2-25-13700/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-13700

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.C vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja Z.C (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasjas nr 2-25-13700 Aktiva Finance Group OÜ hagi

Z.C vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 22.08.2025 Pärnu Maakohtule hagi (täiendatud

18.11.2025) Z.C (kostja) vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hageja

palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 127,86 eurot, intressid 6,60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 92,13 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja jooksvad

viivised alates 23.08.2025 kuni põhinõude tasumata jäägilt kokkulepitud viivisemääras, s.o 24%

aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitise 607 eurot ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras

viivist.

2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu Telia Eesti AS-i ja kostja vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Kostja ostis 14.04.2020 Telia Eesti AS-ilt järelmaksuga

mobiiltelefoni Huawei P30 Pro 128 GB (Järelmaksu müügileping 1538892) kogusummas 599

eurot. Hinnale lisandus lepingutasu 19,90 eurot. Lepingu krediidikulukuse määr oli 27,46%

aastas, aastaintress 21,90% ja krediidi kogukulu 804,28 eurot.

4. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Kohtupraktikas on leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis

laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Seda ka väiksemate

laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu

18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et

laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Praeguses asjas arvelduskonto

väljavõtet krediidiandja kostjalt ei küsinud. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet

taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Samuti ei ole ka

piisav üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto

väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega

laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr

2-22-147995, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning

krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja

pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas

laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2).

5. Pärnu Maakohtu 13.11.2025 kohtunõudes kohus määras anda hagejale võimaluse täpsustada ja

tõendada hagiavalduse asjaolusid vastutustundliku laenamise osas, esitada täiendavad selgitused,

tõendid ja teha ümberarvestus (VÕS § 4034 lg 7). Kuna krediidiandja on kostja maksevõime

hindamisel lähtunud üksnes taotluses esitatud andmetest (sissetulek vähemalt 501 eurot,

deklareeritud kohustused 60 eurot). Hagist ei nähtu konkreetsed allikad ja andmed ning kas ja

milliste andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud võlgniku sissetulekuid,

finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust, nende võimalikku suurenemist, kostja

igakuiseid püsikulusid, kontrolliti kostja leibkonda ja ülalpeetavaid.

6. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses ega hagi täiendustes välja toodud andmed piisavad

veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks

veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja esitatu pinnalt ei saa kuidagi järeldada, et

esialgne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja märgib, et

Telia Eesti AS ei ole nõudnud laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist, kuna

järelmaksuga müüdud kauba maksumus ei olnud suur (599 eurot). Kostja on deklareerinud

järelmaksu taotlusel, et tema sissetulek koosneb vanemahüvitisest 501-500 eurot ning tema

laenud tagasimaksed on 60 eurot. Vanemahüvitisest suurusest nähtub, et kostjal oli üks

ülalpeetav (2020 aastal oli vanemahüvitise miinimumkuumäär 540 eurot kuus.). Ka kohane

lepingu täitmine täpselt ühe aasta jooksul näitab selgelt, et see oli kostjale jõukohane.

7. Kui lepingu sõlmimisel ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõutud, ei ole kohtu hinnangul

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. Kogutud info on krediidivõimelisuse

hindamiseks olnud pealiskaudne. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud

andmeid. Krediidiandja ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata

jätmisel enda kehtestatud krediidireeglitele. Hageja ei ole esile toonud, et oleks teostanud

kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud

andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt

üldjuhul võimalik. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ta ilma kostja pangakonto väljavõtteta tegi

kindlaks, et kostjal muud (laenu)kohustused puuduvad, samuti kostja igakuised püsikulud.

Samuti ei ole kohtul võimalik käesolevas menetluses kontrollida, kas hageja väidetud andmed

kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta vastavad tõele, kuna kontoväljavõtet esitatud ei ole.

Krediidiandja on seega hagi asjaolude kohaselt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid

dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud hagis toodud asjaoludel kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata.

9. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi asjaolude kohaselt ei ole krediidiandja järginud kostjale

krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning

tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel

(KAVS § 50 lg 3). Kui krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, tuleks

lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne.

10. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama sätte p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi

menetlusse võtmata kui hagi edulootus kohtu esialgsel hinnangul puudub. Selliselt hoitakse

kokku ka poolte menetluskulusid.

11. Hagi täienduse kohaselt jääb hageja oma esialgse nõude juurde ning esitab alternatiivse

nõude vaid juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

Järelmaksuga müügilepingu maksegraafiku kohaselt tuli kostjal viimane osamakse tasuda

20.10.2022, seega on lepingu lõpptähtaeg saabunud. Hageja märgib, et ei esita VÕS § 403⁴ lg 7

järgset arvestust. Kokku on kostja teinud lepingu alusel 25 graafikujärgset tagasimakset summas

669,34 eurot, mille hageja arvestab põhisumma 618,90 eurot katteks. Hageja seisukohast on

viivisekokkulepe kehtiv (Riigikohtu määrus ts 2-21-13098, punkt 24, 33), milleks on

kolmekordne seaduses sätestatud viimisemäär. Hageja viivise nõue on summas 100,91 eurot.

Hageja arvestab tehtud maksed, millest on maha arvatud põhiosa tagasimaksete summa

viivisemakseks. Samuti ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral hagejal

õigus võtta lepingutasu 19,90 eurot. Hageja nõude summa on seega: - 618,90 (põhiosa)+ 669,34

(tagasimaksed) + 19,90 (lepingutasu) – 100,91 (viivised) = 30,57 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivised 30,57 eurot, sissenõudmiskulud

30,00 eurot ning jooksvad viivised alates 19.11.2025 põhinõude tasumata jäägilt lepingulises

viivisemääras 24% aastas.

12. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks,

et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole

krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne (vt ka Riigikohtu 24.

novembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24)). Seoses eeltooduga saab hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja

seadusjärgse intressimäära tasumist. Eeldades, et hagiavalduses toodud andmed on õiged ning

kuivõrd kostja on maksnud hagejale tagasi makseid rohkem kui saadud krediiti, s.o 599 euro

ulatuses, siis lähtudes VÕS § 4034 lg 7, tuleb arvestada kostja tehtud maksed täies ulatuses

krediidisumma katteks. Seega on kostja oma võlgnevuse krediidiandjale täitnud. Samuti ei

võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid (sh sissenõudekulusid). Riigikohus on

selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks

laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu

nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24).

Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu nõuet, s.o hageja õiguste rikkumine ei ole hageja

esitatud andmete kohaselt üldse võimalik. Keeldumise korral ei teki hagejale perspektiivitu hagi

menetlemise tõttu menetluskulusid ja ta saab hagilt tasutud riigilõivu tagastamist nõuda (vt

allpool). Seega on keeldumine põhjendatud ka menetlusökonoomiast tulenevalt.

13. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

14. Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude

jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

15. Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot tasumist TsMS § 150 lg

1 p 2 alusel pärast määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik