinnangul
krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
3. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 620,14 eurot, millest
võlausaldaja on arvestanud põhiosa katteks 94,93 eurot, intressi katteks 525,11 eurot, viivise
katteks 0,10 eurot. Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega
12.09.2024, 12.10.2024 ja 12.11.2024. Krediidiandja saatis 13.11.2024 kostjale lepingu
ülesütlemise teatise, milles andis täiendava tähtaja kuni 03.12.2024 võlgnevuse tasumiseks.
Kuivõrd kostja ei teostanud tagasimakseid, ütles krediidiandja lepingu alates 04.12.2024 üles.
Antud olukorras krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust
tulenevad õigused on loovutatud hagejale.
Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1595,07 eurot (1690-94,93).
Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1595,07 eurot, siis hageja arvutab intressi alates
kostja viimase tagasimaksele järgnevast päevast s.o 30.10.2024 alates kuni lepingu
ülesütlemiseni, s.o 03.12.2024 (on viimane lepingu päev vastavalt hagi lisale 5) summas 61,68
eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 04.12.2024
kuni hagiavalduse esitamiseni 17.07.2025 seadusest tulenevas määras, kokku 399,26 eurot.
Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 18.07.2025
seadusjärgses viivisemääras, s.o 10,15% aastas.
2-25-11544
Hageja saatis kostjale järgmised meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega –
09.12.2024 (25,00 eurot); 17.12.2024 (5,00 eurot); 06.01.2025 (5,00 eurot). Lisaks sellele
tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja
töö, andmebaasi haldamine, helistamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Seega palub hageja
kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel.
4. Hagimaterjalid ja 11.09.2025 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud e-
posti teel 03.10.2025. Kohus andis kostjale tähtaja 14 päeva alates menetlusdokumentide
kättesaamisest kirjaliku vastuse hagiavaldusele esitamiseks. Kostja ei ole tähtaegselt, s.o
hiljemalt 17.10.2025 kuni käesoleva lahendi tegemise ajani esitanud vastust hagile ega
taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
KOHTU SEISUKOHT
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma
õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus
sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei
ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000
eurole.
Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 2252,90 eurot, s.h põhinõue 1595,07 eurot, ja kohus
menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel
võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui
kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse
põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu
järeldused, märkimisega.
6. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-
või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või
laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga 12.11.2023. a krediidikonto lepingut sõlmides
tegutses IPF Digital AS krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on
tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402
lg 1 mõttes. Hagiavalduses esitatu põhjal on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga
VÕS § 52 tähenduses. Kostja poolt vaidlustamata asjaoludel täitis krediidiandja oma
lepingujärgse põhikohustuse ja võimaldas kostjale krediiti kokku summas 1690 eurot.
7. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust
seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh
hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt
RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on
seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele
krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu
tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)
tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping
kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu
sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
8. Kohus tuvastas, et lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr aastas 49,67% jääb VÕS §
4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse.
9. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis
võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi
maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg
6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
2-25-11544
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus
esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning
krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades
kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21,
RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
10. Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja
tõendamiskoormist 08.09.2025 määruses. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse
täitmise kohta esitanud otsuse punktis 2 toodud väited. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et
laenu andmisel kostja pangakonto väljavõtet ei kogutud ning vastutustundliku laenamise
kohustuse täitmise kohta tuleb tõendeid esitada hagejal. Ühtegi tõendit (ei laenutaotlust,
väidetud päringute tõendeid) ei ole esitatud. Hageja väited on seega tõendamata. Kuid isegi kui
eeldada hageja väidete õigsust, on kostja rikkunud vastustundliku laenamise kohustust, jättes
kontrollimata kostja finantskohustused ja majandamiskulud. Eestis ei ole võimalik kontrollida
ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks
tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Riigikohus on 2023. a novembris tehtud
lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS §
50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja
arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui
krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta
kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole ka esile
toonud, et krediidiandja oleks kostja igakuiseid majandamiskulusid kontrollinud ega ka
kogunud andmeid kostja ülalpeetavate kohta. Seega sisuliselt andis krediidiandja kostjale
laenu sissetuleku numbri põhjal, jättes kontrollimata kõik muud asjaolud. Ilmselgelt ei olnud
krediidiandja kogutud teave piisav, mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist.
11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt
see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui
see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale
sellisel juhul ei võlgne. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb
VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.
12. Kohus tegi hagejale 08.09.2025 ettepaneku teha nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7
kohaselt, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel
saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse krediidisumma tagasimaksed sissenõutavaks
muutunud. Hageja esitas 29.09.2025 exceli faili, milles on ühes tulbas 19 kuupäeva
ajavahemikus 12.11.2023–30.06.2025, teises tulbas laenu väljamaksed, kolmandas tulbas
kostja poolt tehtud tagasimaksed, neljandas tulbas põhiosa jääk ümberarvestuse korral,
viiendas tulbas intressi periood, edasi intressimäär ja intressisumma. Hagiavalduse täienduse
on hageja esitanud alternatiivse nõude summas 1187,02 eurot. Selgitusega: kasutatud krediit
summas 1690 eurot, millest tagastas kostja 620,14 eurot = põhinõue 1069,86 eurot. Lisaks on
hagejal õigus nõutavalt summalt arvestada seadusjärgset intressi ja viivist. Sissenõutavaks
muutunud intress summas 6,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 110,68 eurot.
Hagis on hageja tuginenud sellele, et krediidiandja ütles 04.12.2024 võlgnevuse tõttu tähtajatu
krediidilepingu üles. Sellest, et kostja tegi viimase tagasimakse 29.10.2024 ei saa järeldada, et
kostja oleks võlas ka tagasimaksete uuesti määramise korral. VÕS § 4034 lg 7 ei muuda
tühiseks kogu lepingut. Seega tulnuks hagejal määrata tagasimaksed uuesti nii, nagu lepingu
tingimused ette nägid, üksnes intressimäära kokkulepe muutus VÕS § 4034 lg 7 toimel
tühiseks ning asendus seadusjärgse tingimusega, seadusjärgse intressimääraga. Hageja on ise
välja toonud, et kasutusele võetud limiidi tagastamine toimub arvete alusel igakuiste
minimaalsete kuumaksetena, mis koosnevad põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest.
Personaalne kuumakse arvutatakse pärast iga krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et
kasutusele võetud limiit tuleb tagastada 60 kuu jooksul.
2-25-11544
Lepingu üldtingimuste punktis 11.2. on sätestatud, et minimaalse kuumakse arvutamiseks
jagatakse krediidi ja intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga,
kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu perioodi
vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne kuumakse ei ole siiski
ühelgi juhul väiksem kui 10 eurot. Kogunenud intress kuulub tasumisele minimaalse
kuumakse koosseisus. Lepingu punkti 11.3. kohaselt arvutatakse minimaalne kuumakse ümber
iga kord krediidilimiidi kasutusse võtmisel, krediidilimiidi muutmisel.
Lepingu punktist 11.12 tuleneb, et tagasimakset ületavas osas laekumised loetakse makse
tegemise hetkeks kogunenud intressi ja seejärel krediidilimiidi katteks ning et sellist
ennetähtaegset krediidi tagastamist on kliendil õigus igal ajal teha ilma ajaliste piirangute ja
tasudeta. Punktis on sätestatud, et ennetähtaegsed tagasimaksed ei mõjuta tasumisele kuuluva
kuumakse suurust ega arvete esitamist. Ennetähtaegse tagasimakse tulemusel lüheneb tegelik
tagasimaksete periood ja väheneb tasumisele kuuluva intressi summa, kuid minimaalse
kuumakse suurus jääb samaks. See tähendab, et ennetähtaegne tagasimakse ei vähenda veel
väljastamata jooksva ega järgnevate perioodide arvete suuruseid. Teisisõnu oleks pidanud
hageja määrama uuesti 60 tagasimakset annuiteetmaksetena, arvestades kasutuses olevat
laenujääki ja seadusjärgset intressi. Ning pärast igakordset uut krediidi kasutusse võtmist
samuti uuesti määrama samamoodi 60 tagasimakset. Kostja poolt tasutu oleks tulnud arvestada
tasumise kuupäevadel seni sissenõutavaks muutunud tagasimaksete katteks ning ülejäänud
osas vastavalt lepingu punktile 11.12. Ehk uuesti määratud tagasimaksetest enam laekunu
oleks lühendanud tagasimaksete perioodi.
13. Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei saa kohus hageja esitatu põhjal ka
hinnata, kas kostja oleks üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse
kuumaksega. Seega on üles ütlemise kehtivuse hindamise eeldused esile toomata ning kohus ei
saa teha järeldust, et leping on kehtivalt üles öeldud. Kuna tagasimakseid ei ole uuesti
määratud, ei saa kohus ka hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks
muutunud. Hageja esitatud intressiarvestus ei vasta eelpooltoodud lepingutingimustele, seega
ei saa hageja arvestuse alusel ka mitte intressinõuet rahuldada. Kuivõrd pole võimalik
tuvastada sissenõutavaks muutunud põhivõlga, ei saa ka rahuldada viivisenõuet ega võla
sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet (viimane eeldab, et kulude tekkimise ajal oli
võlgnevus).
14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle
kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
16. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud, siis ei ole
kostjale tekkinud menetluskulusid, seega hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad
menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Innokenti Menšikov
Kohtunik