3-25-2532/58 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

27. novembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2532

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Vangla 14. juuni 2025. a käskkirja

peale

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Menetlustoiming

Kaebuse osaline tagastamine ja osaline menetluse

lõpetamine kaebust menetlusse võtmata

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kaebuse menetlus Tallinna Vangla 14. juuni 2025. a käskkirja nr 1-25/1-

2/185 tühistamise nõude osas kaebust menetlusse võtmata.

2. Tagastada kaebus osas, milles kaebaja palus tuvastada Tallinna Vangla tegevuse

õigusvastasus julgeolekumeetmete kohaldamise haldusmenetluses ja keelata vanglal

edaspidi samamoodi tegutseda.

3. Tagastada kaebajale pool kaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 10 eurot.

4. Tagastada kaebajale tema 14. ja 19. augusti 2025. a avaldused.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 155 lg 5, §

121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla määras 14. juuni 2025. a käskkirja nr 1-25/1-2/185 alusel X. Xle

julgeolekuabinõude kohaldamise. Vangla paigutas kinnipeetava alates 13. juunist 2025

eraldatud lukustatud kambrisse. Kinnipeetaval keelati kehakultuuriga tegelemine, samuti piirati

tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust.

1.1. 13. juuni 2025. a ettekande kohaselt ei olnud X. X nõus talle määratud vanglasisese

ümberpaigutamisega ja oli negatiivselt meelestatud. Ümberpaigutamise järel lõhkus

kinnipeetav talle määratud R2-06 kambri akna. Enne R2-06 kambrisse paigutamist teatas

kinnipeetav, et ta soovib enda paigutamist lukustatud kambrisse.

1.2. Kambri akna lõhkumine on julgeolekurisk, sest selle tagajärjel tekivad ohtlikud teravad

klaasikillud. Samuti põhjustab kambri aknale võimaliku läbiva ava tekitamine muid

julgeolekuriske. Vanglal tuleb ennetada vangla vara kahjustamist. Seda on võimalik takistada

lukustatud kambrisse paigutamisega, mis võimaldab kinnipeetava üle tugevdatud järelevalvet.

Et lukustatud kambrisse paigutamine oleks mõjus, tuleb kohaldada ka vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keeldu. Vajadust abinõude

kohaldamist jätkata hinnatakse regulaarselt. Asjaolude äralangemise korral abinõude

kohaldamine lõpetatakse.

2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 31. juulil 2025 X. X venekeelne kaebus Tallinna

vangla 14. juuni 2025. a käskkirja tühistamiseks, mille kohus lasi tõlkida eesti keelde. Kaebaja

taotleb, et kohus tunnistaks õigusvastaseks vangla tegevusetuse: vangla ei järginud

haldusmenetluse eeskirju, ei võtnud kaebajalt selgitusi, ignoreeris kaebaja väiteid ohu kohta

sektsioonis R2, keelas kaebajal minna vabatahtlikult lukustatud kambrisse. Kaebaja taotleb, et

kohus keelaks vanglal edaspidi sellise tegevuse. Kohtus registreeriti ka 5., 8., 14. ja 19. augustil

2025 kaebaja venekeelsed avaldused.

3. 27. augusti 2025. a määrusega jättis kohus kaebaja kaebuse käiguta ning määras tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal tasuda riigilõiv 20 eurot.

Samuti tuli kaebajal esitada 14. ja 19. augusti 2025. a avalduste eestikeelne tõlge või tasuda

kohtule ette avalduste tõlkimise korraldamiseks määruses märgitud summa.

4. Kohtute infosüsteemi andmete järgi tasus kaebaja 4. septembril 2025 kaebuselt riigilõivu

20 eurot. Avalduste tõlget kaebaja ei esitanud ega tasunud ka tõlke korraldamiseks määruses

märgitud summat. Kohtus registreeriti 2. ja 9. septembril 2025 kaebaja venekeelsed avaldused.

5. Tallinna Vangla esitas 12. septembril 2025 vastuse 10. septembri 2025. a kohtunõudele,

milles kohus soovis teada, kas vangla on kaebajale tõlketeenuse hinnakirja ja tasu arvutamise

korda ning dokumentide tõlkimise protsessi selgitanud.

5.1. Vangla selgitas, et kaebaja pöördumiste pealkirjastamine vaidena ei tähenda, et tegemist on

sisuliselt vaidega ja et kohaldub võõrkeelsete vaiete tõlkimise kord. Vangla tagastas

pöördumised kaebajale tõlkimiseks. Tõlkimine oli kaebaja korraldada, seega kui kaebaja oleks

avaldanud vanglale, et soovib informatsiooni tõlkebüroode kohta, oleks vangla talle info

edastanud. Kaebaja ei ole vanglale esitanud pöördumist, et soovis abi tõlkimise korraldamisel.

5.2. Vangla teavitas, et kaebajale määratud julgeolekuabinõud on jätkuvalt kohaldamisel ja et

kaebaja on esitanud julgeolekuabinõude kohaldamise peale 28. augustil 2025 vanglale vaide ja

2. septembril 2025 vaide täienduse. Vangla menetleb vaiet.

6. 16. septembril 2025 registreeriti kohtus kaebaja venekeelne ja eestikeelsed avaldused.

7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 16. septembril 2025 kaebaja esialgse õiguskaitse

(EÕK) taotlus, milles kaebaja palus lõpetada 14. juuni 2025. a käskkirjaga määratud meetmete

kohaldamise.

8. Kohus jättis 17. septembril 2025 kaebaja EÕK taotluse käiguta ning määras kaebajale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal tasuda EÕK taotluselt

riigilõivu 20 eurot. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus kaebaja 22. septembril 2025 EÕK

taotluselt riigilõivu 20 eurot.

Samal päeval esitas kohus kohtunõude vanglale, paludes vanglal põhjendada, milliste asjaolude

tõttu on vangla pidanud vajalikuks kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamist jätkata.

Kohus soovis teada, kas vangla on vaadanud 14. juuni 2025. a käskkirja alusel määratud

julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaduse üle, nagu käskkirjas märgitud. Kohus

palus saata sellekohased dokumendid. Samuti soovis kohus teavet vaidemenetluse kohta.

9. 23. septembril 2025 vastas Tallinna Vangla kohtunõudele, märkides, et vangla kohaldab

alates 13. juunist 2025 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel kaebaja suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid. Abinõude kohaldamise asjaolud on kirjeldatud 13. juuni 2025. a

2(10)

ettekandes nr 1-25-6400. Vangla on julgeolekumeetmete rakendamist jätkanud, kuna asjaolud

ei ole ära langenud.

9.1. Vangla tõdeb, et kaebaja väide, et vangla ei ole talle täiendavate julgeolekuabinõude

pikendamise kohta haldusakti väljastanud, on tõene. Justiitsministri 25. novembri 2024. a

korralise teenistusvalve lõpparuandes Tallinna Vanglale tehtud ettekirjutusega tuli vanglal

täiendavate julgeolekuabinõude pikendamise osas praktikat muuta. Täiendavate julgeoleku-

abinõude kohaldamisel ja kohaldamise lõpetamisel vormistatakse endiselt haldusakt (käskkiri),

kuid jätkamise vajadust hinnatakse jooksvalt ja selle kohta tehakse kanne vangiregistris.

Kinnipeetavat teavitatakse täiendavate julgeolekuabinõude jätkamisest ja põhjustest, miks

jätkamist jätkuvalt vajalikuks peetakse, üldjuhul suuliselt.

9.2. Vangla esitas kohtule väljavõtte vangiregistri kannetest, mis kinnitavad, et vangla on

kaebaja suhtes julgeolekumeetmete rakendamise vajadust regulaarselt hinnanud. Hinnangutest

selguvad põhjused, miks kaebajat tuleb jätkuvalt lukustatud kambris hoida. Kokkuvõtvalt

esineb vangla hinnangul jätkuvalt oht, et kaebaja jätkab avatud osakonnas olles riigi vara

lõhkumist ja võib ohustada ka kaaskinnipeetavaid. Kaebaja väide, et ta ei tea, miks tema suhtes

jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse, ei ole tõene. Lisaks suulistele

selgitustele on täiendavate julgeolekuabinõude jätkamist põhjendatud kaebajale kirjalikult

vangla 18. septembri 2025. a vastuses nr 6-7/1-25/2084-22. Kaebaja 28. augusti 2025. a vaiet ja

selle 2. septembri 2025. a täiendust ei olnud vangla veel lahendanud.

10. 23. septembril 2025 registreeriti kohtus kolm kaebaja venekeelset avaldust.

11. Tallinna Halduskohtus registreeriti 25. septembril 2025 kaebaja EÕK taotluse täiendused,

milles kaebaja kordab 13. juuni 2025. a sündmusi. Kaebaja leiab, et vangla saadab ta

spetsiaalselt sektsiooni, kus tal on vaenlased, eesmärgiga kaebajat karistada. Kaebaja märgib, et

tal on samad õigused, nagu teistel kinnipeetavatel.

12. 26. septembri 2025. a määrusega jättis kohus kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. Kohus

leidis, et kaebaja vestlustest vanglaametnikega, eeskätt 27. augusti 2025. a vestlusest, nähtub, et

kaebaja vabastamine eraldatud kambrist võib kaasa tuua uusi korrarikkumisi ja julgeolekuohu

vanglas või põhjustada ohtu teistele kinnipeetavatele. EÕK taotluse ja vangla esitatud selgituste

ning tõendite põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et EÕK kohaldamiseks esineks ülekaalukas

vajadus. EÕK kohaldamine võib aga tekitada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele

isikutele. Seetõttu on vangla otsus jätkata kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist põhjendatud.

13. 30. septembril 2025 registreeriti kohtus kaebaja venekeelne avaldus. 2. ja 7. oktoobril 2025

registreeriti kaebaja eestikeelsed avaldused.

14. 13. oktoobril 2025 esitas vangla kohtule 6. oktoobri 2025. a käskkirja nr 1-25/1-2/272,

mille alusel lõpetati vaidlustatud 14. juuni 2025. a käskkirjaga määratud julgeolekuabinõude

kohaldamine. Samuti esitas vangla ärakirja 28. augustil 2025 esitatud vaidest, millel on allkiri

ja märge selle kohta, et kaebaja on vaidest loobunud.

15. 17. oktoobril 2025 esitas kohus kaebajale kohtunõude, milles selgitas, et kuna julgeoleku-

abinõude kohaldamine on lõppenud, on vangla 14. juuni 2025. a käskkiri täielikult

ammendunud ning tühistamiskaebuse osas tuleb menetlus lõpetada õiguskaitsevajaduse

äralangemise tõttu. Kohus selgitas ka keelamiskaebuse esitamise piiranguid HKMS § 45 lg 1

järgi.

Kohus andis kaebajale võimaluse vastata, kas ta soovib jätkata asjas kaebuse menetlemist

vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Jaatava vastuse korral tuli kaebajal selgitada,

kuidas see on tema õiguste kaitseks vajalik.

3(10)

16. Tallinna Halduskohtus registreeriti 21., 24., 30. ja 31. oktoobril 2025 kaebaja avaldused,

milles kaebaja märkis järgnevat.

16.1.

21. oktoobri vastuväite kohaselt ei ole kaebaja saanud kohtult vastust küsimusele seoses

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega vastavalt VangS §-le 69. Kaebaja leidis, et

kohus pole vastanud, kas kaebus on menetlusse võetud. Kaebaja soovib kohtulahendeid enda

avalduste kohta.

16.2.

21. oktoobri selgituses märkis kaebaja, et ta tegi vanglaga kokkuleppe, mille kohaselt

pidi tema maksma katkise akna eest 69 eurot ja 62 senti ning vangla pidi paigutama ta R4-12

kambrisse tagasi. Kaebaja pidi võtma tagasi vanglale adresseeritud kaebused ja vangla vahetab

tema kontaktisiku. Kaebaja tasus lubatud summa, kuid vangla paigutas ta kambrisse nr 22,

mitte nr 12. Kaebaja võttis vanglale esitatud kaebused tagasi, kuid tema kontaktisikut vangla ei

muutnud.

16.3.

24. oktoobri vastuses leidis kaebaja, et poleks õiglane, kui kohus tema

tühistamiskaebust ei menetle, viidates Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014 otsuse

nr 3-3-1-44-14, kus kohus viitab haldusakti „ületühistamisele“. Julgeolekuabinõude

kohaldamist saab arvestada ennetähtaegselt vanglast vabastamise, VangS § 22 puhul või

avavanglasse üleviimise üle otsustamisel. Kaebaja soovis, et tema kaebust menetletakse

tervikuna ja koos kõikide nõuetega. Kaebaja juhtis tähelepanu sellele, et tema suhtes kasutati

vanglas piiranguid (liikumiskeeld, suhtlemise piirang, jõusaali ja kiriku külastamise keeld)

karistusena. Lähtuvalt Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2014. a otsuse asjas nr 3-14-51053, p-

dest 25–27 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 2012. a otsuse asjas nr 3-3-1-83-11, p-

st 17) soovib kaebaja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.

16.4.

30. oktoobri avalduses soovis kaebaja mitteametlikku tõlget vene keelde Tallinna

Halduskohtu 17. oktoobri 2025. a lahendist.

16.5.

31. oktoobri avalduses teavitas kaebaja, et ta ei maksa 14. ja 19. augusti 2025. a kohtule

esitatud dokumentide vene keelde tõlkimise eest ning pole nõus sellega, et kohus tema kulul

need tõlgib. Kohus võib need vanglasse tagasi saata.

17. Kohus tegi 3. novembril 2025 vanglale kohtunõude, milles palus vastust, kas

kinnipeetavale teatava aja vältel kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud on asjaolu, mida

võib arvestada tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel või avavanglasse paigutamisel.

Kohtu esialgsel hinnangul on asjaolu, mida selliste otsuste tegemisel saab arvestada, eeskätt

kaebaja võimalik distsipliinirikkumine ja selle eest karistamine, samuti tema edasine käitumine,

mitte aga julgeolekuabinõude kohaldamine iseenesest. Julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka

kinnipeetavale, kes pole rikkumist toime pannud (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli

2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p-d 12-14). Kui vangla praktika on siiski selline, et

kinnipeetava käitumise hindamisel arvestatakse ka julgeolekuabinõude kohaldamist, sh tema

eraldatud kambris hoidmise kestust, tuleb vanglal selgitada, kuidas ja millisel juhul vangla

sellise asjaoluga arvestab.

18. Kohus jättis 4. novembri 2025. a määrusega kaebaja 2. ja 30. oktoobri 2025. a avaldused

käiguta. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib 26. septembri 2025. a määruse ja 17. oktoobri

2025. a kohtunõude tõlget vene keelde, tuleb tal tasuda ettemaks dokumentide tõlke

korraldamiseks kohtu deposiiti. Kohus märkis määruses, et kui kaebaja ei kõrvalda määratud

tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avaldused läbi vaatamata.

19. Tallinna Vangla vastas 5. novembril 2025 vastuse kohtunõudele, märkides järgnevat.

19.1.

Kinnipeetava ennetähtaegselt vanglast vabastamise küsimuses ei ole vanglal otsustus-

pädevus. Vanglal tuleb koostada ja kohtule edastada kinnipeetava iseloomustus (justiitsministri

12. augusti 2010. a määrus nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise

materjalide ettevalmistamise kord“ § 2 p-le 2 ja § 4 lg 1). Määruse § 4 lg 2 kohaselt tuleb

4(10)

iseloomustuses: 1) anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise

võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega

vabastamise kohta; 2) hinnata individuaalse täitmiskava täitmist; 3) esitada arvamus

kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Määrus ei kohusta

kajastama kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise fakti ega

kohaldamise kestust, kuid asjaolu, miks kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid

kasutada tuli, võib olla oluline tema ohtlikkuse hindamisel. Seda, kas inimene suudab

ennetähtaegselt vanglast vabanedes õiguskuulekalt käituda, on prognoos, mille üheks oluliseks

aspektiks on vaadata seda, kuidas ta on käitunud vangistuse ajal.

19.2.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise fakt ja meetmete kohaldamise kestus ei

ole avavanglasse paigutamist otseselt välistavad asjaolud, kuid kinnipeetava leebemale

režiimile (mida avavanglas karistuse kandmine on) lubamise hindamisel on kinnipeetava

käitumine vangistuses viibimise ajal kahtlemata oluline asjaolu. Kinnipeetava avavanglasse

paigutamise võtmeküsimuseks on see, kas vanglal on usaldus, et kinnipeetav suudab

avavanglas olles õiguskuulekalt käituda (VangS § 20 lg 1). Kui kinnipeetav on agressiivne, ei

allu vanglaametnike korraldustele, on ohtlik kaaskinnipeetavatele vms, rikub pidevalt

süstemaatiliselt vanglas kehtivat korda, on need asjaolud, mis võivad anda alust kahtluseks, et

kinnipeetav ei suuda ka avavanglas karistust kandes õiguskuulekalt käituda.

19.3.

Kohtupraktikas on korduvalt märgitud, et kohtulik kontroll vangla tegevuse üle

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes

kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme

valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust.

Tallinna Vangla 14. juuni 2025. a käskkirja „ületühistamine“ ei muuda olematuks fakti kinni-

peetava käitumise kohta, mis oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajendiks.

20. Tallinna Halduskohtus registreeriti 11. novembril 2025 kaebaja vastus kohtunõudele.

Vastuse kohaselt on kaebaja tõlkinud dokumendid vene keelde ja kohtult tõlget enam ei vaja.

21. 18. novembril 2025 esitas kaebaja seisukoha.

21.1.

Vangla kinnitas vastuses, et võtab kinnipeetavatele kohaldatavaid meetmeid arvesse nii

avavanglasse paigutamise kaalumisel kui ka riskihinnangu ja tingimisi vabastamise korral.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul tuleb arvestada, miks kaebaja kambriakna

lõhkus. Vangla provotseeris selle ise, surudes kaebaja äärmustesse. Kui vangla oleks kaebaja

kohe lukustatud kambrisse pannud, nagu ta algul soovis, oleks aken terve olnud. Kui vangla

kuulaks, mida kaebaja talle räägib, ega kohtleks teda nagu looma, siis poleks kaebajal vaja

minna äärmustesse, et juhtide vangladirektori tähelepanu vanglas valitsevale probleemile.

21.2.

Kaebaja viibis neli kuud lukustatud kambris. Selle aja jooksul ei esitanud vangla ühtki

tõendit selle kohta, et ta väidetavalt ähvardas kaaskinnipeetavat füüsilise vigastuse ja mõrvaga,

nagu ta ja vangla väitsid. Vangla teadis, et kaebaja on süütu, kuid hoidis teda jätkuvalt kinnises

kambris. Kaebaja ei olnud nõus katkise akna eest maksma ega palunud kelleltki andestust.

Vangla teab, et kaebajal on vanglas vaenlased, kuid paneb teda ikkagi just nendega samasse

sektsiooni, rikkudes sellega VangS § 12 lg-t 4. Enne kohtusse pöördumist ei arvestanud vangla

kaebaja argumentidega. Kaebaja kontaktisik muudeti. Kaebaja on olnud kambris nr R4-22 üle

30 päeva ja tal pole kellegagi konflikte ega probleeme. Kaebaja esitas kohtule enda

pretensioonid vangla tegevusetuse ja nelja kuu pikkuse lukustatud kambris viibimise kohta,

leides, et vangla oleks saanud need lahendada ühe-kahe päevaga.

22. Kohtus registreeriti 20. novembril 2025 kaebaja avaldus, milles kaebaja kordab eelnevates

avaldustes esitatut, lisades, et haldusakt peab olema põhjendatud ning seda eriti siis, kui sellega

piiratakse inimese õigusi ja vabadusi ning luuakse isiku jaoks oluliselt koormav tagajärg

(Riigikohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-83-11, p 17).

5(10)

6(10)

KOHTU PÕHJENDUSED

Tühistamiskaebus

23. Kaebaja taotleb 14. juuni 2025. a käskkirja, millega määrati talle julgeolekuabinõude

kohaldamine, tühistamist.

24. 6. oktoobri 2025. a käskkirjaga lõpetas vangla 14. juuni 2025. a käskkirjaga määratud

julgeolekuabinõude kohaldamise.

25. Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks

tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud (HKMS § 152 lg 1 p 4).

26. Praeguses asjas ei ole vangla 14. juuni 2025. a käskkirja, millega vangla kohaldas

kaebajale julgeolekuabinõusid, kehtetuks tunnistanud. Vangla on lõpetanud käskkirjaga

kohaldatavad julgeolekuabinõud, s.t vaidlustatud haldusakt on kohtumenetluse kestel täielikult

ammendunud. Riigikohus on leidnud, et sellisel juhul muutub tühistamiskaebus ainetuks.

Tühistamiskaebus on seega menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu.

Sellisel juhul tuleb lähtuda HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 analoogiast ning menetlus lõpetada

(halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12).

27. Kaebaja leiab, et tema tühistamiskaebuse menetlemata jätmine poleks õiglane ning kohus

peaks siiski tühistamiskaebust menetlema, viidates sealjuures haldusakti „ületühistamise“

vajadusele. Kaebaja soovis, et tema kaebust menetletakse tervikuna ja koos kõikide nõuetega.

Kaebaja hinnangul kinnitas vangla vastuses kohtunõudele, et võtab arvesse kinnipeetavatele

kohaldatavaid julgeolekuabinõusid nii kinnipeetava avavanglasse paigutamise kaalumisel kui

ka riskihinnangu ja tingimisi vabastamise korral.

28. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline

lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti “ületühistamine“

ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 13.

novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12).

29. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas kaitseb tema õigusi see, kui kohus menetleb

tühistamiskaebust 14. juuni 2025. a käskkirja tühistamiseks olukorras, kus käskkirja kehtivus

on lõppenud. Vangla on 5. novembri 2025. a vastuses kohtunõudele selgitanud, et avavanglasse

lubamise hindamise korral on oluline kinnipeetava käitumine vangistuses viibimise ajal.

Vangla on seega pidanud avavanglasse paigutamise puhul hinnatavaks asjaoluks siiski kaebaja

käitumist, mitte julgeolekuabinõude kohaldamise fakti ja abinõude kestust.

30. Kaebaja on 18. novembri 2025. a vastuses selgitanud, et vangla ei esitanud lukustatud

kambris viibimise ajal ühtki tõendit selle kohta, et kaebaja ähvardas teist kinnipeetavat füüsilise

vigastuse või mõrvaga. Kaebaja leiab, et vangla teadis, et kaebaja on süütu, kuid hoidis teda

kinnises kambris. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et talle määrati julgeolekuabinõude

kohaldamine kambriakna lõhkumise ja kaebaja vanglasisese ümberpaigutamisest tekkinud

vastuseisu tõttu, mitte teise kinnipeetava ähvardamise eest. Uute korrarikkumiste, vanglas

julgeolekuohu ja teistele kinnipeetavatele võimaliku ohu ärahoidmiseks hoiti kaebajat eraldatud

kambris 6. oktoobrini 2025. Kaebaja on kambriakna lõhkumist ja vastuseisu oma kaebuses ja

avaldustes kinnitanud. Sealjuures on kaebaja ise vastuoluliselt kinnitanud, et lõhkus

kambriakna just seetõttu, et saaks eraldatud lukustatud kambrisse.

31. Kaebaja argumendid kehtivuse lõpetanud käskkirja tühistamise menetlemiseks pole seega

põhjendatud. Julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjal pole pärast kaebaja suhtes abinõude

kohaldamise lõppu säilinud mõju kaebaja õigustele. Käskkirja „ületühistamine“ pole kaebaja

õiguste kaitseks vajalik (vt HKMS § 44 lg 1). Kohus lõpetab tühistamiskaebuse menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 analoogia alusel kaebust menetlusse võtmata.

7(10)

Keelamiskaebus

32. Kaebaja leiab, et vangla ei järginud haldusmenetluse eeskirju, ei võtnud kaebajalt selgitusi,

ignoreeris kaebaja väiteid ohu kohta sektsioonis R2, keelas kaebajal minna vabatahtlikult

lukustatud kambrisse. Kaebaja taotleb, et kohus keelaks vanglal edaspidi sellise tegevuse.

33. Kohtumenetluses on isikul keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3) esitamise õigus üksnes

juhul, kui on täidetud kolm HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud kumulatiivselt eeldust: kui on põhjust

arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; haldusakt või toiming rikub kaebaja

õigusi ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel

(Riigikohtu halduskolleegiumi 21. oktoobri 2021. a otsus asjas nr 3-20-286, p 11 ja 24.

novembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1398, p 12). Keelamiskaebust ei saa esitada üldiselt

määratletud tegevuse peale või hüpoteetilise ohu ennetamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi

18. veebruari 2021. a määrus asjas nr 3-19-1837, p 12). Keelamiskaebuse rahuldamine eeldab

selgepiirilist ohtu, et lähiajal rikutakse isiku õigusi ja rikkumise tagajärgi ei saa kõrvaldada

haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri

2024. a otsus asjas nr 3-21-1366, p 16). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse

õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse.

34. Vangla lõpetas julgeolekuabinõude kohaldamise kaebajale 6. oktoobri 2025. a käskkirjaga.

Ei kaebaja selgitustest ega vastustaja vastustest ei nähtu, et praeguses asjas oleks põhjust

järeldada, et vangla annab lähiajal haldusakti või teeb toimingu, mille hilisema vaidlustamise

korral ei saa kaebaja kaitsta tõhusalt oma õigusi. Vastupidi, kaebaja on 18. novembri 2025. a

avalduses kinnitanud, et ta on paigutatud kambrisse nr R4-22, kus ta on olnud üle 30 päeva ja

tal pole kellegagi konflikte ega probleeme. Seega pole täidetud HKMS 45 lg 1 eeldused

keelamiskaebuse esitamiseks.

35. Kaebaja saab esitada uue kaebuse, kui vangla tema suhtes uuesti julgeoluabinõusid

kohaldab. Kaebajal on seega võimalus oma õigusi tõhusalt kaitsta ka siis, kui kohus

keelamiskaebust ei menetle.

36. Kohus tagastab kaebaja keelamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal

puudub keelamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.

Tuvastamiskaebus

37. Kaebusest saab järeldada ka kaebaja soovi esitada vangla tegevuse (kaebaja sõnul

tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamise nõue. Lisaks tuleb selgitada, kas praegusel juhul

oleks alust menetleda tuvastamisnõuet nn jätkutuvastusnõudena: kohus ei lõpeta menetlust

HKMS § 152 lg 1 p 4 osas, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti

andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik

kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2; Riigikohtu

halduskolleegiumi 28. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-580, p 12).

38. Kohus andis kaebajale võimaluse selgitada, kuidas tuvastamiskaebus oleks praegusel juhul

tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4). Kaebaja viitas vastuses Riigikohtu otsusele

asjas nr 3-3-1-83-1 (p 17), kus kohus leidis, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjendustes tuleb märkida, millistest kaalutlustest haldusorgan on akti andmisel lähtunud.

Kaebaja leidis, et põhjalik motivatsioon on eriti oluline siis, kui haldusaktiga piiratakse isikute

õigusi ja vabadusi ning luuakse isiku jaoks oluliselt koormav tagajärg.

39. Tuvastamiskaebuse esitamine saab olla põhjendatud preventiivse huvi korral,

soodustamaks isiku õiguste kaitset tulevikus ning vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat

õigusvastast tegevust (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14,

p 11). Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse puhul peab Riigikohtu praktika

kohaselt esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt

8(10)

käituda (halduskolleegiumi 17. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-61-13, p 21).

Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks olevat põhjendatud huvi ei saa kohus hakata sisustama

kaebaja eest, see on ainuüksi kaebaja enda ülesanne (Tartu Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2015. a

määrus asjas nr 3-15-1242, p 11).

40. Kaebaja ei ole oma vastuses kohtule põhjendanud, kuidas on tuvastamiskaebuse

menetlemine tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja argumendid haldusakti põhjenduste kohta

ei võimalda selle kohta järeldusi teha. Vangla on 14. juuni 2025. a käskkirja alusel kaebaja

suhtes julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendanud, seega ei haaku kaebaja selgitus ka

praeguse juhtumi asjaoludega. Tuvastamisnõudega jätkamine on vajalik juhul, kui pole põhjust

kahelda, et haldusorgan jätkab senist (õigusvastast) halduspraktikat (Riigikohtu

halduskolleegiumi 28. detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-19-1735, p 18). Haldusasja

materjalide põhjal ei ole alust järeldada reaalset ohtu, et vangla kaebaja suhtes edaspidi

õigusvastaselt käituks.

41. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside

otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja

menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud (Riigikohtu

halduskolleegiumi 28. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-580, p 12).

42. Praeguses asjas ei ole kohus kaebust veel menetlusse võtnud, kuna kohtul ei olnud

veendumust, et kaebaja on läbinud nõuetekohase ja kohustusliku kohtueelse menetluse (VangS

§ 11 lg 5). Hiljem lõpetas vangla julgeolekuabinõude kohaldamise. Seega pole ei kohus ega

menetlusosalised kohtuasja menetluse käigus olulist osa vaidluse lahendamiseks vajalikust

tööst ära teinud. Tuvastamiskaebuse menetlemine pole seega põhjendatud ka ressursside

otstarbeka kasutamise eesmärgil. Kui kaebaja leiab, et tema suhtes kohaldati

julgeolekuabinõusid õigusvastaselt ja tal tekkis seetõttu kahju, on tal võimalik esitada

kahjunõue vanglale ning seejärel vajaduse korral kohtule (VangS § 11 lg 8).

43. Eeltoodu põhjal pole praegusel juhul alust tuvastamiskaebust menetleda ei iseseisvalt

esitatud nõudena ega jätkutuvastusnõudena. Kohus tagastab tuvastamisnõude kaebeõiguse

ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel.

Kaebaja avalduste läbi vaatamata jätmine

44. Kohus jättis 4. novembri 2025. a määrusega kaebaja 2. ja 30. oktoobri 2025. a avaldused

käiguta. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib 26. septembri 2025. a määruse ja 17. oktoobri

2025. a kohtunõude tõlget vene keelde, tuleb tal tasuda ettemaks dokumentide tõlke

korraldamiseks kohtu deposiiti. Kohus märkis määruses, et kui kaebaja ei kõrvalda määratud

tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avaldused läbi vaatamata.

45. Tallinna Halduskohtus registreeriti 11. novembril 2025 kaebaja vastus kohtunõudele.

Vastuse kohaselt on kaebaja tõlkinud soovitud dokumendid vene keelde ja kohtult tõlget enam

ei vaja.

46. Kohus jätab kaebaja 2. ja 30. oktoobri 2025. a avaldused HKMS § 55 lg 2 alusel läbi

vaatamata.

Riigilõivu ja kaebaja avalduste tagastamine

47. Kaebajale tuleb tagastada kaebuselt tasutud riigilõivust pool, s.o 10 eurot tühistamisnõude

menetluse lõpetamise tõttu (HKMS § 104 lg 5 p 4). Keelamis- ja tuvastamisnõude kohus

tagastab. Seega jääb ülejäänud kaebuselt tasutud riigilõivust tagastamata (HKMS § 104 lg 5 p

2).

48. Kohus tagastab kaebajale 14. ja 19. augusti 2025. a avaldused vastavalt tema soovile.

9(10)

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)