2-25-11392/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-11392

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-11392

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi C.M vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1110,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anzhela Ternikova (e-post XXX)

Kostja: C.M (isikukood XXX; elukoht XXX )

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista C.M-ilt B2 Impact OÜ kasuks kostja ja AS LHV Finance vahel

11.08.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev:

2.1.

põhivõlgnevus 904,21 eurot;

2.2.

intress 38,88 eurot;

2.3.

sissenõudmiskulu 10 eurot;

2.4.

viivis 45,48 eurot perioodi 31.01.2025–15.07.2025 eest;

2.5.

viivis põhivõlalt (904,21 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates 16.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ võla sissenõudmiskulude nõue summas 20 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt C.M-ilt hageja B2 Impact

OÜ kasuks menetluskulude katteks 280 eurot.

5. Välja mõista kostjalt C.M-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (280

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

2-25-11392

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja

peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is

(viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SEISUKOHT

1. Hagiavalduse kohaselt tuleneb B2 Impact OÜ (hageja) nõue C.M (kostja) vastu 11.08.2022

kostja ja AS LHV Finance vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX, mille järgi kostja sai laenu

1200 eurot (lepingu tasu oli laenusumma ülekandmisel kinnipeetud ülekantavast summast). Pooled

leppisid kokku krediidi kulukuse määras 23,08%, intressimääras 19,90% aastas ja lepingutasus

29,90 eurot. Lepingust tulenev krediidikogukulu 2094,10 eurot. Väikelaenulepingus lepiti kokku 72

osamaksega maksegraafikus 11.08.2022–10.08.2028, perioodilise makse suurus 28,67 eurot. Kostja

rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva arve tasumisega,

see on osaliselt 10.11.2024 ning 10.12.2024 ja täielikult 10.01.2025. Tasumata arve nr XXX

tähtajaga 10.11.2024 summas 4,76 eurot, arve nr XXX tähtajaga 10.12.2024 summas 28,67 eurot,

arve nr XXX tähtajaga 10.01.2025 summas 28,67 eurot. Kostja tegi tagasimakseid perioodil

10.09.2022–12.11.2024 kokku 804,23 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 295,79 eurot,

intressi katteks 473,54 eurot ja lepingu tasu 29,90 eurot oli laenusumma väljamaksmisel

krediidiandja poolt kinni peetud, võlamenetlustasu katteks 5 eurot. Krediidiandja edastas

14.01.2025 kostjale teatise andes võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas

kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 28.01.2025. Krediidiandja ütles lepingu üles

30.01.2025.

2. Krediidiandja loovutas 03.02.2025 kostja vastased nõuded hagejale. Hagejale on tekkinud

sissenõudekulud 30 eurot tasuliste kirjade saatmisega: 03.02.2025 nõudekiri (20 eurot), 04.03.2025

kiri (5 eurot), 17.03.2025 kiri (5 eurot).

2-25-11392

3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta hageja selgitas, et AS LHV Finance on

enne lepingu sõlmimist teinud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise.

Sissetuleku kontrollis on esmalt vaadatud, mis summas on kostja oma sissetuleku märkinud

taotlusel. Kostja on deklareerinud oma sissetulekuks summa 900 eurot. LHV kontrollis kostja

sissetulekuid Pensioniregistri andmete alusel. Kostja sissetulekuna on LHV arvestatud summas

776,19 eurot. Samuti kontrollis krediidiandja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti maksutõendi

andmete alusel ja sissetulekuna arvestati 740,84 eurot. Sissetuleku kontrollid on teostatud taotluse

esitamisele eelneva kuue kuu perioodi osas s.t 11.2021 kuni 05.2022. Krediidiandja on kontrollinud

kostja igakuiste finantskohustuste suurust. Kontrolli tulemusena on LHV tuvastanud, et kostjal olid

igakuised finantskohustused kokku summas 200 eurot. Maksehäirete kontrolli (krediidiinfo ja

krediidiregister) tulemusena nähtus, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei

olnud kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. C.M taotluse analüüsis on LHV võtnud

maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 740.84

eurot, igakuised finantskohustused summas 200 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks

täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse summas 192 eurot. Seega pärast olema olevate ja

täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 348,84 eurot LHV

poolt kontrollitud/korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 47% korrigeeritud sissetuleku summast.

Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 28,67 eurot. Kogutud teabe põhjal jõudis

krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

4. Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõlgnevuse 904,21 eurot (1200-295,79),

intressi 38,88 eurot (periood 13.11.2024–30.01.2025), viivise 45,48 eurot (31.01.2025–15.07.2025),

sissenõudmiskulu 30 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt alates 16.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

5. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt.

Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudekulud summas 20 eurot. Hageja taotleb kostjalt

sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 30 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on

saadetud peale lepingu lõppemist 03.02.2025, 04.03.2025, 17.03.2025 (20 eurot + 5 eurot + 5 eurot)

viitega VÕS § 113² lg 2 p 1. Võlausaldajal on seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude

loovutamisest teavitada (VÕS § 412 lg 1), mistõttu ei saa selle eest (kiri 03.02.2025) võla

sissenõudmiskulusid nõuda.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

7. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 3 alusel 17.09.2025 avaliku e-

toimiku kaudu. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide

kättetoimetamisest ning oli hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust

hagiavaldusele esitanud. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 01.10.2025, ega käesoleva

lahendi tegemise ajani vastanud.

8. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4

sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

2-25-11392

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab

kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1

alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

10. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1018,57

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 20 eurot ehk vaid üle 1%.

Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist

menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud

(riigilõiv 280 eurot) täielikult kostja kanda.

11. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS §

177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik