3-24-2912/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2912

Haldusasi

Krüüdneri Karjäär OÜ kaebus Elva Vallavolikogu 30.

septembri 2024. a otsuse nr 130 õigusvastasuse tuvastamiseks

ja Elva valla kohustamiseks esitada geoloogilise uuringu loa

taotlusele uus arvamus

Menetlusosalised

Kaebaja Krüüdneri Karjäär OÜ, esindaja vandeadvokaat

Kaspar Lind

Vastustaja Elva vald, esindaja vallasekretär Salle Ritso

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Krüüdneri Karjäär OÜ kaebus. Tuvastada Elva Vallavolikogu 30.

septembri 2024. a otsuse nr 130 õigusvastasus. Kohustada Elva valda tegema

Krüüdneri Karjäär OÜ Karijärve V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele

nõusoleku andmise kohta uue otsuse kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates.

2. Mõista Elva vallalt Krüüdneri Karjäär OÜ kasuks välja menetluskulud summas 900

eurot. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. detsembril 2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-24-2912

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Krüüdneri Karjäär OÜ esitas 16. aprillil 2024 Keskkonnaametile Karijärve V uuringuruumi

geoloogilise uuringu taotluse. Uuringuruum asub Elva vallas Poole külas asuval kinnistul Elva

metskond 18 (katastritunnus: 33101:003:0152). Uuringu eesmärk on välja selgitada

uuringuruumis leiduva liiva ja kruusa maht ning kvaliteet.

2. Keskkonnaamet saatis 19. aprillil 2024 uuringuloa taotluse arvamuse avaldamiseks Elva

vallale.

3. Elva Vallavolikogu tegi 30. septembril 2024 maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lg 7 alusel

otsuse nr 130, millega ei nõustunud Krüüdneri Karjäär OÜ-le geoloogilise uuringuloa

andmisega Karijärve V uuringuruumis.

Otsuse kohaselt ei mõjuta ühe uuringu tegemine küll suuresti rohevõrgustikku, mille tugialal

taotlusega hõlmatud ala asub. Kuna aga piirkonnas on suur huvi kaevandamise eesmärgil

geoloogiliste uuringute tegemiseks, hindab vald taotluste mõju piirkonnale tervikuna.

Piirkonnas on 10 km2 suurusel alal antud neli kaevandamisluba kehtivusajaga 2031–2032.

Aastatel 2018–2024 on samas piirkonnas taotletud kuuele erinevale alale geoloogilise uuringu

luba kaevandamise eesmärgil. Ei ole otstarbekas uurida tervikuna nii ulatuslikult ja kulutada

liigselt ressursse, kui on teada, et omavalitsus ei näe kõnealuses piirkonnas täiendavat

kaevandustegevust. Uuringuloa taotluses on küll käsitletud konkreetse uuringu keskkonnalist

mõju (põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra), kuid on jäetud hindamata häiringud, mis võivad

mõjutada inimese heaolu, tervist ja vara (sh kinnisvara väärtust pikemas vaates). Vald on

varem olnud selle ala uurimise vastu, tuginedes peamiselt survele, mida ulatuslik uurimine võib

põhjustada. Ühe uuringuloa andmine annaks õigustatud ootuse kogu ala uurimiseks. Neli

kaevandamisluba koos potentsiaalse kuue uuringuloaga võib mõjuda piirkonna

sotsiaalmajandusele negatiivselt, mille tulemusel ei väärtustata piirkonda elukeskkonnana.

Uuringuala on Karijärve (Sirgu) maardlal, mida on varem uuritud. Maardlate registri järgi on

seal ca 2 163 000 m3 ehituskruusa. Seega on teadmine kruusa olemasolust olemas ja esialgu

puudub täiendava info vajadus. Kuna maardla on registri andmete kohaselt kohaliku

tähtsusega, tuleb sellel alal lähtuda pigem kohalikust huvist kui riigi huvist.

4. Krüüdneri Karjäär OÜ esitas 22. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

taotleb Elva Vallavolikogu 30. septembri 2024. a otsuse nr 130 õigusvastasuse tuvastamist ja

Elva valla kohustamist vaadata kaebaja geoloogilise uuringuloa taotlus uuesti läbi ning anda

uus arvamus.

5. Kohus võttis 5. novembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse.

6. Elva vald esitas 3. detsembril 2024 vastuse kaebusele.

7. Kohus otsustas 7. novembri 2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning

andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja taotluste esitamiseks.

8. Kaebaja esitas 13. novembril 2025 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmiselt.

2(9)

3-24-2912

9.1. Vaidlusaluses uuringuruumis on geoloogilise uuringu loa andmine põhjendatud, sest

maavarade paiknemise teadasaamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Uuringuruum paikneb

riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses ning sealses ehitustöös vajatakse liiva ja kruusa.

Olukorda ei saa hinnata ühe kohaliku omavalitsuse piires. Laiaulatuslik geoloogiliste uuringute

tegemine on üldjuhul mõistlik, sest see aitab maavarasid kaardistada ja teha kaevandamise

kohta kaalutletud otsuseid. Geoloogilise uuringu tulemused võimaldavad hinnata, kas riigil on

kaevandamise vastu huvi.

9.2. Elva Vallavolikogu otsus on õigusvastane, sest see on motiveerimata. Otsuse napid

põhjendused ei anna uuringuloa andmisega mittenõustumiseks alust. Keeldumise kaalutlused

on lubamatud, asjakohatud ja sobimatud. Vastustaja hindas uuringutaotluste mõju piirkonnale

tervikuna, kuid jättis täpsustamata, millist piirkonda silmas peeti, kui palju oli teisi uuringuid

ning milline oli muude uuringute mõju. Sel moel sidus vastustaja määramatu piirkonna ja

määramatu hulga uuringuid üheks. Argumendi ebamäärasuse tõttu pole võimalik selle

paikapidavust kontrollida. Vastustaja argumendid ei ole seotud uuringuloa andmise, vaid

kaevandamisloaga. Otsuses esitatud väide, et uuringuala on varem piisavalt uuritud, ei vasta

tõele. Uuringuala maavara kvaliteedi kohta ei ole piisavalt andmeid. Vastustaja ei pööranud

tähelepanu uuringuloa taotluses märgitud teabele, et osa kaevandatavast materjalist ei vasta

maavarana arvelevõtmise nõuetele.

9.3. Geoloogilise uuringu keskkonnamõju on vähene. See ei kahjusta piirkonna arengut ega

mõjuta rohevõrgustiku eesmärkide saavutamist. Natura 2000 võrgustiku lähim Keeri-Karijärve

loodusala jääb uuringuruumi teenindusalast 2,5 km kaugusele. Uuritud maa korrastatakse

pärast uuringutööde lõpetamist ning keskkond taastub endisesse olukorda (MaaPS §-d 84 ja

86). Geoloogilise uuringu käigus ei teki kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid.

Seepärast pole otsuses esitatud kaalutlused kohased. Uuringutööde mõju oleks keskmise hoone

ehitamisest tekkivast mõjust väiksem.

9.4. Geoloogiline uuring riivab kohaliku kogukonna huve minimaalselt, sest tööd on

väikesemahulised ja kestavad mõned tööpäevad. Uuringud on planeeritud riigimetsa alale,

millel on valdavalt tormimurd. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kui katastriüksuse

omaniku esindaja ei ole uuringutele vastu. Pärast vaidlustatud otsuse tegemist on RMK teinud

uuringuruumi teenindusalal lageraie, mis võimaldab nüüd oluliselt lihtsamalt geoloogilise

uuringu läbi viia. Lageraie avaldab võrreldes kaebaja taotletud uuringuloa alusel tehtavate

toimingutega keskkonnale ja elanikkonnale tunduvalt tugevamat mõju.

10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata kokkuvõtvalt järgmiste põhjendustega.

Vaidlustatud otsus on õiguspärane ning uue arvamuse esitamine uuringuloa taotlusele ei ole

vajalik. Vald lähtub nõusoleku andmisel omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest.

Ei saa välistada, et negatiivne mõju rohevõrgustikule mingil määral suureneb, kui lubada

rohevõrgustikul lisaks kaevandamistegevusele ka uuringute läbiviimist. Oht, et piirkonda ei

väärtustata elukeskkonnana, on käegakatsutav, sest lähim majapidamine asub uuringualast

kõigest 0,2 km kaugusel. Uuringuloa kooskõlastamisel võib arvesse võtta kaalutlust, et

uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine on ebatõenäoline. Kuna maardla on kohaliku

tähtsusega, puudub ülekaalukas riigi huvi uuringuloa andmiseks ja uuringuloa taotlus on

perspektiivitu.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(9)

3-24-2912

11. Elva Vallavolikogu ei nõustunud vaidlustatud otsusega kaebajale Karijärve V

uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks loa andmisega Elva vallas Poole külas asuval Elva

metskond 18 kinnistul. Praeguses asjas ei ole vaidluse all, kas kaebajale tuleks geoloogilise

uuringu luba anda. Vaidluse all on küsimus, kas vastustaja otsus uuringuloa andmisega

mittenõustumise kohta on õiguspärane.

12. Maavara geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav

geoloogiline töö (MaaPS § 4 lg 2). Geoloogilise uuringu tegemiseks on üldjuhul vaja

geoloogilise uuringu luba (MaaPS § 17 lg 2). Geoloogilise uuringu loa annab Keskkonnaamet

(MaaPS § 26). MaaPS § 27 lg 7 kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse arvamuse

saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma

arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kui kohaliku omavalitsuse

üksus ei ole uuringuloa andmisega nõus, keeldub Keskkonnaamet uuringuloa andmisest

(MaaPS § 35 lg 1 p 10).

13. Geoloogilise uuringu loataotluse kohta arvamuse esitamine on menetlustoiming.

Menetlustoimingu põhjendused ei pea vastama haldusaktile esitatavatele põhjendamisnõuetele,

kuid põhjendused peavad olema jälgitavad ja loogilised, tagamaks tõhusat kaebeõigust.

Arvestades, et geoloogilise uuringu taotlusele nõusoleku andmata jätmine võib takistada

edaspidi kaevandamisloa saamist, peavad nõusoleku andmata jätmise otsuse põhjendused

olema taotleja õiguste kaitseks piisavalt põhjalikud, et kohtul oleks võimalik kontrollida otsuse

õiguspärasust. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuväited uuringule ei või jääda

paljasõnaliseks, hüpoteetiliseks ega ebamääraseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas

nr 3-3-1-37-15, p-d 18 ja 19).

14. Geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusoleku andmine on kaalutlusotsustus.

Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve

(haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2). Haldusorgani kaalutlusõiguse korral kontrollib kohus

kaalutlusreeglite järgimist, muu hulgas, kas haldusorgan on lähtunud lubamatutest,

asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest ning kas otsustus on proportsionaalne. Kohaliku

omavalitsuse üksusel on uuringuloa taotlusele nõusoleku andmise üle otsustamisel ulatuslik

kaalumisruum. Ka sel juhul võib kohus sekkuda, kui kohtul tekivad kahtlused otsuse

ratsionaalsuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). Kohus ei

teosta menetlustoimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (vrd

HKMS § 158 lg 3).

15. Praeguses asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas vastustaja tugines nõusoleku andmisest

keeldumisel asjakohastele kaalutlustele. Kaebaja on osutanud ka põhjendamiskohustuse

rikkumisele.

16. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsuse põhjendused piisavad, et mõista, miks vastustaja ei

andnud kaebaja uuringuloa taotlusele nõusolekut. Vastustaja keeldus uuringuloa taotlusele

nõusoleku andmisest kokkuvõtlikult kahel põhjusel: uuring pole otstarbekas, sest vald ei näe

samas piirkonnas täiendavat kaevandustegevust ette ja kruusa olemasolu on teada; piirkond

võib suure kaevandamishuvi tõttu kaotada oma väärtuse elukeskkonnana.

17. Kohtu hinnangul on vastustaja teinud vaidlustatud otsuses mitmeid kaalutlusvigu. Kohus

põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

4(9)

3-24-2912

18. Vastustaja lähtus otsuse tegemisel muu hulgas kaalutlusest, et ta ei näe samas piirkonnas

kaevandustegevust ette, sest piirkonnas on 10 km2 suurusel alal juba antud neli

kaevandamisluba ja kuuele alale on taotletud geoloogilise uuringu luba.

Vastustaja on kohtumenetluses õigesti märkinud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta

uuringuloa taotluse kohta arvamuse kujundamisel arvesse kaalutlust, et samas kohas ei ole

kaevandamine asjaoludest tulenevalt tõenäoline (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr

3-3-1-37-15, p 14). Praeguses asjas ei ole aga vastustaja esile toonud asjaolusid, mille põhjal

saaks pidada kaevandamist ebatõenäoliseks.

Ainuüksi asjaolu, et samas piirkonnas on antud kaevandamislube, ei takista geoloogiliseks

uuringuks loa andmist. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebajale kaevandamisloa andmine oleks

vastuolus kehtiva õigusega, sh planeeringuga. Samuti ei ole vastustaja väitnud, et seniste

kaevandamislubade mõju oleks piirkonna elukeskkonnale sedavõrd koormav, et uute

kaevandamislubade andmine oleks ilmselgelt välistatud.

Vastustaja on võtnud põhjendamatult arvesse asjaolu, et samas piirkonnas on taotletud

geoloogiliste uuringute lubasid. Pelgalt taotluste arv ei mõjuta piirkonna elukeskkonda.

Otsusest ega asja muudest materjalidest ei nähtu, et ühegi geoloogilise uuringu taotluse alusel

uuringuteks luba antud ja samas piirkonnas oleks mõni uuring tehtud. Seepärast on tegemist

lubamatu kaalutlusega.

Vastustaja kokkuvõtlik seisukoht, et ta ei näe piirkonnas kaevandustegevust ette, on jäänud

liiga ebamääraseks, mõistmaks selle sisu ja kaalu. Nõusoleku mitteandmist saaks õigustada

ülekaalukas avalik huvi. Vastuseis geoloogilistele uuringutele või kaevandamisele ei ole

käsitatav avaliku huvina. Ühtlasi peab uuringuloa andmisega mittenõustumine olema seostatav

konkreetse taotluse sisuga. Kuna uuringuluba ei anna kaevandamisõigust, ei ole uuringuloa

mõju hindamisel asjakohane lähtuda kaevandamisloa võimalikust mõjust piirkonna

elukeskkonnale. Nagu kohtupraktikas on selgitatud, ei sunni uuringuloa andmisega nõustumine

kohaliku omavalitsuse üksust nõustuma kaevandamisloa andmisega (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p-d 12 ja 14).

19. Vastustaja kaalutlus, et ühe uuringu lubamine annaks õigustatud ootuse kogu ala

uurimiseks, on asjassepuutumatu. Uuringuloa andmisega nõustumine ei tekita taotlejal

õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas

nr 3-3-1-37-15, p 16). Samuti ei tekita kaebajale uuringuloa andmisega nõustumine õiguspärast

ootust ühelgi teisel ettevõtjal, kellel on huvi teha samas piirkonnas geoloogilisi uuringuid.

20. Vaidlustatud otsuse kohaselt jättis kaebaja uuringuloa taotluses hindamata uuringuga

seotud häiringud, mis võivad mõjutada inimese heaolu, tervist ja vara (sh kinnisvara väärtust

pikemas vaates). Vastustaja kohtumenetluses esitatud väite kohaselt osutab piirkonna

elukeskkonnana mitteväärtustamise ohule asjaolu, et lähim majapidamine asub uuringualast 0,2

km kaugusel.

Maapõueseaduse üheks eesmärgiks on maapõue kasutamisel tekkivate keskkonnahäiringute

vähendamine võimalikult suures ulatuses (MaaPS § 1 lg 1 ja § 13). Keskkonnahäiringuks on

muu hulgas ka inimtegevusega kaasnev keskkonna kaudu toimiv ebasoodne mõju inimese

tervisele, heaolule või varale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1). MaaPS § 16 lg 1

sätestab maapõue kasutamisel kohustuse tagada võimalikult väike ebasoodne mõju

keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale. Uuringuloa taotluse seletuskirjas peavad

olema muu hulgas andmed geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja

nende vähendamise meetmete kohta (MaaPS § 28 lg 3 p 7).

5(9)

3-24-2912

Karijärve V geoloogilise uuringu loa taotluse kohaselt on uuringuruumi ja selle teenindusala

pindala 4,13 ha. Teenindusala jääb Karijärve (Sirgu) kruusamaardla nr 720 juurde kuuluva

ehituskruusa prognoosvaru plokile 2 P. Uuringu käigus on kavandatud teha kuni 15 puurauku

(kaevandit), sügavusega kuni 12 m (dtl 9 ja 10). Taotluse seletuskirjas on märgitud, et lähim

majapidamine Häärberi maaüksusel jääb teenindusala piirist ligikaudu 0,2 km kaugusele kirde

poole ning Sepa maaüksuse majapidamine jääb ligikaudu 0,3 km kaugusele lõuna poole.

Teenindusala ja elamute vahelisele alale jääb metsamaa. Teenindusala piires puuduvad ehitised

ja kommunikatsioonid, samuti ei asu seal ega lähiümbruses kaitsealasid ega kaitsealuseid

üksikobjekte (dtl 15). Seletuskirjas on selgitatud, et uuringud toimuvad kahel või kolmel

tööpäeval päevasel ajal ning nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi

määral kahjustaksid inimese elukeskkonda ja tervist (dtl 18 ja 19). Müra osas on seletuskirjas

välja toodud uuringus kasutatava tehnika müratase (10 m kaugusel kuni 80 dB) ning esitatud

mürataseme muutus sõltuvalt kaugusest (100 m kaugusel 60 dB; 200 m kaugusel 54 dB, 300 m

kaugusel 50 dB). Selle põhjal on jõutud seletuskirjas järeldusele, et uuringuga kaasnev

lühiajaline müra ei mõjuta sealset elukeskkonda negatiivselt. Lisaks summutab mürahäiringuid

uuringuruumi teenindusala ja elamute vahele jääv mets (dtl 19 ja 20). Samuti on seletuskirjas

esitatud koos põhjendusega seisukoht, et uuringu käigus ei teki täiendavat õhusaastet ega

vibratsiooni (dtl 20).

Eeltoodu põhjal on ilmne, et kaebaja hindas uuringuloa taotluses uuringuga seotud häiringuid,

mis võivad mõjutada inimese heaolu ja tervist. Vastustaja vastupidine seisukoht on jäänud

paljasõnaliseks ka kohtumenetluses. Seega on vastustaja tuginenud kaalumisel vääraks

osutunud asjaolule.

Taotluse seletuskirjas pole küll eraldi hinnatud uuringu mõju inimese varale, kuid ka vastustaja

pole põhistanud, et konkreetne uuring võiks mõjutada läheduses asuvate eraomandis olevate

kinnistute väärtust. Uuringuala asub riigimaal ning vaidlust pole selles, et riik kui kinnistu

omanik andis 2024. a aprillis uuringu tegemiseks nõusoleku (dtl 22). Võttes arvesse, et uuring

kestab kaks või kolm päeva ning seadusega on pandud uuringuloa omajale uuritud maa

korrastamise kohustus (MaaPS § 80), ei osutas asjas esitatud materjalides miski sellele, et

uuringu tegemine võiks mõjutada läheduses asuvate kinnistute väärtust. Seepärast oleks

ainuüksi põhjusel, et taotluse seletuskirjas pole hinnatud uuringu mõju inimese varale,

uuringuloa taotlusele nõusoleku andmata jätmine ebaproportsionaalne.

21. Vastustaja märkis vaidlustatud otsuses, et loataotluses märgitud ala asub Elva valla

üldplaneeringuga kindlaksmääratud rohevõrgustiku tugialal, kuid ühe uuringu tegemine ei

mõjuta suuresti rohevõrgustikku. Kohtumenetluses on vastustaja lisanud, et kui lubada

rohevõrgustikul lisaks kaevandamistegevusele ka uuringute läbiviimist, ei saa negatiivset mõju

rohevõrgustikule välistada. Sedavõrd ebamäärastest seisukohtadest ei nähtu kaalutlust, et

Karijärve V geoloogilise uuringu luba võiks vastustaja hinnangul kahjustada rohevõrgustiku

eesmärkide saavutamist. Vastustaja pole vastu vaielnud kaebaja uuringuloa taotluses ja

kaebuses esitatud väitele, et konkreetne uuring ei pärsi mingilgi määral piirkonna

rohevõrgustiku toimimist.

22. Vastustaja tugines vaidlustatud otsuses muu hulgas kaalutlusele, et kruusa osas puudub

uuringu tegemiseks vajadus. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et uuringuala on piisavalt

uuritud. Tema hinnangul ei ole vastustaja uuringuloa taotluses esitatud asjaoludele tähelepanu

pööranud. Kohus nõustub kaebajaga.

Geoloogilise uuringu käigus kogutava teabe väärtus on iseenesest üheks kaalutluseks, mida

uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus

6(9)

3-24-2912

asjas nr 3-3-1-37-15, p 13). Praeguses asjas on aga vastustaja jätnud hinnangu andmisel

tähelepanuta, et loataotluse esemeks on lisaks kruusale ka liiv. Samuti ei ole vastustaja arvesse

võtnud, et uuringul on kitsam eesmärk: selgitada välja ehitustegevuseks sobiliku kruusa ja liiva

kogus.

Taotluses on selgitatud, et uuringu esemeks olevat kruusa ja liiva kavandatakse kasutada

piirkonna teede ehitusel ja muudel ehitustöödel. Selleks on aga vaja teada, kas uuringuruumis

leiduv kruus ja liiv vastavad keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrusele nr 52, milles

on sätestatud nõuded kruusa ja liiva omaduste ja kasutusalade määramise kohta (dtl 9).

Uuringu käigus selgitatakse välja uuringuruumis maavara esinemine, selle kvaliteedinäitajad,

kasutusalad, varu suurus ning kaevandamise mäetehnilised ja keskkonnatingimused. Taotluse

seletuskirja kohaselt ei ole taotletava uuringuruumi piires ehitusmaavarade geoloogilisi

uuringuid tehtud (dtl 17).

Vastustaja ei ole uuringuloa taotluses esitatud teavet kahtluse alla seadnud ega ümber lükanud.

Muu hulgas pole ta vastu vaielnud uuringuloa taotluse seletuskirjas esitatud teabele, et

teenindusalale lähimal, Karijärve (Sirgu) kruusamaardlal asuvate tarbevaru plokkide piires on

tehtud geoloogilisi uuringuid 1974. ja 1994. aastal. Kuna nõuded ehituskruusale on kehtestatud

2018. aasta määrusega, ei võimalda ainuüksi teadmine, et Karijärve maardla varudes on ca 2

163 000 m3 ehituskruusa, teha järeldust, et Karijärve V uuringuruumis leidub kehtivatele

nõuetele vastavat ehituskruusa. Seega saab pidada usutavaks, et riigil puudub praegu teave,

millises mahus ja millise kvaliteediga kruusa ja liiva leidub Karijärve V uuringuruumis.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja kaalutlus, et kruusa osas puudub uuringu tegemiseks

vajadus, ekslik. Lisaks jättis vastustaja põhjendamatult arvesse võtmata, et uuringutaotluse

esemeks on lisaks kruusale ka liiv.

23. Vastustaja võttis otsuse tegemisel arvesse asjaolu, et kuna Karijärve maardla on maardlate

registri andmete kohaselt kohaliku tähtsusega maardla, tuleb lähtuda pigem kohalikust, mitte

riigi huvist.

Kohus peab sellega seoses vajalikuks märkida, et MaaPS § 27 lg 7 alusel arvamust esitades

esindab kohaliku omavalitsuse üksus alati kohalikku avalikku huvi, sõltumata maardlate

registri andmetest. Kohalik avalik huvi võib riigi avaliku huviga kattuda, kuid võib ka sellest

lahkneda. Seega pidigi vastustaja lähtuma kohalikust huvist.

Siiski ei muutu maavarade uurimise üle otsustamine kohaliku elu küsimuseks, kui maardla on

kohaliku tähtsusega (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr

3-4-1-9-09, p 25). Praeguses asjas ei oma maardla liik tähtsust juba ainuüksi põhjusel, et

erinevalt kuni 2016. a lõpuni kehtinud maapõueseadusest ei jagune maardlad kehtiva

maapõueseaduse kohaselt üleriigilise tähtsusega maardlateks ja kohaliku tähtsusega

maardlateks.

24. Vastustaja märkis otsuses, et ta ei pea otstarbekaks piirkonnas ulatuslikke geoloogilisi

uuringuid teha ja liigselt ressursse kulutada.

Ressursside kulutamise kaalutluse osas on jäänud ka kohtumenetluses ebaselgeks, kelle ja

millist laadi ressursse on silmas peetud. Seetõttu ei saa seda kaalutlust asjakohaseks pidada.

Vastustaja on teinud kaalutlusvea ka geoloogiliste uuringute otstarbekuse osas. Maavara

uurimise vajalikkuse või otstarbekuse üle otsustamine ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse

pädevuses, sest maavarade uurimine on riigielu küsimus (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-9-09, p 25).

7(9)

3-24-2912

Karijärve V uuringuloa taotluse seletuskirjas on avaliku huvi kohta selgitatud järgmist.

Tartumaal on suur nõudlus kvaliteetse ehituskruusa järele, nt Jõhvi-Tartu-Valga riigitee

Tartu-Nõo lõigu 10 km pikkuse nelja sõidurajaga tee ehitamiseks. Lähikonnas asuva Põrgumäe

kruusamaardla materjal ei vasta ehituskruusale esitatavatele nõuetele. Ehituseks sobivat kruusa

kaevandatakse Tartumaal vaid Kukemetsa maardla karjäärides ja Valgamaal Puka-Teeristi

karjääris (dtl 11). Madala savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva esinemise korral kavatsetakse

varustada betoonitehaseid betooniliivaga, mida Tartu ümbruses samuti napib. Sellist liiva on

vaja ka maanteede ehitusel filtreerivate kihtide rajamiseks. Heade, maanteede ehituseks

sobivate filtreerivate omadustega ehitusliiva varusid Elva-Tartu piirkonnas praktiliselt pole (dtl

14).

Vastustajal tulnuks hinnata, kas Karijärve V uuringualal kruusa ja liiva mahu ja kvaliteedi

uurimine perspektiiviga, et kvaliteetset kruusa ja liiva kasutatakse Tartu ja Elva valla vahelise

riigitee ehitamisel, on ka kohalikes huvides.

25. Eeltoodud kaalutlusvigade tõttu ei olnud kohtul võimalik veenduda, et vastustaja otsus on

ratsionaalne. Seepärast on Elva Vallavolikogu 30. septembri 2024. a otsus nr 130 sisuliselt

õigusvastane.

26. Vastuseks kaebuses esitatud väitele, et vastustaja esitas 30. septembri 2024. a otsuse

hilinemisega, märgib kohus järgmist. Kuna Keskkonnaamet esitas Karijärve V geoloogilise

uuringu loataotluse vastustajale 19. aprillil 2024 (dtl 25) ning MaaPS § 27 lg 7 kohaselt tuleb

arvamus esitada kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates, on ilmne, et vastustaja ei esitanud

arvamust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Nimetatud eksimus ei mõjuta siiski hinnangut 30.

septembri 2024. a otsuse sisulise õiguspärasuse kohta. Samuti ei näe maapõueseadus ette, et

kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse ettenähtud tähtajaks esitamata jätmise korral loetaks

nõusolek antuks (vrd haldusmenetluse seaduse § 16 lg 2). Kuna kaebuses ei ole esitatud nõuet

vastustaja viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks, ei tuvasta kohus otsuse resolutsioonis

viivituse õigusvastasust.

27. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus tuvastab Elva Vallavolikogu

30. septembri 2024. a otsuse nr 130 õigusvastasuse ning kohustab vastustajat tegema kaebaja

Karijärve V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusoleku andmise kohta uue

otsuse. Võttes arvesse, et MaaPS § 27 lg 7 kohaselt on arvamuse esitamise tähtaeg kaks kuud,

tuleb uus arvamus esitada kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Vastustajal tuleb

kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta uue arvamuse kujundamisel arvestada

käesoleva otsuse põhjendustega, kui ta tugineb samadele asjaoludele.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb vastustajal kanda kaebaja menetluskulud. HKMS §

109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid kohtule tähtaegselt. Kaebaja on

tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu (20 eurot) ning kandnud esindajakulu (880 eurot;

käibemaksuta). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Kaebaja menetluskulude nimekirjast ja arvest nr 202210010

nähtuvalt osutas vandeadvokaat kaebajale õigusteenust kokku 5 tundi 30 minutit tunnihinnaga

160 eurot (+käibemaks). Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude taotlusele vastu vaielnud.

Võttes arvesse kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, asja

keerukust ning menetlustoimingute asjakohasust, on õigusabikulude suurus põhjendatud.

8(9)

3-24-2912

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja menetluskulud

900 eurot (20+880).

Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

9(9)