2-25-15012/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-15012

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu avaldus J.

V. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu

(rk 80025333, asukoht Estonia pst 21-59,

Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond)

vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex

Advokaadibüroo

OÜ,

e-post

roman.golovenko@jewelex.ee)

J. V. (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu avaldus rahuldada.

2. Välja mõista J. V.lt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu kasuks võlg 629

(kuussada kakskümmend üheksa) eurot 85 senti.

3. Välja mõista J. V.lt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu kasuks viivis alates

1.09.2025. a kuni põhinõude (595,65 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Menetluskulud jätta J. V. kanda.

4.1 Välja mõista J. V.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu kasuks

avaldaja menetluskulude katteks 304 (kolmsada neli) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu esitas 11.09.2025 Viru Maakohtule

avalduse võlgniku vastu võla nõudes.

Avalduse kohaselt on J. V. Estonia pst 21 elamus korteri nr X (reg, osa nr XXX) omanik

Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriühistu liige.

Kohtla-Järve linn, Estonia pst 21 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks

korteriühistu.

Avaldajale tasumiseks esitatud arvetel on korteriühistu esitanud arvestuse järgmiste teenuste

eest: maja hooldus ja haldus, remondifond, vesi, vee vahe, vee soojendamine, soojusenergia,

sooja vee kaudsed kulud, raamatupidaja teenused, trepikodade koristamine, maja kindlustus.

Maja hoolduse ja halduse ning remondifondi maksete suuruse arvestamisel lähtutakse korteri

üldpinnast (puudutatud isikute korteriomandi ametlik suurus on 31,7 m²). Tariife kinnitab

üldkoosolek (aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja p. 6.2.7, 6.2.10). Need

tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende

pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu

korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.

Vesi, vee vahe, vee soojendamine, soojusenergia, sooja vee kaudsed kulud, raamatupidaja

teenused, trepikodade koristamine, maja kindlustus. Need tasud on seotud kommunaalteenuste

tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid

Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt

esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud

isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel

korrektselt tasunud, mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 01.95.2025. a on

puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 595,65 eurot. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja

viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse

osutajate tasumääradest. Avaldaja nõuab kommunaalteenuste võlgnevus, mis on tekkinud

ajavahemikul mai 2024 – august 2025.

Korteriühistu palub J. V.lt välja mõista:

-

võlg summas 629,85 eurot (so põhinõue 595,65 eurot ja viivis 34,20 eurot);

-

viivis TsMS § 367 alusel alates 1.09.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude

tasumiseni;

-

menetluskulud 304 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 6 eurot dokumentaalse tõendi

saamise kulu, 248 eurot õigusabikulu).

2. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Materjalid saadeti

puudutatud isikule 14.10.2025 aadressil xxx, J. V. sai materjalid isiklikult kätte 11.11.2025.

Kohtu määratud tähtajal J. V. vastust ja vastuväiteid avaldusele ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et J. V. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on

rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on J. V. korteri xxx omanik (registriosa nr XXX; dtl 19-

20) omanik.

Estonia pst 21 korteriühistu põhikirja p 2.1 järgi on 1 ühistu liikmeskond piiratud Kohtla-Järve

linnas Estonia pst 21 elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on ilma sellekohast

avaldust esitamata kõik Estonia pst 21 elamu korteriomanikud (dtl 9; põhikiri dtl 8-18)

Seega on J. V. Kohtla-Järve, Estonia pst 21 korteriühistu liige ja kohustatud järgima liikmetele

seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi (põhikirja p 3.2.1, 3.2.2).

6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

7. Korteriühistu põhikirja p 3.2.5 sätestab korteriomaniku / ühistu liikme kohustuse tasuda

regulaarselt, igakuiselt kuu 20. kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu ja abiruumide

majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatükki

korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide

likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude

tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotudkulutused) katteks sihtotstarbelisi

makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse

kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja

korterite kogupinnas;

Tulenevalt põhikirja p-st 3.2.6. on korteriomanik kohustatud tasuma igakuiselt elamu ja

abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi,

soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid teenuste tarnijatele. Kui ühistu

üldkoosolek otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis on ühistu liige kohustatud

tasuma igakuiselt 20. kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abiruumide ühiste

kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunikatsioonide (sh vesi, soojusenergia,

kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras

8. Puudutatud isiku võlgnevus seisuga 1.09.2025.a. on 595,65 eurot ja viivis 34,20 eurot (dtl

21). Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul 1.01.2024-31.08.2025 ja korteriomaniku

kliendikaardilt nähtuvad tasumiseks esitatud arved(arve nr), arvestatud summa, laekumised

ning saldo + viivis (dtl 22). Käibeandmikul (dtl 23-26) on arveldused perioodi eest 1.01.2024-

31.08.2025 toodud kululiikide kaupa (sh kogus, tariif, arvestatud summa, makstud summa ja

palju tasumata). Avaldaja on saatnud korteriomanikule võlateatise 10.02.2025 (dtl 27).

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6). Viivise tasumise kohustus tuleneb ka korteriühistu põhikirja p-st 3.2.11.

Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 1.01.2024-31.08.2025 on 34,20 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada avalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist ka TsMS § 367 alusel alates 1.09.2025 kuni

põhinõude (s.o 595,65 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses

(ehk seadusjärgses määras..

10. J. V. ei ole omapoolset seisukohta ega vastuväiteid avaldusele ning nõude suurusele

esitanud. J. V. ei ole mingilgi viisil tõendanud, et on kohustuse täitnud (sh osaliselt) või

puuduks tal üldse kohustus.

Kuivõrd puudutatud isik ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, loeb kohus, et J. V. on avalduses

toodud asjaolud omaks võtnud.

11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse, mõistab J. V.lt välja 629,85 eurot ja

lisanduva viivise ning jätab korteriomaniku kanda menetluskulud.

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulud on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 6 eurot

dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 248 eurot, kokku 304 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus (sh õigusabikulu, TsMS § 175 lg

1) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 304 eurot.

13. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik