3-24-2952/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2952

Haldusasi

X. X.-i kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti

29.09.2024 otsus nr E14971-1, tuvastada, et kaebaja

töötas Woodlogers OÜ-s metsa väljaveo traktori juhina

01.06.2017

kuni 06.09.2024 soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andval ametikohal ning

kohustada Sotsiaalkindlustusametit 06.09.2024 avaldust

uuesti läbi vaatama ning määrama kaebajale

soodustingimustel vanaduspension alates 27.09.2024.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X. X., esindaja adv Ivo Kallas

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 28.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolt menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.12.2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. esitas 06.09.2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni

määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel.

Kaebaja taotles SKA-lt soodustingimustel vanaduspensioni Eesti Vabariigi Valitsuse

16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvate tervistkahjustavate ja raske töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu nr 2” (edaspidi ka loetelu 2) osa XII Metsaraiumine, tselluloosi-, paberi-

ja puidutööstus, p-i 1 Metsavarumine erialakoodi 13378 alusel raietöölisena ja erialakoodi

19207 alusel kokku- ja väljaveotraktoristina.

2. 27.09.2024 tegi SKA otsuse nr E14971-1 (kaebuse lisa 2, dtl 19-21), millega jättis kaebaja

avalduse rahuldamata ja talle soodustingimustel vanaduspensioni määramata.

SKA põhjendas otsust asjaoluga, et kaebaja soodustusstaaži hulka ei arvata OÜ-s Woodlogers

metsa väljaveo traktori juhina töötamise aega alates 01.07.2017 kuni pensioniavalduse

esitamiseni 06.09.2024, s.o kokku 7 aastat 3 kuud ja 5 päeva.

3. 25.10.2024 saabus Tallinna Halduskohtule X. X.-i kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti

29.09.2024 otsus nr E14971-1, tuvastada, et kaebaja töötas Woodlogers OÜ-s metsa väljaveo

traktori juhina 01.06.2017 kuni 06.09.2024 soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andval ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 järgi ning

kohustada Sotsiaalkindlustusametit 06.09.2024 avaldust uuesti läbi vaatama ning määrama

kaebajale soodustingimustel vanaduspension alates 27.09.2024.

05.11.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Asjas toimus kohtuistung

28.10.2025.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et kaebus on põhjendatud alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja leiab, et SKA 27.09.2024 otsus ei ole tehtud objektiivselt, õigust on kohaldatud

ebaõigesti ja tendentslikult. Haldusmenetlus on olnud puudulik ja ühekülgne. SKA poolt

tuvastatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, mistõttu tuleb kaebus rahuldada, SKA otsus täies

ulatuses tühistada, tuvastada kaebaja õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni ning

kohustada vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama ja talle soodustingimustel

vanaduspensioni määrama.

4.2. Kaebaja ei nõustu vastustaja väidete ja järeldustega, et forwarder ja metsa väljaveo

traktor loetelu 2 tähenduses on erinevad metsaveo masinad ning, et loetelu kehtestamise ja ka

määruse redaktsiooni vastuvõtmise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil, mis eeldas

kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Kaebaja ei nõustu ameti arusaamaga, et

määruse kehtestamise ajal ei olnud haaratsiga metsa väljaveo traktorid tavapärases kasutuses

ja sel ajal olid metsa väljaveo traktoritega töötamise tingimused oluliselt halvemad võrrelduna

tänapäevaste töötingimustega.

4.3. Forwarder on metsa väljaveo traktori inglise keelne nimetus ning pelgalt traktori inglise

keelse nimetuse tõttu ametijuhendis ei muutu metsa väljaveo traktori juhi töö mingiks muud

liiki või sisuga või raskusastmega tööks, mis välistaks soodustingimustel pensioni määramise

loetelu 2 alusel. Kaebaja hinnangul rikuti haldusmenetluse läbiviimisel olulisel määral

uurimispõhimõtet, mis tingis ebaõige otsuse tegemise. Avalikult kättesaadavate andmete järgi

on võimalik hõlpsalt tuvastada, et haaratsiga metsa väljaveo traktorid olid määruse

kehtestamise ajal tavakasutuses ning ameti poolt kirjeldatud töömeetodid (laadimine vintsi

abil ja trossi paigutamine ümber palgi) jäid eelmise sajandi esimese poole perioodi ning

hüdrauliliste mehhanismide arenguga 1970ndatel ja 1980ndatel olid haaratsiga varustatud

metsa väljaveo traktorid järjest enam levinud.

4.4. Vaidlustatud otsuse põhjenduste järgi on SKA teinud kaugeleulatuvad järeldused

sisuliselt metsa väljaveotraktori inglise keelse nimetuse kasutamise tõttu kaebaja

ametijuhendis, leides kaebaja hinnangul ekslikult ja põhjendamatult, et forwarder tähistab

tänapäevast kõigi mugavuste ja ohutustehnikaga varustatud metsamaterjali väljaveo masinat

ja loetelus 2 nimetatud ja seega justkui 1990ndatel levinud metsa väljaveo traktor arhailist

traktorit, millega toimus palkide laadimine vintsi abil trossi kinnitamise ja palkidega (käsitsi)

töötamise läbi. Kaebaja SKA käsitlusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu – määruse

kehtestamise ajal oli haaratsiga palkide laadimine levinud ning tavapärane, mistõttu ei ole

põhjendatud loetelu 2 tõlgendamisel lähtuda eeldusest, et soodustingimustel pensioni saamise

eelduseks on töötamine ainult sellisel metsa väljaveo masinal, mille kinnistusvahendi (trossi)

kinnitamine nõuab füüsilist pingutust ning palkide laadimine toimub vintsi, mitte haaratsi,

abil.

4.5. HMS § 6 sätestab uurimisprintsiibi, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud menetluses

kõik tähtsust omavad asjaolud ise välja selgitama ning koguma selleks vajalikul hulgal

tõendeid. SKA ei ole esile toonud, kuidas oleks kaebaja saanud SKA-d veenda juhendi 2

tingimuste täitmises, kui ta töötas alates 2017. aastast metsa väljaveo traktori juhina – SKA ei

ole kaebajale otsuses ette heitnud ühegi tõendi või informatsiooni esitamata jätmist. Otsusest

ei selgu, milliseid andmeid ja tõendeid on SKA haldusmenetluses iseseisvalt kogunud.

4.6. Vastupidiselt kahetsusväärselt väljakujunenud praktikale, kus haldusorgan tegutseb

haldusmenetluses vaid selle nimel, et leida asjaolusid ja tõendeid, mille alusel keelduda

taotleja avalduse rahuldamisest, lasub kaebaja hinnangul menetlejal kohustus leida ka kaebaja

olukorda soodustavaid asjaolusid – haldusmenetlus ei ole võistlev menetlus haldusorgani ja

kaebaja vahel. Antud juhul ei saanud SKA-le olla ülemäära koormav tõendite kogumine

asjaolude kohta, millised (kas vintsiga või haaratsitega) metsa väljaveo traktorid olid

1990ndatel Eestis kasutuses.

4.7. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on tehtud puuduliku tõendusmaterjali põhjal. SKA

peamine väide seisneb seisneb kaebaja hinnangul selles, et kaebaja töötas ametijuhendis

esitatud töö kirjelduse järgi forwarderil, mitte metsa väljaveotraktoril. Tuleb rõhutada, et

kaebaja on tööandjaga sõlminud töölepingu, mille punkti 2.1 alusel asus kaebaja alates 1.

juuni 2017 tööandja juures täis tööajaga tööle metsa väljaveo traktori juhina ning kaebaja on

metsa väljaveo traktori juhina oma tööandja juures ka töötanud.

4.8. Kaebaja avalduse rahuldamata jätmist tekitav seisukoht rajaneb vaid kaebaja

ametijuhendis (mitte töölepingu tekstis) kasutatud metsa väljaveo traktori nimetuse

erinevuses, kuigi töölepingu p-st 2.1 peaks olema üheselt selge, et kaebaja töötas juhendis 2

nimetatud metsa väljaveo traktoril. Juhendis 2 nimetatud metsa väljaveo traktor ja forwarder

tähistavad ühte ja sama metsa väljaveo masinat – lihtsalt forwarder on metsa väljaveo traktori

inglise keelne nimetus.

4.9. Põhjendamatu ja tõendamata on SKA väide, et määruse väljaandmise ajal veeti

metsamaterjali välja aastaringse füüsilise pingutuse kannatamise läbi. Haaratsitega metsa

materjali laadimine selle väljaveol oli kasutuses juba enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist,

s.o ka määruse väljaandmise ajal.

4.10. Kaebaja on seisukohal, et soodustingimustel pensioni määramine ei saa SKA poolt

toimuda tendentslikult ning ametniku suva järgi. Kaebaja tööandjale on teada, et näiteks sama

metsa väljaveo traktori juhina töötanud isikud on veel 2022. aastal esitanud avalduse

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks ning SKA on isikute avaldused rahuldanud.

Kaebaja suhtes on äärmiselt ebaõiglane, kui tema kolleegid, kes on töötanud metsa

väljaveotööde teostamisel samadel traktoritel ja tingimustes, mis kaebajagi, on äsja

soodustingimustel vanaduspensionile jäämise avaldus rahuldatud, kuid kaebaja avaldust

samadel asjaoludel ja õiguslikel alustel ei rahuldata.

4.11. Kaebaja soovib juhul, kui SKA vaidleb kaebusele vastu, s.o peale vaidlusaluste

küsimuste selgumist, esitada tõendite kogumise taotluse vastustajalt statistiliste andmete

saamiseks viimaste aastate jooksul juhendi 2 alusel metsa väljaveo traktori juhina

soodustingimustel vanaduspensioni saamise avalduste rahuldamise kohta.

4.12. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et pelgalt traktori inglise keelse nimetuse kasutamine

kaebaja ametijuhendis ei muuda kaebaja töö ega ka töölepinguliste kohustuste sisu. Ebaõige

on ameti arusaam, et määruse väljaandmise ajal ei kasutatud metsa väljaveoks palkide

haaratsiga laadimist ja see tuli metsavarumisse alles hiljem. Haaratsitega laadimine oli

kasutusel juba enne vabariigi taasiseseisvumist, seega ka määruse tegemise ajal. Samuti ei ole

põhjendatud samadel asjaoludel ja alustel kohelda soodustingimustel pensioni taotlejaid

ebavõrdselt ning rajada õigusakti kohaldamine pelgalt ametniku selgitustele. Kaebaja leiab, et

määruse p 3.2 tuleb jätta kohaldamata. Eeltoodud põhjustel on SKA otsus nr E14971-1

seadusega vastuolus, kaebaja palub kohtul otsus tühistada ja kohustada SKA-d määrama

kaebajale soodustingimustel vanaduspension alates 27.09.2024.

4.13. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ja palu selle rahuldada kaebuses toodud

põhjustel.

Kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt, et töötamine toimus peamiselt traktori kabiinist.

Küll aga tuli väljas töötada kui traktor vajas remonti, mida juhtus üpris sagedasti. Samuti siis

kui traktor jäi kinni ehk traktor tuli välja vintsida.

4.14. Kaebaja palub menetluskulud vastustajalt välja mõista summas 3 6667,87 eurot

vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 80-83).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel on õigus saada

soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete

töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade

ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest

vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.

5.2. Kaebajal on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25-

aastane pensionistaaži nõue. Soodusstaaži on tõendatud 8 aastat 8 kuud ja 12 päeva - töötamine

raietöölisena ja traktoristina metsa kokku- ja väljaveol perioodidel 02.07.1990 – 31.05.1991 ja

22.11.1991 –02.09.1999 (töötamise andmed tööraamatus, lisa 2, dtl 40-47).

5.3. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja

puidutööstus“ punktis 1 „Metsavarumine“ on erialakoodi 19207 all nimetatud kokku- ja

väljaveotraktoristi. Töölepingu (dtl 13-16) kohaselt asus kaebaja 01.06.2017 tööle metsa väljaveo

traktori juhina Woodlogers OÜ-sse. Sellist ametinimetust ei ole soodustingimustel

vanaduspensioni õigust andvate ametikohtade loeteludesse lisatud.

Kaebusele lisatud kaebaja poolt allkirjastatud ametijuhendi kohaselt töötas kaebaja forwarderiga.

Ametijuhendis on metsa väljaveotraktori operaatori töö eesmärgina nimetatud – teostada

metsamaterjalide kokkuvedu, kasutades selleks spetsiaalset hüdrotõstukiga kokkuveomasinat -

forwarderit.

Kaebaja ei ole eitanud töötamist forwarderil, kuid ta leiab, et metsa väljaveo traktor ja forwarder

tähistavad ühte ja sama metsa väljaveo masinat – lihtsalt forwarder on metsa väljaveo traktori

inglise keelne nimetus.

5.4. Määrusega (p 3, alapunkt 1) pannakse nimekirjade rakendamise osas selgituste andmise

kohustus Sotsiaalministeeriumile (SoM). Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-15-2156

edastatud vastuses (lisa 3 dtl 48-50) selgitab Sotsiaalministeerium oma 15.10.2015 kirjas nr 1.2-

4.1/3821, et soodustingimustel vanaduspensioni seaduse seletuskirja kohaselt on õigus

soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kelle töötamine antud tingimustes, kutsealal või

ametikohal üle teatud aja võib põhjustada terviserikkeid ja töövõime langust või täielikku kaotust

ning selle piiramisega seadusandja kaitses töötajate tervist lähtudes tolleaegsetest töötingimustest.

Vastuses viidatakse Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-10-08, milles on leitud, et

soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel maksta

vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seadusest ette nähtud perioodi vältel töötamine

tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. Pelgalt ametinimetus ei anna õigust

soodustingimustel vanaduspensionile.

5.5. Metsaväljaveo autojuhile ja kokkuveomasina juhile pensioni määramisel lähtutakse sellest, et

ta vedas puitu metsast välja olles ise roolis, kinnitades ise palgid kas nn vintssüsteemiga, tõstukiga

või enamjaolt käsitsi ning et haaratsiga laadimine ega töö forwarderiga ei anna õigust

soodustingimustel vanaduspensionile.

Määruse kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel

lähtuti nendest töötingimustest. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimusteks loeti

raske füüsiline töö, mis aastaringselt toimus välitingimustes (näiteks talviti lumes sumpamine, sage

külmetamine, enda soojendamise võimaluse puudumine).

01.06.2015 haldusasjas nr 3-14-52487 on SoM selgitanud (dtl 51-52), et loetelude koostamisel

lähtuti nõukogudeaegsetest nimekirjadest ja peeti silmas tolleaegseid töötingimusi ning haaratsiga

traktoritega, mis tulid metsavarumisse pärast vintsiga traktoreid, töötamine ei anna õigust

soodustingimustel vanaduspensionile. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa

kokku- ja väljaveo traktoristil, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes

kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi

kinnitamine ja palkidega töötamine. Seega on tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske

füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage

külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda

soojendamise võimaluse puudumine. Lõpetuseks on toodud, et põllutöödel töötas traktorist

kevadest sügiseni enamasti kabiinis (põllutöödel töötavate traktoristide ametikoht ei ole lisatud

loetellu).

5.6. Soodusstaaži tuvastamiseks peavad töötingimused vastama määruse koostamise ajal silmas

peetud töötingimustele. Loetelud koostati lähtuvalt koostamise aegsetest töötingimustest. Vastavalt

toonastele töötingimustele on ka soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev töötamine

teatud ametikohtadel jagatud kahte loetellu ehk nimekirja. Nimekirjas 1 on loetletud tervist eriti

kahjustavad ja eriti raskete töötingimustega tööd ja nimekirjas 2 on loetletud muud tervist

kahjustavad ja raskete töötingimustega tööd.

Nimekirjad on üles ehitatud tootmisalade, ametikohtade ja kutsealade põhiselt ning seaduses ega

määruses ei ole välja toodud, milliseid tervist kahjustavaid tingimusi on täpsemalt vastavat

ametikohta nimekirja lisades silmas peetud. Arvestades seaduse eesmärki, võimaldada varasemalt

pensionile jääda isikutel, kelle tervis teatud ametikohtadel ja tootmisaladel töötades (st toonastes

töötingimustes) on kahjustada saanud, tuleb lähtuda toonastest töötingimustest ja ka masinatest

millega töötati. Eelnevalt välja toodud selgitustest nähtub, et samal seisukohal on ka

Sotsiaalministeerium, kelle pädevuses on loetelude rakendamise kohta selgituste andmine.

5.7. Kaebaja leiab, et tema suhtes on ebaõiglane, kui tema kolleegidele, kes on töötanud samadel

traktoritel ja tingimustes nagu kaebaja, on soodustingimustel vanaduspension määratud. Vastustaja

ei tea, kes on need kolleegid ega seda, mis asjaoludel isikutele pension määrati. Samas ei ole see

antud juhul määrav, sest kui pensioni määramine ka oli ekslik, siis see ei anna õigust teistele

isikutele nõuda, et nende puhul seda viga korrataks. Seejuures ei ole ka tegemist võrdsuse

põhimõtte rikkumisega (Riigikohtu lahendid 3-3-1-19-04, p 18).

5.8. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et forwarderid on kaasaegsed kokkuveomasinad. Lähtudes

Sotsiaalministeeriumi selgitusest ja kohtupraktikast, et ametikoht peab vastama loetelus oleva

erialakoodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele ning pensioni määramisel tuleb lähtuda

tolleaegsetest töötingimustest, ei olnud kaebaja töö forwarderitel samasuguse iseloomuga kui

määruse kehtestamise ajal loetelusse lülitatud kokku- ja väljaveotraktoristil. Töötamine

forwarderiga ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile SVPS alusel, sest forwarderiga

töötamist ei ole lisatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate ametikohtade loetellu

ja tegemist ei ole töötamisega sellistest tingimustes ja tehnikaga nagu on nimekirjade koostamisel

silmas peetud, st ka et nimekirjade koostamisel ei peetud kokku- ja väljaveotraktoristi puhul silmas

töötamist selliste traktoritega nagu tänapäevased forwarderid.

5.9. Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse

rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

7. Vaidlust ei ole selles, et SKA tegi 05.12.2024 aastal otsuse nr 5.2-4/32948, millega otsustas

mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni. Otsuse põhjenduste kohaselt

arvatakse kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka kaebaja

töötamise perioodid Hiiumaa Metsamajandis riigiettevõttes Hiiumaa Metsamajand ja Luidja

metskonnas 1) alates 02.07.1990-31.05.1991 raietöölisena; 2) alates 22.11.1991-02.09.1999

traktoristina metsa kokku- ja väljaveol raietöölisena, kokku 8 aastat 8 kuud ja 12 päeva.

Otsuse kohaselt kaebaja soodusstaaži hulka ei arvata OÜ-s Woodlogers metsa väljaveo

traktori juhina forwarderitel töötamise aega alates 01.06.2017 kuni 06.09.2024, kokku 7 aastat

3 kuud ja 5 päeva. (Vt dtl 19-21)

8. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus (SVPS)§ 1 p 2 kohaselt on õigus saada

soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja

raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) järgi ning kellel on

vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel

töödel.

Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaž.

9. Küll aga vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt arvestamata

kaebaja soodusstaaži hulka töötamise perioodi OÜ-s Woodlogers metsa väljaveo traktori juhina

forwarderitel alates 01.06.2017 kuni 06.09.2024, kokku 7 aastat 3 kuud ja 5 päeva.

10. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade loetelud, millistel töötamine annab õiguse soodustingimustel

vanaduspensionile.

Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ Eesti

Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) p XII Metsavarumine,

tselluloosi, paberi- ja puidutööstus alapunkt 1 sätestab kokku- ja väljaveotraktorist (koodiga

19207).

11. Kohus, uurinud tõendeid ja kaalunud poolte seisukohti, leiab, et käesoleval juhul saab

lugeda tõendatuks kaebaja töötamise kaebuses esitatud ametikohtadel ja aegadel (so

töötamine OÜ-s Woodlogers metsa väljaveo traktori juhina forwarderitel alates 01.06.2017

kuni 06.09.2024). Eeltoodut kinnitavad kohtule esitatud tööleping (dtl 13-16) ja ametijuhend

(dtl 17-18).

Samas ei tähenda töötamise aja ja täidetud ametikohta tuvastamine, et töötatud aeg tuleks

automaatselt lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õiguse andva tervist kahjustavatel ja

raskete töötingimustega töödel töötamise aja hulka.

Antud juhul on vaidluse asjaolu, kas forwarder on oma olemuselt metsa väljaveo traktor ning

sellest tulenevalt omakorda, kas forwarderil töötamine on sisuliselt samane metsa väljaveo traktori

juhina töötamisega loetelu 2 mõistes ning kas forwarderil/metsa väljaveo traktoril töötamise

töötingimustega sai loetelude nimekirjade kehtestamise ajal lähtuda või mitte.

12. Alljärgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas kaebaja töötamine alates 01.06.2017 kuni

06.09.2024 metsa kokku- ja väljaveo traktoristina forwarderil on käsitletav töötamisena

Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“

kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) p

XII Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja puidutööstus alapunktis 1 toodud kokku- ja

väljaveotraktoristina (koodiga 19207).

12.1. Kaebaja tööandja on kirjeldanud vastuseks kaebaja esindaja küsimustele, et kaebaja

tööülesandeks Woodlogers OÜ-s oli metsamaterjali väljavedu, väljaveo teede täitmine pehme

pinnase korral, masina remont, hooldus (kõik tööd toimuvad objektil välitingimustes

olenemata aastaajast). Töö seisnes metsamaterjali ja raidmete väljaveos vahelattu. Tööks

kasutatava masina mark oli Ponsse Buffalo 8W, v.a 2012. Masina tööorganiks on

metsatõstuk. Kabiin on tänapäevane. Masinale tuleb vastavalt vajadusele paigaldada

roomikud, käsitöö, vajadus ca 2 korda kuus peale ja maha. Töö toimus aastaringselt

välitingimustes. Töö on füüsiliselt koormav, eriti kui on pikk vahemaa välja vedada, maastik

kivine ja künklik. Masin üldjuhul alati langil, selleni oli vaja edasi-tagasi käia jala raskel

maastikul olenemata ilmast. Masina kinnijäämisel oli selle väljatõmbamiseks vajaliku trossi ja

vintsi paigaldus käsitsi. Palkide laadimist käsitsi ei tehta. (dtl 78-79.)

Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli masinatüüblilt forwarderiga. Asjaolu, et kaebaja

töötas forwarderiga nähtub selgelt ka kaebaja ametijuhendist (dtl 17-18). Üldteada asjaolu on,

et Forwarder on kokkuveotraktor, mis koosneb enamasti juhikabiinist, palke tõstvast

kraanast ja haagisest, kuhu asetatakse palgid ehk töö toimub suuremas osas kabiinist.

12.2. Nähtuvalt eelmises punktis toodud töökirjeldusest ja kaebaja kohtuistungil antud

selgitustest ei eeldanud kaebaja töötamine metsa väljaveo traktoristina pidevat viibimist väljas

ega ka palkide laadimist vintsiga või kabiinist väljas haaratsiga. Kaebaja ei ole seadnud

kahtluse alla, et forwarderil töötades oli ta suurema aja tööajast eraldatud väliskeskkonnast, ei

pidanud rakendama vahetut füüsilist jõudu palkide haakimisel ega virnastamisel ega viibima

olulist osa tööajast välitingimustes.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 206 on selles toodud nimekirjade ja loetelude osas

selgituste andmine kohustus Sotsiaalhooldusministeeriumil (endine Sotsiaalministeerium).

Sotsiaalhooldusministeerium on oma Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-14-52487 2015

a. antud selgituses nr 1.2-4.1/2091 (dtl 51-52) märkinud: „…Teil on kerkinud esile küsimus,

millised olid või on need tervistkahjustavad või rasked töötingimused, mis eristavad

metsavarumisel töötavaid kokku- ja väljaveotraktoriste (eriala kood 19207) mujal töötavatest

traktoristidest ja mis on põhjenduseks neile soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.

Määrusega kehtestatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu nr. 2“ koostamisel lähtuti nõukogudeaegsetest nimekirjadest ning

silmas peeti tolleaegseid töötingimusi. Haaratsiga traktoritega, mis tulid metsavarumisse

pärast vintsiga traktoreid, töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja väljaveo traktoristil, kui

palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber

palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Seega

on tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt

välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi

riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda soojendamise võimaluse

puudumine. Erinevuseks metsavarumisel töötavate traktoristide ja mujal töötavate vahel oligi

eelpool nimetatud füüsiliselt raske töö väljaspool kabiini igasugustes klimaatilistes

tingimustes.“.

Tallinna Ringkonnakohus on oma 31.01.2025 otsuses nr 3-22-1461 täpsustanud seda, et

määruse nr 206 kohaldamise eelduseks ei ole üksnes vintsi abil palkide laadimine, vaid see

võib toimuda ka hüdraulilise haaratsiga. Samas märkis ringkonnakohus, et soodustingimustel

staaži arvestamiseks peab ka sellisel juhul laadimine ja koorma kinnitamine toimuma

jätkuvalt aastaringselt ja igasuguste ilmaoludega välitingimustes (st väljaspool metsaveoki

kabiini). Käesoleval juhul see nii ei olnud, sest kohtu kogutud tõenditest nähtuvalt töötas

kaebaja suurema osa ajast kabiinis.

12.3.

Nähtuvalt Sotsiaalhooldusministeeriumi selgitusest ning välja kujunenud

kohtupraktikast ei ole käesolevas asjas kaebaja metsa kokku- ja väljaveo traktoristina

töötamisega seotud ja tuvastatud asjaolusid arvesse võttes kohtul võimalik asuda seisukohale,

et kaebaja OÜ-s Woodlogers töötamise aega alates 01.06.2017 kuni 06.09.2024 saaks lugeda

soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži hulka. Kaebaja ei teostanud vintsi

abil laadimist, samuti ei töötanud pidevalt väljas hüdraulilise haaratsiga. Kaebaja sai suurema

osa tööajast töötada kabiinist tulenevalt tööl kasutatud uuel tasemel tehnikast. Seetõttu ei ole

kohtul võimalik asuda seisukohale, et tema töötingimused oli tervistkahjustavad või rasked

Vabariigi Valitsuse määruse nr 206 mõttes.

12.4. Kaebaja leidis veel, et haaratsitega varustatud puidu laadimise seadmed võeti

kasutusele juba enne määruse nr 206 andmist ning vastavad asjaolud olid määruse andjale

teada, mille tõttu on määrus kohaldatav ka antud juhul vaidlusaluse perioodi osas. Keegi ei

ole analüüsinud vastavate masinate sisulist erinevust.

Vastustajal ega

Sotsiaalhooldusministeeriumil ei ole pädevust Vabariigi Valitsuse poolt määrusega nr 206

kehtestatud nimekirja kitsendamiseks.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et esimesed forwarderid või nendega põhimõtteliselt

sarnased seadmed jõudsid Eestisse juba enne määruse andmist, kuid sellise tehnika

laialdasema kasutuselevõtu ajana tuleb siiski käsitleda pigem 1990daid. Samas kohtu

hinnangul ei muuda kaebaja väide asja lahendit. Nagu ka Tartu Ringkonnakohus oma

28.01.2025 otsuses nr 3-23-1366 selgitas, siis isegi, kui määruse nr 206 vastuvõtmise ajaks oli

muutus toimumas ja Eestis kasutati olulises osas haaratsitega varustatud seadmeid puidu

kokku- ja väljaveol, on määruses kokku- ja väljaveo traktoristi ametikoha nimetamine

mõistetav, kuna nõutava staaži kogumine võiski olla toimunud juba enne määruse andmist,

kuid isiku pensioniõigus tekkis pärast määruse nr 206 jõustumist. Juhul, kui määruse andmise

ajal olid forvarderid Eestis juba laialdases kasutuses, viitab forvarderi juhi ametikoha

määruses nr 206 nimetamata jätmine pigem sellele, et seda ametit ei peetud enam sedavõrd

tervist ohustavaks ja jäeti seetõttu teadlikult nimekirja lisamata. Halduskohus nõustub

eeltoodud seisukohtadega ja leiab, et need on asjakohased ka käesoleva haldusasja

lahendamisel.

Kohus toob siinkohal välja ka asjaolu, et forwarderi mõiste ei olnud 1990te alguses kindlasti

metsa välja- ja kokkuveo traktori üldmõiste. Nähtuvalt näiteks Wikipediast konstrueeriti

esimesed kaasaegsed forvarderid Skandinaavia maades samal ajal esimeste harvesteride

kasutusele võtmisega 1970. aastate alguses. Arvestades tolleaegseid majandus- ja poliitilisi

tingimusi, ei ole õige ka kaebaja väide, et trossidega metsavedu toimis ainult 20. sajandi

esimesel poolel. Ka kaebaja esitatud videomaterjalist nähtub, et kraanadega ja haaratsitega

kokkuveomasinaid hakati ENSV-s kasutama alles 1970-1980-tel aastatel ja nende

kasutuselevõttu tutvustati filmikroonikas kui uut ja ülevõtmist väärivat positiivset praktikat

ehk see ei saanud olla massiline ja üldine. Samas on kohtu hinnangul siiski üldteada asjaolu,

et forwarderide laeim kasutuselevõtt Eestis toimus pärast Eesti vabanemist nõukogude

okupatsioonist ja see mõiste ise juurdus just uuema ja parema ning senisest erineva metsaveo

traktori tähistamiseks. Kohtu hinnangul on ka loomulik, et aastakümnete jooksul kiire

majandusliku arengu ja tehnoloogilise hüppe tingimustes laienes see mõiste muude

vananenud tehnoloogiat esindanud metsaveotraktorite kadumisel üldmõisteks metsaveo

traktoritele. See aga ei tähenda, et vastav mõiste sisuline muutus peaks tooma iseenesest kaasa

selle kasutajatele õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Kohus nõustub siinkohal

vastustajaga, et forvarderi mõiste väljajätmine määrusest näitas selgelt, et selle lisamist ei

peetud õigustatuks, sest tegemist ei ole töötamisega sellistest tervistkahjustavates tingimustes

ja tehnikaga nagu on nimekirjade koostamisel silmas peetud, ehk et nimekirjade koostamisel

ei peetud kokku- ja väljaveotraktoristi puhul silmas töötamist selliste traktoritega nagu

tänapäevased forwarderid.

13. Kohus jätab eelnevat kokku ja arvesse võttes kaebuse tervikuna rahuldamata.

14. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik