2-25-11544/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-11544

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-11544

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D.C vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2268,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Pille Martin (e-post XXX)

Kostja: D.C (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 17.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse ja 08.09.2025

täiendatud hagiavalduse D.C (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1595,07 eurot, intressi 61,68 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 399,26 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulu

35 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 18.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes.

D.C sõlmis esmakordselt 12.11.2023 IPF Digital AS-ga (endine Credit24) krediidikonto

lepingu nr XX, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 1650 eurot.

Krediidikonto taotlemiseks esitas klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel

www.credit24.ee. Taotlust digiallkirjastada ei ole vaja. See tähendab, et lepingut ei

2-25-11544

allkirjastata. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse

krediidikonto avada ja annab sellest teada SMS-i teel. Vastavalt lepingu üldtingimustele 18.1.

krediidikonto on jätkuva iseloomuga krediit ning krediidileping on seega sõlmitud määramata

ajaks. Klient saab limiidi kasutusele võtta tervikuna või osaliselt. Krediiti on võimalik

korduvkasutada (vaba limiidi tekkimisel saab summa uuesti kasutusele võtta).

Intressimäär oli 40,44% aastas ja 0,11% päevas, krediidi kulukuse määr 49,67% aastas.

Krediidi kulukuse määr on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse

viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul ja

krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest. Intressi arvestus

toimub krediidi väljamaksmisest kliendi arveldusarvele ning intressi arvestatakse igapäevaselt

kliendi kasutuses olevalt krediidijäägilt vastavalt intressimäärale, võttes aluseks kalendrikuus

sisalduvate päevade tegeliku arvu ning 360-päevase aasta Kasutusele võetud limiidi

tagastamine toimub arvete alusel igakuiste minimaalsete kuumaksetena, mis koosnevad

põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest. Personaalne kuumakse arvutatakse pärast iga

krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et kasutusele võetud limiit tuleb tagastada 60

kuu jooksul. Intressi arvutatakse üksnes kasutusele võetud krediidi limiidilt lepingus

kokkulepitud määras.

Krediidiandja tegi perioodil 12.11.2023–31.03.2024 D.C kontole väljamakseid summas

1690,00 eurot.

2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe

kogumiseks teeb krediidiandja alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse:

www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee ja Maksu- ja Tolliamet.

Taotlus aktsepteeriti automaatprotsessis EMTA andmete alusel. Kliendi netosissetuleku

hindamisel võeti aluseks Maksu- ja Tolliametist saadavad maksuandmed. Saadud

maksuandmete alusel arvutatati kliendi keskmine netosissetulek 1377,99. Taotluse andmed

olid: sissetulek 1350 eurot, majapidamiskulud 120 eurot, finantskohustused 350 eurot,

ülalpeetavad 0, töökoht I F OÜ. IPF Digital AS tegi 12.11.2023 päringu Creditinfo

andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei

olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke

teadaandeid. laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (350+65)/1350=31%. Vaba raha jäägiks

kujunes (1350-337.50)-350*1,1-65=562 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Lähtudes tarbija

kohta kogutud andmetest ja võetava rahalise kohustuse suurusest on hageja hinnangul

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

3. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 620,14 eurot, millest

võlausaldaja on arvestanud põhiosa katteks 94,93 eurot, intressi katteks 525,11 eurot, viivise

katteks 0,10 eurot. Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega

12.09.2024, 12.10.2024 ja 12.11.2024. Krediidiandja saatis 13.11.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise teatise, milles andis täiendava tähtaja kuni 03.12.2024 võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd kostja ei teostanud tagasimakseid, ütles krediidiandja lepingu alates 04.12.2024 üles.

Antud olukorras krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust

tulenevad õigused on loovutatud hagejale.

Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1595,07 eurot (1690-94,93).

Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1595,07 eurot, siis hageja arvutab intressi alates

kostja viimase tagasimaksele järgnevast päevast s.o 30.10.2024 alates kuni lepingu

ülesütlemiseni, s.o 03.12.2024 (on viimane lepingu päev vastavalt hagi lisale 5) summas 61,68

eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 04.12.2024

kuni hagiavalduse esitamiseni 17.07.2025 seadusest tulenevas määras, kokku 399,26 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 18.07.2025

seadusjärgses viivisemääras, s.o 10,15% aastas.

2-25-11544

Hageja saatis kostjale järgmised meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega –

09.12.2024 (25,00 eurot); 17.12.2024 (5,00 eurot); 06.01.2025 (5,00 eurot). Lisaks sellele

tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja

töö, andmebaasi haldamine, helistamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Seega palub hageja

kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel.

4. Hagimaterjalid ja 11.09.2025 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud e-

posti teel 03.10.2025. Kohus andis kostjale tähtaja 14 päeva alates menetlusdokumentide

kättesaamisest kirjaliku vastuse hagiavaldusele esitamiseks. Kostja ei ole tähtaegselt, s.o

hiljemalt 17.10.2025 kuni käesoleva lahendi tegemise ajani esitanud vastust hagile ega

taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 2252,90 eurot, s.h põhinõue 1595,07 eurot, ja kohus

menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel

võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui

kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

6. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga 12.11.2023. a krediidikonto lepingut sõlmides

tegutses IPF Digital AS krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on

tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402

lg 1 mõttes. Hagiavalduses esitatu põhjal on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga

VÕS § 52 tähenduses. Kostja poolt vaidlustamata asjaoludel täitis krediidiandja oma

lepingujärgse põhikohustuse ja võimaldas kostjale krediiti kokku summas 1690 eurot.

7. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

8. Kohus tuvastas, et lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr aastas 49,67% jääb VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse.

9. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

2-25-11544

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus

esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning

krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades

kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21,

RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

10. Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja

tõendamiskoormist 08.09.2025 määruses. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse

täitmise kohta esitanud otsuse punktis 2 toodud väited. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et

laenu andmisel kostja pangakonto väljavõtet ei kogutud ning vastutustundliku laenamise

kohustuse täitmise kohta tuleb tõendeid esitada hagejal. Ühtegi tõendit (ei laenutaotlust,

väidetud päringute tõendeid) ei ole esitatud. Hageja väited on seega tõendamata. Kuid isegi kui

eeldada hageja väidete õigsust, on kostja rikkunud vastustundliku laenamise kohustust, jättes

kontrollimata kostja finantskohustused ja majandamiskulud. Eestis ei ole võimalik kontrollida

ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks

tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Riigikohus on 2023. a novembris tehtud

lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS §

50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole ka esile

toonud, et krediidiandja oleks kostja igakuiseid majandamiskulusid kontrollinud ega ka

kogunud andmeid kostja ülalpeetavate kohta. Seega sisuliselt andis krediidiandja kostjale

laenu sissetuleku numbri põhjal, jättes kontrollimata kõik muud asjaolud. Ilmselgelt ei olnud

krediidiandja kogutud teave piisav, mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb

VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.

12. Kohus tegi hagejale 08.09.2025 ettepaneku teha nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7

kohaselt, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse krediidisumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud. Hageja esitas 29.09.2025 exceli faili, milles on ühes tulbas 19 kuupäeva

ajavahemikus 12.11.2023–30.06.2025, teises tulbas laenu väljamaksed, kolmandas tulbas

kostja poolt tehtud tagasimaksed, neljandas tulbas põhiosa jääk ümberarvestuse korral,

viiendas tulbas intressi periood, edasi intressimäär ja intressisumma. Hagiavalduse täienduse

on hageja esitanud alternatiivse nõude summas 1187,02 eurot. Selgitusega: kasutatud krediit

summas 1690 eurot, millest tagastas kostja 620,14 eurot = põhinõue 1069,86 eurot. Lisaks on

hagejal õigus nõutavalt summalt arvestada seadusjärgset intressi ja viivist. Sissenõutavaks

muutunud intress summas 6,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 110,68 eurot.

Hagis on hageja tuginenud sellele, et krediidiandja ütles 04.12.2024 võlgnevuse tõttu tähtajatu

krediidilepingu üles. Sellest, et kostja tegi viimase tagasimakse 29.10.2024 ei saa järeldada, et

kostja oleks võlas ka tagasimaksete uuesti määramise korral. VÕS § 4034 lg 7 ei muuda

tühiseks kogu lepingut. Seega tulnuks hagejal määrata tagasimaksed uuesti nii, nagu lepingu

tingimused ette nägid, üksnes intressimäära kokkulepe muutus VÕS § 4034 lg 7 toimel

tühiseks ning asendus seadusjärgse tingimusega, seadusjärgse intressimääraga. Hageja on ise

välja toonud, et kasutusele võetud limiidi tagastamine toimub arvete alusel igakuiste

minimaalsete kuumaksetena, mis koosnevad põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest.

Personaalne kuumakse arvutatakse pärast iga krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et

kasutusele võetud limiit tuleb tagastada 60 kuu jooksul.

2-25-11544

Lepingu üldtingimuste punktis 11.2. on sätestatud, et minimaalse kuumakse arvutamiseks

jagatakse krediidi ja intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga,

kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu perioodi

vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne kuumakse ei ole siiski

ühelgi juhul väiksem kui 10 eurot. Kogunenud intress kuulub tasumisele minimaalse

kuumakse koosseisus. Lepingu punkti 11.3. kohaselt arvutatakse minimaalne kuumakse ümber

iga kord krediidilimiidi kasutusse võtmisel, krediidilimiidi muutmisel.

Lepingu punktist 11.12 tuleneb, et tagasimakset ületavas osas laekumised loetakse makse

tegemise hetkeks kogunenud intressi ja seejärel krediidilimiidi katteks ning et sellist

ennetähtaegset krediidi tagastamist on kliendil õigus igal ajal teha ilma ajaliste piirangute ja

tasudeta. Punktis on sätestatud, et ennetähtaegsed tagasimaksed ei mõjuta tasumisele kuuluva

kuumakse suurust ega arvete esitamist. Ennetähtaegse tagasimakse tulemusel lüheneb tegelik

tagasimaksete periood ja väheneb tasumisele kuuluva intressi summa, kuid minimaalse

kuumakse suurus jääb samaks. See tähendab, et ennetähtaegne tagasimakse ei vähenda veel

väljastamata jooksva ega järgnevate perioodide arvete suuruseid. Teisisõnu oleks pidanud

hageja määrama uuesti 60 tagasimakset annuiteetmaksetena, arvestades kasutuses olevat

laenujääki ja seadusjärgset intressi. Ning pärast igakordset uut krediidi kasutusse võtmist

samuti uuesti määrama samamoodi 60 tagasimakset. Kostja poolt tasutu oleks tulnud arvestada

tasumise kuupäevadel seni sissenõutavaks muutunud tagasimaksete katteks ning ülejäänud

osas vastavalt lepingu punktile 11.12. Ehk uuesti määratud tagasimaksetest enam laekunu

oleks lühendanud tagasimaksete perioodi.

13. Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei saa kohus hageja esitatu põhjal ka

hinnata, kas kostja oleks üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse

kuumaksega. Seega on üles ütlemise kehtivuse hindamise eeldused esile toomata ning kohus ei

saa teha järeldust, et leping on kehtivalt üles öeldud. Kuna tagasimakseid ei ole uuesti

määratud, ei saa kohus ka hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks

muutunud. Hageja esitatud intressiarvestus ei vasta eelpooltoodud lepingutingimustele, seega

ei saa hageja arvestuse alusel ka mitte intressinõuet rahuldada. Kuivõrd pole võimalik

tuvastada sissenõutavaks muutunud põhivõlga, ei saa ka rahuldada viivisenõuet ega võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet (viimane eeldab, et kulude tekkimise ajal oli

võlgnevus).

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud, siis ei ole

kostjale tekkinud menetluskulusid, seega hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik