Legislator Case Law & Legislation
1-24-3605/58 AI generated

1-24-3605/58 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-24-3605/58
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Süüdi tunnistada Igor Ginzburg süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõista Mõista Igor Ginzburgile süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi karistuseks 16

Legislator headnote

AI generated

1-24-3605/58 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Süüdi tunnistada Igor Ginzburg süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõista Mõista Igor Ginzburgile süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi karistuseks 16

Keywords

AI generated
cocaine trafficking illicit financial flows narcotics investigation manufacture of narcotics investigation for tax evasion money laundering investigation
AI generated
1-24-3605/35
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 8.09.2022 Viru Maakohtu KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates
1-13-5852/101
Viru Vangla esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Ginzburgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
1-13-5852/124
Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Ginzburgi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3-19-1080/7
Viru Vangla kohaldas 05.05.2019.a käskkirjaga nr 6-4/116-1 Igor Ginzburgi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja käeraudade paigaldamist selja taha asetatud kätele enne kambrisse sisenemist ja saatmisel. Käskkirja andmise põhjustas see, et 05.05.2019 õhtuse loenduse ajal andis valvur korralduse eemaldada kambris asuvalt tahvlilt pornograafilise sisuga pildid. Taotleja korraldust ei täitnud. Kui valvur hakkas pilte seinalt eemaldama, tõukas taotleja valvuri paremat kätt jõuliselt eemale ning kasutas pärast valvuri kambrist lahkumist ebatsensuurseid väljendeid.
1-13-5852/108
Jätta Viru Maakohtu 17. novembri 2017. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on Igor Ginzburgil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja et need viitavad sellele, et Igor Ginzburg ei suuda alluda kriminaalhooldusele ega käituda vabaduses õiguskuulekalt.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-24-3605

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Mario Truu

Kriminaalasi

Igor Ginzburg süüdistuses KarS § 184 lg 21 ja § 202 lg

2 p 2 järgi

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Tõlk

Regina Laiapea

Kohtuistungi toimumise aeg

11. juuni 2025

Kohtuistungil osalesid

süüdistatav Igor Ginzburg ja kaitsja vandeadvokaadi

abi Igor Belugin, ringkonnaprokurör Sergei Listov

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. jaanuari 2025

otsus

Apellatsioonide esitajad

ringkonnaprokurör Sergei Listov ja süüdistatav Igor

Ginzburg

Prokurör

ringkonnaprokurör Sergei Listov

Süüdistatav

Igor Ginzburg, isikukood: 37202235214, asukoht:

Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud, viimati Viru

Maakohtu 8. septembri 2022 otsusega kriminaalasjas

nr 1-21-5447 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. jaanuari 2025 otsus osaliselt, s.o:

-

Igor Ginzburgi õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi;

-

Igor Ginzburgile KarS § 184 lg 21 ja KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud karistuse

osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

3. Süüdi tunnistada Igor Ginzburg süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõista

karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

4. Mõista Igor Ginzburgile süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi karistuseks 16

(kuusteist) aastat vangistust.

5. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista Igor

Ginzburgile karistuseks 16 (kuusteist) aastat vangistust.

6. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu 8.

septembri 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-5447 mõistetud karistuse

kandmata osa 11 kuu 10 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 16 (kuusteist)

aastat 11 (üksteist) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

7. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning

Igor Ginzburgi karistuse kandmise algust arvata alates 3. jaanuarist 2024. Igor

Ginzburgile valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

8. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

9. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt, süüdistatava apellatsioon jätta

rahuldamata.

10. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus Narva osakond 835,46 eurot, sealhulgas

käibemaks 150,66 eurot, vandeadvokaadi abi Igor Belugin poolt süüdistatavale

Igor Ginzburgile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.

11. Jätta punktis 10 nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Igor Ginzburgi süüdistatakse:

1.1. KarS § 184 lg 2 p 21 järgi selles, et tema, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 sätteid ning olles isikuna, kes on varem

toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses ehk KarS § 12.

peatüki 1. jaos sätestatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles selle eest

kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 8. septembri 2022 otsuse alusel, taaskord

kavatsetult suure varalise kasu saamise eesmärgil (s.o eesmärgiga teenida tulu vähemalt 40

000 eurot ja 1 sent) tegeles 2023. aastal alates vähemalt oktoobrist kuni tema kinnipidamiseni

s.o 3. jaanuaril 2024, sh grupis koos R.N. ega Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas narkootiliste

ainete amfetamiini, protonitaseeni, metonitaseeni ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA)

suures koguses ebaseadusliku käitlemisega.

I. Ginzburg, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R.N. ega, pakkus 2023 detsembris,

täpselt tuvastamata ajal kuid mitte hiljem kui 10. detsembril 2023 R.N. ele sõita Lätti,

eesmärgiga omandada suures koguses narkootilisi aineid. R.N. , olles teadlik, et sõidu

eesmärgiks on narkootiliste ainete vedu, nõustus sellega ning leidis omakorda narkootiliste

ainete veoks sõiduauto Honda CRV registreerimismärgiga XXX , mille omanik oli R.M. .

Eelneval kokkuleppel sõitis I. Ginzburg koos R.N. ega 10. detsembril 2023 Ida-Virumaalt

Kohtla-Järve linnast Lätti Vabariiki sõiduautoga Honda CRV registreerimismärgiga XXX ,

mida juhtis R.N. . Viibides Läti Vabariigis Riia linnas Vidzeme eeslinna linnaosas, täpselt

tuvastamata kohas, võttis I. Ginzburg koos R.N. ega peidikust vaakumpakendi protonitaseeni

ja metonitaseeni sisaldava narkootilise ainega ning tõid selle üheskoos Ida-Virumaale I.

Ginzburgi elukohta aadressile XXX . Seejärel I. Ginzburg kaalus ja pakendas Lätist toodud

narkootilise aine minigripp kilekottidesse, vähemalt 40 grammi ainet igasse minigripp

kilekotti. Kokku pakendas I. Ginzburg Lätist toodud protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldava

narkootilise aine vähemalt üheteistkümnesse (11) minigripp kilekotti, millest ühe (1)

minigripp kilekoti narkootilise ainega jättis I. Ginzburg enda korterisse, mis 17. jaanuaril

2024 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti, ning ülejäänud kümme (10) minigripp

kilekotti narkootilise ainega viis ja hoidis I. Ginzburg enda kasutuses olevas garaažiboksis nr

9 garaažiühistus Punane 4 aadressil Endla tn 87, Kohtla-Järve, mil see 3. jaanuaril 2024

teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud.

3. jaanuaril 2024 I. Ginzburgi kasutuses olevast garaažiboksist nr 9 garaažiühistus Punane 4

aadressil Endla tn 87, Kohtla-Järve läbiotsimise käigus äravõetud kümnes minigripp kilekottis

olnud pulbriline aine massiga 397,06 g oli vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AN00038-01

narkootiline aine, millest:

- pakend (1 minigripp kilekott) turvakleebisega nr A18-0076280 massiga 39,71 g sisaldas

5,8% metonitaseeni ja 6,9% protonitaseeni ning pulbris sisaldus 2,30 g metonitaseeni ja 2,74

g protonitaseeni;

- pakend (1 minigripp kilekott) turvakleebisega nr A18-0076281 massiga 39,65 g sisaldas

5,8% metonitaseeni ja 6,8% protonitaseeni ning pulbris sisaldus 2,30 g metonitaseeni ja 2,70

g protonitaseeni;

- pakend (8 minigripp kilekotti) turvakleebisega nr A18-0076279 massiga 317,70 g sisaldas

5,8% metonitaseeni ja 6,9% protonitaseeni ning pulbris sisaldus 18,40 g metonitaseeni ja

21,90 g protonitaseeni.

Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AON00004-01 kokku oleks 3. jaanuaril 2024 I. Ginzburgi

kasutuses olevast garaažiboksist nr 9 ära võetud narkootilise aine protonitaseeni/metonitaseeni

kogusest piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 388 400 – 1 553 600 inimesele.

17. jaanuaril 2024 I. Ginzburgi elukohast XXX läbiotsimise käigus äravõetud ühes minigripp

kilekottis turvakleebisega nr A15-1170703 olnud pulbriline aine massiga 37,50 g oli vastavalt

ekspertiisiaktile nr 24E-AN00120-01 narkootiline aine, mis sisaldas 6,0% metonitaseeni ja

7,1% protonitaseeni ning pulbris sisaldus 2,25 g metonitaseeni ja 2,66 g protonitaseeni.

Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AON00010-01 kokku oleks 17. jaanuaril 2024 I. Ginzburgi

elukohast ära võetud narkootilise aine protonitaseeni/metonitaseeni kogusest piisanud

narkojoobe tekitamiseks umbes 37 850 – 151 400 inimesele.

Lisaks omandas I. Ginzburg tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 3. jaanuaril 2024,

tuvastamata isiku käest ja kohas narkootilisi aineid amfetamiini ja MDMA-d ning valdas ja

hoidis narkootilisi aineid enda elukohas aadressil XXX ning enda kasutuses olevas

garaažiboksis nr 9 garaažiühistus Punane 4 aadressil Endla 87, Kohtla-Järve kuni 3. jaanuarini

2024, mil narkootilised ained läbiotsimiste käigus leiti ja ära võeti.

3. jaanuaril 2024 I. Ginzburgi kasutuses olevast garaažiboksist nr 9 garaažiühistus Punane 4

aadressil Endla tn 87, Kohtla-Järve läbiotsimise käigus äravõetud kolmes minigripp kilekottis

olnud pulbriline aine massiga 114,14 g (93,25 g kuivatatult) oli vastavalt ekspertiisiaktile nr

24E-AN00038-01 narkootiline aine, millest:

- pakend (1 minigripp kilekott) turvakleebisega nr A18-0076276 massiga 38,86 g (31,66

kuivatatult) g sisaldas 12% amfetamiini ning pulbris sisaldus 3,80 g amfetamiini;

- pakend (2 minigripp kilekotti) turvakleebisega nr A18-0076275 massiga 75,28 g (61,59 g

kuivatatult) sisaldas 12% amfetamiini ning pulbris sisaldus 7,39 g amfetamiini;

Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AON00004-01 kokku oleks 03.01.2024. a Igor Ginzburgi

kasutuses olevast garaažiboksist nr 9 ära võetud narkootilise aine amfetamiini kogusest

piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 86 inimesele.

3. jaanuaril 2024 I. Ginzburgi elukohast XXX läbiotsimise käigus äravõetud üheteistkümnes

minigripp kilekottis olnud pulbriline aine massiga 43,83 g (38,14 g kuivatatult) oli vastavalt

ekspertiisiaktile nr 24E-AN00037-02 narkootiline aine, millest:

- pakend (3 minigripp kilekotti) turvakleebisega nr A15-110686 massiga 8,02 g (7,18

kuivatatult) g sisaldas 12% amfetamiini ning pulbris sisaldus 0,86 g amfetamiini;

- pakend (4 minigripp kilekotti) turvakleebisega nr A15-110687 massiga 35,40 g (30,55 g

kuivatatult) sisaldas 12% amfetamiini ning pulbris sisaldus 3,67 g amfetamiini;

- pakend (4 minigripp kilekotti) turvakleebisega nr A15-110702 massiga 0,41 g sisaldas 13%

amfetamiini ning pulbris sisaldus 0,053 g amfetamiini;

Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AON00003-01 kokku oleks 3. jaanuari 2024 I. Ginzburgi

elukohast ära võetud narkootilise aine amfetamiini kogusest piisanud narkojoobe tekitamiseks

umbes 38 inimesele.

3. jaanuaril 2024 I. Ginzburgi elukohast XXX läbiotsimise käigus äravõetud kahes minigripp

kilekottis turvakleebisega nr A15-110695 olnud 41 tabletti kirjega „Red Bull“ (pärast kiirtesti

tegemist ekspertiisile saabus 38 tabletti ja 5 tabletitükki) massiga 18,20 g oli vastavalt

ekspertiisiaktile nr 24E-AN00037-02 narkootiline aine, mis sisaldas 33%

metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ning tablettides sisaldus kokku 6,01 g MDMA-d.

Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AON00003-01 3. jaanuaril 2024 I. Ginzburgi elukoha

läbiotsimise käigus äravõetud MDMA kogusest piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 30 –

80 inimesele.

Samuti hoidis I. Ginzburg oma elukohas aadressil XXX digitaalkaalu ja metallist lusikat

(turvakleebisega nr A15-110690) ning kolm minigripp kilekotti (turvakleebisega nr A15-

110702), millel olid vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AN00037-02 narkootilise aine

amfetamiini jäljed, erinevate suurustega kasutamata minigripp kilekotte ja sularaha summas 5

777,50 eurot.

KarS § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000 eurot. Politsei- ja Piirivalve

andmetel olid 2023. aastal detsembri seisuga Eesti kuritegelikul turul narkootilistel ainetel

järgmised keskmised jae- ja hulgimüügihinnad:

- nitaseenid (sh protonitaseen/metonitaseen):

- keskmine hulgimüügi hind oli 35 000 eurot/kg, mis moodustab 35 eurot/g;

- keskmine jaemüügi hind vahemikus oli 150 – 200 eurot/g, millest keskmine hind on 175

eurot/g {arvutus: (150+200)/2=175};

- Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusel (EMCDDA) puuduvad andmed

nitaseenide keskmiste jae- ja hulgimüügihindade kohta;

- amfetamiin:

- keskmine hulgimüügi hind oli 4 000 eurot/kg, mis moodustab 4 eurot/g;

- EMCDDA andmetel amfetamiini keskmine hulgimüügi hind Euroopa Liidus (EL) oli

vahemikus 2290 – 4371 eurot/kg, millest keskmine hind on 3330,50 eurot/kg ehk 3,33 eurot/g

{arvutus: ((2290+4371)/2=3330,50)/1000≈3,33};

- keskmine jaemüügi hind oli vahemikus 15 – 20 eurot/g, millest keskmine hind on 17,50

eurot/g {arvutus: (15+20)/2=17,50};

- EMCDDA andmetel amfetamiini keskmine jaemüügi hind EL-is oli vahemikus 9 – 19 eurot/

g, millest keskmine hind on 14 eurot/g {arvutus: (9+19)/2=14};

- MDMA (tabletid):

- keskmine hulgimüügi hind oli 4 000 eurot/1000 tbl, mis moodustab 4 eurot/tbl;

- EMCDDA andmetel MDMA keskmine hulgimüügi hind Euroopa Liidus (EL) oli vahemikus

1763 – 5055 eurot/1000 tbl, millest keskmine hind on 3409 eurot/1000 tbl ehk 3,41 eurot/tbl

{arvutus: ((1763+5055)/2=3409)/1000≈3,41};

- keskmine jaemüügi hind oli vahemikus 7 – 10 eurot/tbl, millest keskmine hind on 17,50

eurot/g {arvutus: (7+10)/2=8,50};

- EMCDDA andmetel MDMA keskmine jaemüügi hind EL-is oli vahemikus 7 – 10 eurot/tbl,

millest keskmine hind on 8,50 eurot/g {arvutus: (7+10)/2=8,50}.

Käideldud protonitaseeni/metonitaseeni, amfetamiini ja MDMA-d kavatses I. Ginzburg müüa

suure varalise kasu teenimise eesmärgil. Võttes arvesse eespool nimetatud keskmisi jae- ja

hulgimüügihindu oleks I. Ginzburg käideldud narkootiliste ainete müügiga saanud teenida

kriminaaltulu järgmiselt:

- 434,56 g protonitaseeni/metonitaseeni müügiga 60 838,40 eurot {arvutus: (434,56 g * 175

eurot/g keskmine jaehind) – (434,56 g * 35 eurot/g keskmine hulgihind) = 60 838,40};

- 157,97 g amfetamiini müügiga 2 132,60 eurot {arvutus: (157,97 g * 17,50 eurot/g keskmine

jaehind) – (157,97 g * 4 eurot/g keskmine hulgihind) = 2 132,60};

- 41 tableti MDMA müügiga 184,50 eurot {arvutus: (41 tbl * 8,50 eurot/g keskmine jaehind)

– (41 tbl * 4 eurot/g keskmine hulgihind) = 184,50 };

Seega oleks I. Ginzburg käideldud narkootiliste ainete müügiga saanud teenida kriminaaltulu

kokku summas 63 155,50 eurot, mis ületab suure varalise kasu alampiiri 1,6-kordselt.

1.2. KarS § 202 lg 2 p 2 järgi selles, et tema olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse

ja röövimise ehk KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9, § 200 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad

kuriteod ja olles selle eest kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 12. septembri 2013

otsuse alusel, tahtlikult omandas ja hoidis enda elukohas s.o korteris aadressil XXX süüteo

toimepanemise (varguse) tulemusena saadud vara. I. Ginzburg, täpselt tuvastamata ajal, kuid

mitte hiljem kui 3. jaanuaril 2024, ostis tuvastamata isiku käest ja täpselt tuvastamata kohas

Narva linnas ilma dokumentideta jalgratta Drag 29 Hardy7 raaminumbriga RJT 20123918.

See jalgratas, maksumusega 600,00 eurot, oli eelnevalt varastatud V.B. ilt ajavahemikus 5.

oktoobrist 2023 kella 20.00-st kuni 10. oktoobrini 2023 kella 09.00-ni Narva linnas

kortermaja Rahu tn 12 ühisest keldriruumist. I. Ginzburg, ostes jalgratta Drag 29 Hardy7

raaminumbriga RJT 20123918 ilma dokumentideta, sh ostu kinnitavate dokumentideta,

möönis ja pidas võimalikuks nimetatud vara süüteolist päritolu ehk tegutses vähemalt kaudse

tahtlusega.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohus mõistis 28. jaanuari 2025 otsusega I. Ginzburgi süüdistuses KarS § 202 lg

2 p 2 järgi õigeks. Sama otsusega karistati teda KarS § 184 lg 21 järgi 13 aasta pikkuse

vangistusega, millist karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 8. septembri

2022 otsusega mõistetud kandmata karistuse osa 11 kuu 10 päeva pikkuse vangistuse võrra,

ning I. Ginzburgile mõisteti liitkaristuseks 13 aasta 11 kuu 10 päeva pikkune vangistus.

Maakohus arvas KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka I. Ginzburgi vahi all viibitud aja

alates 3. jaanuar 2024 ning luges selle karistuse kandmise alguseks.

3. Kohus luges kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid ja heli-/videosalvestisi

usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite

päritolu, ning kohtul puudus alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Samuti luges kohus

usaldusväärseteks tunnistajate V.B. i, R.M. i, asjatundja K.P. i ütlused ja asjatundja poolt

väljastatud hinnatabeli. Tunnistaja V.B. i (varastatud jalgratta omanik) ütlused on kinnitatud

kviitungi ja fotoga. Tunnistaja R.M. i ütlused on kinnitatud dokumentaalsete tõenditega ning

tunnistaja R.N. e ja süüdistatava I. Ginzburgi ütlustega. Asjatundja on sõltumatu isik, ta ei

tundnud süüdistatavat ja tal ei ole isiklikku huvi antud asjas. Asjatundja andis kohtuistungil

asjakohaseid detailseid ütlusi, enda ütluste kinnitamiseks tegi vastavaid viiteid allikatele ning

kohtul puudus igasugune alus kahelda asjatundja ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatav I.

Ginzburgi ja tunnistaja R.N. e ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed osas, mis

puudutavad E.T. isikut, nimelt selles, et I. Ginzburgi poolt Lätist Eestisse toodud ja temalt ära

võetud narkootiline aine kuulus E.T. le ja esitas sellekohase põhjenduse. Ülejäänud tunnistaja

R.N. e ja süüdistatava ütlusi luges kohus tõepäraseks ja tugines nendele kohtuotsuse

tegemisel.

4. Maakohtu hinnangul on lubatavaks tõendiks ka kaitsja poolt esitatud helisalvestis.

Helisalvestisest võib järeldada, et on salvestatud telefonikõne kolme isiku vahel – E.T. , A.K.

ja O.K. vahel, siinjuures O.K. salvestas kõnet. Rahvastikuregistri kohaselt on kõik kolm

isikut kohtuistungi ajaks surnud.

Süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi

5. R.N. e poolt toime pandud kuriteod KarS § 184 lg 2 p 1 järgi eraldati kriminaalasja

eraldamise määrusega eraldi menetlemiseks mõistliku menetlusaja tagamiseks, kuna I.

Ginzburg viibis vahi all.

6. I. Ginzburgi ütluste kohaselt olid narkootikumid tal alates detsembrist. Temalt nõuti 10 000

eurot seoses 1 kilo kanepiga, mis võeti temalt ära 22. aprillil 2021 ning mille eest karistati

teda Viru Maakohtu 1. septembri 2022 otsusega. Tal oli vaja varasemat võlga tasa teenida.

Kuna raha tal ei olnud ja et võlast vabaneda, siis ta nõustus sõiduga ja edasise narkoaine

hoidmisega Tema poole otse keegi seoses selle võlaga ei pöördunud, kuid E.T. otsustas tema

kaitseks välja astuda. E.T. edastas ähvarduse, et kui ta ei tee midagi võla hüvitamiseks, siis

saadetakse noormehed, kes murravad ta maha. 10. detsembril 2023 sai ta enda valdusse kange

narkootikumi, millel käis E.T. palvel koos R.N. ega järel Lätis Riia eeslinnas R.M. i

sõiduautoga Honda CRV. Kui R.N. algul ei teadnud, miks nad Lätti sõitsid, siis Lätis juba

teadis. Tal oli foto peidiku asukohast ja Google mapsis punkt märgitud. Foto saadeti

Telegramm rakenduse kaudu E.T. poolt, kui nad olid teel Lätti. Foto kustus pärast aine

peidikust võtmist ära. Vaakumpakend oli mustas kilekotis, peidetud aia ja kile vahele. Nad

peatusid linnast väljas tanklas ning ta pani selle paki pagasiruumi. Eestisse jõudis viis paki

endale koju XXX l.

7. Tunnistaja R.N. kinnitas kohtus, et ta tutvus I. Ginzburgiga 2022. aastal Viru Vanglas. Ta

vabanes mais 2023 ja kui hiljem I. Ginzburg vabanes, käis temal vastas ja viis Kohtla-Järvele

XXX . Pärast seda kandis ta karistust Poolas 2 kuud ja pärast vabanemist tuli 6. detsembril

2023 I. Ginzburgi juurde üürikorterisse. I. Ginzburg ütles, et tunnistaja võib saada raha

teenimise variandi. Kuskil detsembri keskel 2023 nõustus ta sõitma koos I. Ginzburgiga Lätti

Riia eeslinna. Ta aimas, et minnakse narkootikumide järgi.

8. Tunnistaja R.N. e ütlusi kinnitab 26. märtsi 2024 vaatlusprotokoll, milles vaadeldi I.

Ginzburgi mobiiltelefoni Xiaomi Poco M3 sisu. Selles avastati 10. detsembri 2023 Telegram

rakenduses tuvastamata kasutajale saadetud sõnum: Las ma jõuan Riiga, siis vaatame. See

kinnitab, et I. Ginzburg suhtles kellegagi sõidu ajal, kuid kellega, ei ole tuvastatud.

Vaatlusprotokollis vaadeldi mobiiltelefoni Xiaomi Mi 10t lite ning tuvastati selle liikumine

10. detsembril 2023 Kohtla-Järvelt Lätti ja tagasi Eestisse.

9. Tunnistaja R.M. i ütluste kohaselt andis ta oma auto Honda CRV reg nr XXX R.N. ele

kasutada.

10. Kohus tuvastas süüdistatava I. Ginzburgi ja tunnistaja R.N. e ütlustega ning

vaatlusprotokollidega, et I. Ginzburg koos R.N. ega sõitsid 10. detsembril 2023 Kohtla-Järvelt

Lätti Riia eeslinna, kus I. Ginzburg võttis peidikus oleva paki narkootiliste ainetega ning tõid

selle I. Ginzburgi elukohta Kohtla-Järvel XXX . Selles osas puudub ka vaidlus käesolevas

kriminaalasjas.

11. I. Ginzburgi ütluste kohaselt oli ta narkosõltlane ja tarvitas amfetamiini ja ecstasyt.

MDMA sai ta kuskil 20-tel kuupäevadel, kui tema juurde tuli võõras isik Etkari poolt ja palus

hoida enda juures tablette. Kui amfetamiini ära võttis, siis koos R.N. ega kaalusid raske

narkootikumi 40 g kaupa, tuli 11 pakki ning 0,5 kg amfetamiini pakendasid samuti 40 g

kaupa. 10 pakki rasket narkootikumi ja 400 g amfetamiini viisid nad garaaži, ülejäänut hoidis

kodus. Raske narkootikum oli köögis kraanikausi all ja amfetamiin külmkapis.

Narkootikumid kuulusid E.T. le ja tema käskis suurem osa sellest hoida mujal. Talle öeldi, et

peale uut aastat tullakse neile järgi.

12. Maakohus tuvastas, et süüdistatava I. Ginzburgi ja tunnistaja R.N. e ütlustega on

tõendatud, et pärast Lätist saabumist pakendasid nad narkootilise aine väiksematesse

pakkidesse 40 g kaupa, saades kokku 11 pakki.

13. 3. jaanuari 2024 läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub, et I. Ginzburg andis oma

elukohas XXX l vabatahtlikult välja amfetamiini 11 g + 41 g (külmkapist) ja ecstasy tabletid

41 tk (köögikapis ülemisel riiulil).

14. 3. jaanuaril 2024 teostatud läbiotsimisel Kohtla-Järvel Endla 87 asuva garaažiühistu

Punane-4 I. Ginzburgi kasutuses olevas garaažiboksis nr 9. I. Ginzburg andis vabatahtlikult

välja „raske“ narkootilise aine 408 g ja amfetamiini 39g + 79g (tugitooli seest).

15. 17. aprilli 2024 kohtutoksikoloogilise ekspertiisi aktiga 24E-AON00004-01 selgitati, et

ekspertiisiaktis 24E-AN00038-01 märgitud narkootilistest ainetest piisab narkootilise joobe

tekitamiseks umbes 388 486 – 1 553 686 tavalisele inimesele.

16. Maakohus tuvastas, et 3. jaanuari 2024 läbiotsimisprotokollidega on tõendatud, et I.

Ginzburgi elukohas Kohtla-Järvel XXX võeti ära amfetamiin kokku 52 g ja 41 ecstasy

tabletti ning I. Ginzburgi kasutuses olevast garaažiboksist nr 9 aadressil Endla 87 Kohtla-

Järve võeti ära 408 g rasket narkootikumi ning amfetamiini kokku 118 g.

17. 17.04.2024 kohtutoksikoloogilise ekspertiisi akti nr 24E-AON00004-01 kohaselt

ekspertiisiaktis 24E-AN00038-01 märgitud narkootilistest ainetest piisab narkootilise joobe

tekitamiseks umbes 388 486 – 1 553 686 tavalisele inimesele.

18. 17. jaanuari 2024 läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub, et I. Ginzburg oma

elukohas XXX annab ta vabatahtlikult välja raske narkootikumi 38 g, mis on Marlboro

suitsupaki sees kraanikausi all asuvas köögikapis. 6. märtsi 2024 kohtutoksikolooglise

ekspertiisi akti 24E-AON00010-01 kohaselt ekspertiisiaktis 24E-AN00120-01 märgitud

narkootilistest ainetest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 37 850 – 151 400

tavalisele inimesele.

19. 20. veebruari 2024 DNA ekspertiisi akti 24E-GE00090-01 kohaselt oli I. Ginzburgi DNA

tuvastatud mõlemast proovist minigripp kilekotilt, milles oli 17. jaanuari 2024 läbiotsimisel

ära võetud aine.

20. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Ekspertiisiaktide nr 24E-AON00003-01, nr

24E-AON00004-01 ja nr 24E-AON00010-01 abil oli tuvastatud, et kümnele inimesele piisab

joobe tekitamiseks protonitaseeni puhul 0,00025-0,001 grammist ja metonitaseeni puhul

0,0005-0,002 grammist. I. Ginzburg käitles kokku vähemalt 15,863 grammi puhast

amfetamiini, 6,01 grammi puhast MDMA-d ning 30,0 grammi protonitaseeni ja 25,25 grammi

metonitaseeni, millest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks kokku umbes 426 404 – 1 705

204 inimesele (keskmiselt 1 065 804). Seega käitles Igor Ginzburg ebaseaduslikult

narkootilisi aineid amfetamiini, MDMA-d, protonitaseeni ja metonitaseeni suures koguses,

mis keskmiselt ületab 106,5 tuhat korda narkootiliste ainete minimaalset kogust, mis on

vajalik KarS § 184 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu realiseerimiseks. I. Ginzburg, olles

varasemalt karistatud KarS § 184 järgi, käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi

aineid grupis R.N. ega.

21. Kehtiva seaduse kohaselt saab suure varalise kasu määratleda KarS § 121 p 2 kaudu, mille

järgi on kahju või süüteo ulatus suur, kui see ületab 40 000 eurot. Süüdistatav I. Ginzburg ei

tunnistanud oma süüd, et tal oli eesmärk teenida suurt varalist kasu narkootiliste ainete

käitlemisega. Kaitseversioon seisneb selles, et süüdistataval ei olnud võimalik teenida suurt

varalist kasu põhjusel, et kõik süüdistuses toodud narkootilised ained kuulusid E.T. le, kes

suri 12. märtsil 2024 ning süüdistatav tegeles narkootiliste ainete käitlemisega olude sunnil,

nimelt tal oli väidetav võlg tuvastamata isikute ees.

22. Maakohus esitatud kaitseversiooniga ei nõustunud, kuna originaalstenogrammist ja tõlkest

ei järeldu, et tegu on võlaga narkootikumide eest. I. Ginzburgi sõnul võlga nõudvad isikud

temaga ühendust ei võtnud ja tema neid ei tea. Kohtule tundus ebausutav, et võlga nõudvad

isikud ei võta otse ühendust võlgnikuga, vaid nõuavad võlga tagasi läbi kolmanda isiku.

Samuti ei selgitanud ka I. Ginzburg, miks võla nõudmine pidi just sel viisil toimuma.

23. I. Ginzburgi sõnul kuulusid temalt ära võetud narkootikumid E.T. le ja alates 12.

detsembrist 2023 käis E.T. poolt saadetuna tema juures iga päev 30-40-aastane mees, peas

kapuuts või müts, kes kandis kõrge kraega jopet. Mees ütles koguse, palju on vaja

amfetamiini ja andis raha ümbrikuga (300-600 eurot). Raha oli amfetamiini müügist, pani

selle kappi, ümbrikud viskas ära ja 5000 eurot pidi ta andma E.T. le. Kokku oli tal

kinnipidamise ajaks kogunenud 4400 eurot. I. Ginzburg üüris korteri XXX ning elas seal

alates 11. või 12. oktoobrist 2023.

24. Maakohus nõustus prokuröriga, et versioon E.T. st on mitteveenev, kuna tekkis

süüdistataval alles pärast E.T. surma.

25. Viru Maakohtu 8. septembri 2022 otsusega mõisteti I. Ginzburg süüdi KarS § 184 lg 2 p 2

järgi ja karistati 3 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. 24. augusti 2023 määrusega vabastati I.

Ginzburg vangistusest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 22. august 2024. Kohus ei

pidanud usutavaks, et narkokuriteo eest süüdi mõistetuna ning ennetähtaegsel vabanemisel oli

I. Ginzburg valmis riskima uue kriminaalsüüdistusega ja karistuse täitmisele pööramisega

E.T. heaks narkootilise aine vedamise ja hoidmisega. Maakohus ei pidanud samuti veenvaks

I. Ginzburgi selgitusi, et pea igapäevaselt käis tema juures E.T. poolt saadetud mees, kes

võttis realiseerimiseks amfetamiini ja andis selle eest raha 300-600 eurot ning kui tal oleks

kogunenud 5000 eurot, pidi ta selle viima E.T. le.

26. Tõendeid analüüsides järeldas maakohus, et I. Ginzburg isiklikult (koos R.N. ega) käis

Läti Vabariigis narkootikumidel järgi, vedas need Eestisse, kaalus ja pakendas ise (koos R.N.

ega) oma kodus, hoidis narkootikume oma kodus ja tema kasutuses olevas garaažis, andis

narkootikumid teistele isikutele edasimüümiseks. Kohus järeldas tõenditest, et narkootikumid

kuulusid I. Ginzburgile.

27. Kohus tuvastas Politsei- ja Piirivalve ameti 2023. aasta detsembri andmete seisuga Eesti

kuritegelikul turul toimivate narkootiliste ainete keskmiste jae- ja hulgimüügihinnad põhjal, et

I. Ginzburg oleks käideldud narkootiliste ainete müügiga saanud teenida kriminaaltulu kokku

summas 63 155,50 eurot.

28. Asjatundja K.P. selgitas kohtus, et ta koordineerib kriminaalpolitseis narkokuritegevuse

vastast võitlust. Talle esitati ka selles asjas päring hindade kohta. Ta saatis uurijale

hinnatabeli, mille koostab igal aastal kriminaalteabe analüüsitalitus (Mirja Virve). Politsei

kasutab oma töös teabepõhise politseitöö mudelit, see seisneb info kogumises, töötlemises ja

selle pinnalt otsuste tegemisel, kasutamise otsustab PPA juhtkond (korrakaitseseadus § 5 lg

7). Andmed pärinevad kriminaalmenetlusega tegelevate üksuste (narkokuriteguvuse talituste,

KriPo organiseeritud kuritegevuse büroo ja MTA uurimisosakonna) poolt kogutud andmetest,

kriminaalteabest ja sotsiaalmeedia gruppidest, kus müüakse narkoainet. Maakohus leidis, et

asjatundja ütlustega on piisavalt tõendatud, kust pärinevad andmed narkootiliste ainete jae- ja

hulgimüügi hindade kohta ning ei kahtle selle usaldusväärsuses.

29. Kokkuvõtvalt kohus tuvastas uuritud tõendite põhjal, et I. Ginzburg sõitis 10. detsembril

2023 koos R.N. ega Läti Vabariiki, Riia eeslinna, kust omandas peidikust võetud narkootilise

aine (nitaseenid) ning tõi selle enda elukohta XXX l, kus pakendas selle koos R.N. ega 40 g

kaupa väiksematesse pakkidesse, kokku 11 pakki ning 1 paki jättis enda elukohta, kust see 17.

jaanuaril 2024 läbiotsimisel ära võeti ja 10 pakki viis enda kasutuses olnud garaažiboksi nr 9

garaažiühistus Punane 4 aadressil Endla tn 87, Kohtla- Järve, kus see 3. jaanuaril 2024

teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. Kokku oli protonitaseeni/metonitaseeni sisaldavat

narkootilist ainet 434,56 g. Kohus leiab, et narkootilise aine omandamise, valdamise ja

pakendamisega soovis I. Ginzburg selle edasise müügiga teenida varalist kasu 60 838,40

eurot.

30. Peale selle kohus tuvastas, et detsembris 2023 omandas I. Ginzburg tuvastamata isikult

narkootilist ainet amfetamiini, mille pakendas väiksemateks pakkideks ja MDMA ning valdas

ja hoidis narkootilisi aineid enda elukohas aadressil XXX ja enda kasutuses olevas

garaažiboksis nr 9 garaažiühistus Punane 4 aadressil Endla 87, Kohtla-Järve kuni 3. jaanuarini

2024, mil narkootilised ained läbiotsimiste käigus ära võeti. Amfetamiini võeti ära 157,97 g ja

41 MDMA tabletti. Nimetatud amfetamiini koguse müügist soovis I. Ginzburg saada tulu

2132,60 eurot ning MDMA müügist 184,50 eurot. Kokku oleks I. Ginzburg saanud

narkootiliste ainete müügist tulu 63 155,50 eurot, mis on suur varaline kasu KarS § 184 lg 21

mõttes.

31. Kohus leidis, et I. Ginzburg pani narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil toime kavatsetult. Antud juhul omandas I.

Ginzburg erinevaid narkootilisi aineid (nitaseenid, amfetamiin ja MDMA) kavatsetult ja

tahtlikut, mis oligi tema eesmärgiks – omandada, pakendada narkootikumid väiksematesse

pakkidesse, need edasi müüa ning saada müügist suurt varalist kasu.

32. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. I. Ginzburgi tegu on

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

Süüdistus KarS § 202 lg 2 p 2 järgi

33. Tunnistaja V.B. i ütluste kohaselt varastati temalt oktoobris 2023 kaks jalgratast Dragon.

Varguse avastas 10. oktoobril 2023. Rattad olid Rahu 12, Narva keldris. Üks jalgratas (Drag

29 Hardy 7) raami nr RJT 20123818 leiti üles. See oli musta värvi kollaste täppidega,

pedaalid olid vahetatud (metallist) ja rehv oli koos veljega vahetatud. Ratas maksis 600 eurot,

ta esitas dokumendid ja foto ka uurijale. Ta nägi seda ratast hiljem politseis, kui ütlusi andis.

34. 3. jaanuaril 2024 toimunud I. Ginzburgi elukoha läbiotsimisel aadressil XXX oli ära

võetud muu hulgas jalgratas Drag RJT 20123918. I. Ginzburg selgitas läbiotsimisel, et ostis

selle umbes 2 kuud tagasi.

35. Kohus luges tuvastatuks, et I. Ginzburgi elukoha läbiotsimisel ära võetud jalgratas Drag

Hardy kuulus tunnistaja V.B. ile ning oli temalt varastatud hiljemalt 10. oktoober 2023

Narvas Rahu 12 keldrist.

36. Süüdistatava I. Ginzburgi ütluste kohaselt omandas ta jalgratta oktoobris Kohtla-Järvel

enda maja juures 50 euro eest võõralt mehelt. Ta ei teadnud ratta tegelikku hinda. Dokumente

rattal ei olnud ja ta ka ei küsinud.

37. Kohus leidis, et tunnistaja V.B. i ja süüdistatava I. Ginzburgi ütlustega on tõendatud, et I.

Ginzburg omandas kindlaks tegemata ajal, kuid mitte hiljem kui 3. jaanuaril 2024 tundmatu

isiku käest 50 euro eest jalgratta Drag Hardy 7, mis oli eelnevalt varastatud V.B. ilt ning

hoidis seda enda elukohas. Sellega on täidetud KarS § 202 objektiivne koosseis.

38. Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis

on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leidis, et lähtudes

süüdistatava I. Ginzburgi ütlustest, puudub alus arvata, et ta oli jalgratast omandades teadlik

või vähemalt pidas võimalikuks, et see oli eelnevalt varastatud. Samuti I. Ginzburgi elukohast

ja garaažist äravõetud jalgrataste arv ei anna kohtu hinnangul alust väita, et I. Ginzburg oli

teadlik antud jalgratta päritolust. Tavalises elus juhtub tihti, et inimene nö müüb asja

turuhinnast oluliselt väiksema hinnaga. Asjaolu, et müügihind on madal, ei näita, et see vara

oleks varastatud või ebaseaduslikult omandatud.

39. Sellega on täitmata süüteo subjektiivne koosseis ning I. Ginzburg tuleb KarS § 202 lg 2 p

2 järgi õigeks mõista.

Karistus

40. Süüdistatav pani toime esimese astme kuriteo kavatsetult. I. Ginzburgi poolt toimepandud

kuritegu oli suunatud rahvatervise vastu. Samas arvestas kohus, et I. Ginzburg (temast

mittesõltuvatel asjaoludel) ei tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega pikema aja jooksul

ning ei jõudnud nitaseene realiseerida. Kohus arvestas veel, et I. Ginzburg, pannes toime KarS

§ 184 järgi kvalifitseeritava kuriteo, realiseeris mitu tegu – ta omandas, vedas, pakendas,

hoidis ja müüs erinevaid narkootilisi aineid.

41. I. Ginzburg on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud, tal on 2

kehtivat ning 9 arhiveeritud kriminaalkaristust. Karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. Kohus ei nõustunud prokuröri arvamusega, et

kergendavaks asjaoluks on osaliselt süü tunnistamine. Nimelt näeb KarS § 57 lg 1 p 3 ette

karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumise, puhtsüdamliku kahetsuse või

süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise. Antud juhul ei olnud tegu süü ülestunnistamisele

ilmumisega, mis oleks aidanud kohtueelset uurimist ning hõlbustanud kuriteo avastamist. I.

Ginzburg keeldus alguses ütluste andmisest ning ka tema elukoha läbiotsimisel ei leitud

esimesel korral kõiki peidetud narkootilisi aineid. I. Ginzburg tunnistas ennast osaliselt süüdi,

kui sai teada tema vastu kogutud tõenditest.

42. Kohus arvestas I. Ginzburgi isikut, kes on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh

kahel korral KarS § 184 järgi. Viimati oli I. Ginzburg süüdi mõistetud Viru Maakohtu 8.

septembri 2022 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Karistuse mõistmisel arvestas kohus isiku

süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmine. Kohus leidis, et I. Ginzburgi tuleb karistada

reaalse vangistusega sanktsiooni keskmises määras.

43. KarS § 831 lg 1 annab aluse konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus leidis, et I. Ginzburg küll töötas ja

tema väitel oli tal vanglast vabanemisel vabanemisfondis raha, kuid rahalised vahendid on

vajalikud igapäevaseks eluks ja igapäevasteks kulutuseks. Sealhulgas toiduainete ostmiseks,

korteri üürimiseks, kommunaalkulude tasumiseks, sõiduauto (millega R.N. sõidutas I.

Ginzburgi) tankimiseks jne. Kohus tuvastas, et kogu I. Ginzburgi elukohast äravõetud

rahasumma on saadud narkootikumide müümise eest. Seega 3. jaanuaril 2024 I. Ginzburgi

elukohas XXX läbiotsimise käigus äravõetud sularaha summas 5 777,50 eurot, mis on

arestitud Viru Maakohtu 19. veebruari 2024 määrusega asjas nr 1-24-881 tuleb konfiskeerida

KarS § 831 lg 1 alusel.

Apellatsioonid

44. Viru Maakohtu 28. jaanuari 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör

Sergei Listov, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o I. Ginzburgi

õigeksmõistmises KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja I. Ginzburgile KarS § 184 lg 2 1 ning KarS § 65

lg 2 järgi mõistetud karistuse osas.

45. Prokurör taotleb uue otsuse tegemist, millega tunnistada I. Ginzburg süüdi KarS § 202 lg

2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust ning KarS § 184 lg 21 järgi mõista

karistuseks 18 aasta pikkune vangistus. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks

raskeimaga ning mõista I. Ginzburgile liitkaristuseks 18 aasta pikkune vangistus. KarS § 65 lg

2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu 8. septembri 2022 otsusega

kriminaalasjas nr 1-21-5447 mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuu 10 päeva võrra ning

mõista liitkaristuseks 18 aasta 11 kuu 10 päeva pikkune vangistus.

KarS § 202 lg 2 p 2 kuriteoepisood

46. Nõustavalt prokuröriga leidis maakohus, et tunnistaja V.B. i ja süüdistatava I. Ginzburgi

ütlustega on tõendatud, et I. Ginzburg omandas kindlaks tegemata ajal, kuid mitte hiljem kui

3. jaanuaril 2024 tundmatu isiku käest 50 eurot eest jalgratta Drag Hardy 7, mis oli eelnevalt

varastatud V.B. ilt ning hoidis seda enda elukohas. Sellega on täidetud KarS § 202 objektiivne

koosseis ja selles vaidlust ei ole. Erinevalt prokurörist leidis maakohus, et praegusel juhul ei

ole täidetud selle kuriteo subjektiivne külg ning sellest tulenevalt tuleb I. Ginzburg KarS §

202 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista.

47. Prokurör maakohtuga ei nõustunud ja leidis, et kohus jättis tähelepanuta rea detaile. KarS

§ 202 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne külg on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt

kaudse tahtlusega. Prokuröri hinnangul on I. Ginzburgi puhul tõendatud, et jalgratast

omandades pidas ta võimalikuks selle süüteolist päritolu.

48. Kuigi kohus ei nõustunud prokuröri positsiooniga, peab prokurör endiselt kaalukaks

argumendiks sedagi, et 600 eurot maksva jalgratta hind oli I. Ginzburgi sõnul vaid 40 eurot.

Kohus leidis, et sellise hinnaga omandamine on praktikas täiesti tavapärane, kuid prokuröri

hinnangul ei ole see siiski eluliselt usutav, et jalgratta tegelik omanik müüb oma jalgratta

turuhinnast sedavõrd oluliselt madalama hinnaga.

49. KrMS § 61 mõtte kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis siseveendumuse

kohaselt. See tähendab, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse

konteksti. Prokuröri hinnangul annab uuritud tõendite kogum alust väita, et süüdistatav pani

talle inkrimineeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega ja seega on täidetud ka

subjektiivne külg. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et I. Ginzburg tuleb tunnistada süüdi

KarS § 202 lg 2 p 2 kuriteoepisoodi toimepanemises.

50. Jalgratta episoodis I. Ginzburgi poolt toime pandud kuritegu tuleb kvalifitseerida

justnimelt KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, kuivõrd süüdistatav on varem toime pannud varguse ja

röövimise ehk KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9, § 200 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad

kuriteod ja on selle eest kriminaalkorras karistatud. 12. septembri 2013 Harju Maakohtu

otsusega. Eelnimetatud karistus, mis annab korduvuse KarS § 202 lg 2 p 2 tähenduses, on

kehtiv, kuivõrd 12. septembri 2013 kohtuotsusega mõisteti I. Ginzburgile reaalne

vanglakaristus 7 aastat, mida ta kandis kuni 27. jaanuaril 2020. Vastavalt karistusregistri

seadusele § 24 lg 1 p 9 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui viie-

kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. Järelikult 12.

septembri 2013 kohtuotsusega mõistetus karistatus oli kehtiv I. Ginzburgi poolt KarS § 202 lg

2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ajal (s.o mitte hiljem kui 03. jaanuaril

2024) ja kehtib kuni 27. jaanuarini 2030.

Taotletava karistuse põhjendused

51. Karistuse mõistmisel piirdus kohus sisuliselt karistust mõjutavate tegurite (süü suurus,

käideldud narkootiliste ainete ohtlikkus, süüdistatava isik jms) loetlemisega, kuid ei andnud

ühelegi neist hinnangut, kuidas üks või teine tegur mõjutab karistuse määramist.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et I. Ginzburgi tuleb teda karistada reaalse vangistusega

sanktsiooni keskmises määras, mis on 13 aastat. Prokurör leiab, et sellega kohus rikkus

materiaalõigust ühelt poolt ning teiselt poolt jõudis väärale järeldustele.

52. KarS 184 lg 21 kuriteokooseisu puhul võib süü suuruse panna sõltuma eeskätt narkootilise

aine kogusest ning aine liigist ehk sellest, kui tugevatoimeline on käideldud narkootiline aine.

KarS 184 lg 21 kuriteokooseisu puhul on tegemist ühe raskeima kuriteoga.

53. Kui võtta aluseks, et narkootilise -või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise hukka

mõistetavus ja karistamisväärsus oleneb eeskätt sellest, mil määral ja kui paljude inimeste

tervist sellise käitumisega ohustatakse või kahjustatakse, siis süüdistatava I. Ginzburgi süü on

vaieldamatult äärmiselt suur, mitte aga keskmine, nagu arvas maakohus. Seda eelkõige

põhjusel, et tema käitles narkootilisi aineid väga suurtes kogustes. Süüdistatava poolt

narkootiliste ainete käideldud kogustest oleks piisanud joobe tekitamiseks praktiliselt terve

Eestile. I. Ginzburgile mõistetud 13 aastat vangistust tundub ebaõiglane, arvestades tema

teopanust ja käideldud narkootiliste ainete liiki, kogust ja ohtlikkust. Eeltoodust tulenevalt

leiab prokurör, et karistuse pikkus peab olla maksimumi lähedane.

54. Kohtupraktikas on leitud, et arvestada tuleb narkootilise aine liiki, millest oleneb

rahvatervise ohustamise määr. Amfetamiin ja MDMA on keskmise ohtlikkusega narkootilised

ained, mis samas kahjustavad inimese tervist olulisel määral, kuid mitte nii tugevalt ja kiiresti

kui seda võib teha mõni sünteetiline narkootiline aine (näiteks fentanüülid ja nitaseenid).

Prokuröri hinnangul on need kaalukad argumendid üldpreventsiooni seisukohalt, miks ei

tohiks süüdistatava karistus olla leebe.

55. Süüdistatava I. Ginzburgi süü suurust suurendab oluliselt asjaolu, et ta käitles lisaks

amfetamiinile ja MDMA-le seni teadaolevalt ühte kõige tugevatoimelisemat narkootilise aine

liiki, milleks on nitaseenid. Nimetatud narkootiliste ainete ohtlikkusest räägib juba kasvõi see,

et I. Ginzburg käitles kokku 55,25 g puhast protonitaseeni ja metonitaseeni, mis kokku võivad

tekitada joobe keskmiselt 1 065 804 keskmisele inimesele.

56. Prokurör esitas kohtule tõendina Tervise Arengu Instituudi vastuse nõudekirjale, millest

selgelt nähtub, et viimaste aastate jooksul nitaseenide tarvitamisest tingitud narkosurmade arv

kasvab geomeetrilises progressioonis. See ilmekalt näitab seda, et nitaseenid on puhas mürk ja

seega isikuid, kes tegelevad selliste ainete levitamisega, tuleb karistada maksimaalselt rangelt

ja resoluutselt.

57. Rääkides süü suurusest, märkis prokurör, et I. Ginzburgi süü on ülisuur ka selle pärast, et

tema ei ole lihtsalt narkootiliste ainete kuller ega laohoidja, vaid on nende narkootiliste ainete

omanik, kellel oli küüniline soov teenida hõlptulu teiste inimeste tervise arvelt.

58. Maakohus küll osutas I. Ginzburgi varasematele karistustele, kuid ei ole välja toonud

ühtegi järeldust, kuidas see peaks mõjutama talle mõistetavat karistust. Praegu ei saa kuidagi

mööda vaadata I. Ginzburgi senisest karistatusest. Nimelt karistusregistri andmetel on tal kaks

kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati I. Ginzburgi 8. septembril 2022 Viru Maakohtu

otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3-aastat ja 4-kuud vangistust.

59. Märkimisväärne on seegi, et olles saanud võimaluse jääda tingimisi vabadusse, pidi I.

Ginzburg vangistuse täitmisele pööramise ohu vältimiseks järgima tervet rida kohustusi ja

neist kõige olulisem oli kohustus hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. I. Ginzburgi

puhul räägib kõik selle kasuks, et selline inimene peab olema isoleeritud ühiskonnast

võimalikult pikaks ajaks. Eeltoodust tulenevalt leidis prokurör, et I. Ginzburgile tuleb mõista

karistuseks KarS 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 18 aastat

vangistust.

60. Maakohus mõistis I. Ginzburgi õigeks KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Arvestades asjaolu, et praegu on tuvastatud vaid üks episood, kus I. Ginzburg soetas

varastatud vara, samuti jalgratta väärtust (umbes 600 eurot), ei saa öelda, et I. Ginzburgi süü

selles episoodis on suur ja seetõttu võib karistus olla miinimumilähedane. Eeltoodust

tulenevalt leidisprokurör, et I. Ginzburgile tuleb mõista karistuseks KarS § 202 lg 2 p 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.

61. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I. Ginzburg, kes vaidlustas

maakohtu otsuse KarS § 184 lg 21 järgi kuriteo kvalifikatsiooni ja mõistetud karistuse ning

konfiskeeritud rahasumma osas. I. Ginzburg leiab, et süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi ei ole

põhjendatud ja palub see ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 järgi ja määrata karistuseks 4

aastat, lisada kandmata karistus 11 kuud 10 päeva ja määrata lõplikuks karistuseks 4 aastat 11

kuud ja 10 päeva.

62. Apellandi arvates on kohtu mittenõustumine narkootikumide saamisega R.T. lt rajatud

oletustele. Apellandi jaoks on ilmne, et ta täitis E.T. ga kokkulepitud tingimusi ja tõi

narkootikumid Riiast. Jäi üle vaid tagada Riiast toodud narkootikumi valdamise edasiandmine

apellandilt E.T. le. Selle valdamise edasiandmine pidi toimuma niipea, kui E.T. l lõpeb

elektroonilise järelevalve kontroll elukohas ja ta vabaneb kriminaalhoolduselt. Seega E.T.

pani suurema riski apellandile, aga ise jäi varju justkui narkootikumide käitlemisse

mittepuutuv isik. Sellega saab selgitada apellandi positsiooni esimesel ülekuulamisel

kahtlustatavana pärast kinnipidamist 3. jaanuaril 2024.

63. Apellandi jaoks on ilmne, et O.G. , A.K. ja E.T. vahelises telefonivestluses on juttu

apellandist. Kohtu kahtlused rajanevad uurimise ebatäielikkusel. Liiga ootamatu ja

arusaamatu on apellandile tema asjas äkitselt kolme eelnimetatud tunnistaja surmad, mis ei

ole võimaldanud apellandi positsiooni tõendamist. Kõiki kahtlusi tuleb tõlgendada

süüdistatava kasuks.

64. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et apellant pakendas koos kaasosalise R.N. ega toodud

nitaseenid apellandi üürikorteris 40 grammi kaupa 11 pakikesse. 10 pakikest ja amfetamiini

viis apellant koos R.N. ega hoiule garaaži. Alusetu on kohtu järeldus, et apellandil oli tahtlus

teenida suurt varanduslikku kasu. Asjas ei ole ühtegi tõendit, et apellant müüs või kavatses

müüa nitaseene, sest tema ainsaks sooviks oli võimalikult ruttu vabaneda nendest

nitaseenidest.

65. Apellant tõepoolest kasutas seadusega antud õigust ega andnud ütlusi vahetult pärast

kinnipidamist 3. jaanuaril 2024. Küll aga aitas pärast kinnipidamist läbiotsimisel aktiivselt

kaasa narkootikumide tuvastamisele ja äravõtmisele. Ühe nitaseenide pakendi apellant

tõepoolest unustas kraanikausi alla esimese läbiotsimise ajal, kuna nitaseenid ei kuulunud

tema isiklike huvide hulka ja nitaseenid olid seotud E.T. ga.

66. E.T. vabanes vanglast oktoobri lõpus 2023. E.T. vabanemise hetkeks ei olnud apellandil

enam 2500 eurot. Aga E.T. ettepaneku hetkeks detsembri alguses 2023 elas apellant ainult

oma minimaalse töötasu ja säästude eest. Sellepärast ei saanud apellant kohe detsembri

alguses E.T. le ära anda 2500 eurot. Võttes vastu E.T. ettepaneku narkootilise aine

käitlemiseks, võttis apellant endale uue vangistuse riski. Talle tundus, et ta valib väiksema

halva variandi kahest võimalikust. Füüsilise arveteõiendamise oht ei olnud vähem reaalne, kui

uue vangistuse võimalikkus.

67. Maakohtu põhjendustest järeldub, et ebaseadusliku narkootikumide käitlemisega tegeles

apellant 22 päeva. Sellepärast tuleb karistuse küsimuse otsustamisel arvestada väiksemat

ajaperioodi, kõigest 22 päeva, mil apellant pani toime kuritegu. Antud fakt on aluseks

apellandile määratud karistuse vähendamiseks, kuna maakohus määras karistuse lähtudes

süüdistusest alates oktoobrist kuni 3. jaanuar 2024.

68. Apellant leiab, et maakohtu poolt kriminaalse tulu arvestus 6600 eurot (22 х 300) pole

reaalne. Ta ei ole öelnud, et 300 eurot sai iga päev narkootilise aine müügist. Apellandi

mainitud 500 grammist amfetamiinist tarvitas ta 25 grammi koos R.N. ega. Ära võeti 158

grammi amfetamiini. See tähendab, et perioodil alates 11. detsembrist 2023 kuni

kinnipidamiseni andis apellant müügiks edasi 317 grammi amfetamiini. Selle amfetamiini eest

sai apellant 4400 eurot, mis läbiotsimise käigus ära võeti. Apellant leiab, et tal on õigus, et

temalt äravõetud 1377,50 eurot on tema seaduslik ja seda ei ole alust konfiskeerida

riigitulusse.

69. Apellant leiab, et prokuratuur on eelarvamuslikult suhtunud apellanti. Informeerituse ja

osavõtu poolest apellandi ja R.N. e rollid nitaseenide käitlemisel ei erinenud. Erinevus on ju

ainult selles, et apellant tegutses eelmise karistuse pärast raskete eluliste asjaolude

kokkusattumise tõttu. Kui apellandi ja R.N. e asi oleks olnud teise kohtukoosseisu menetluses,

ei oleks prokurör saanud apellandile küsida 18 aastat vangistust. Kohtu poolt mõistetud 13

aastat vangistust ei pea apellant samuti põhjendatuks.

70. Apellant palub ringkonnakohtult otsuse tegemisel arvestada eksisteerivat kohtupraktikat

analoogilistes asjades ja tagada erapooletu võrdne lähenemine apellandile võrreldes R.N. e ja

teiste süüdimõistetututega.

71. Kui ringkonnakohus nõustub apellandi süüdistuse ümberkvalifitseerimisega KarS § 184 lg

2 p-de 1, 2 järgi, siis süüd kergendava asjaoluna tuleb arvestada täielikku süü tunnistamist ja

tehtu kahetsemist. See on aluseks apellandi karistuse vähendamiseks. Samuti palub

süüdistatav arvestada süüd kergendava asjaoluna fakti, et nitaseenide kui narkootikumide

käitlemise pani apellant toime raskete isiklike eluliste asjaolude kokkusattumise pärast.

Apellant ei välista, et keeldumise korral narkootikumide käitlemises osalemisest oleks võinud

teda tabada sama saatus nagu O.G. t või A.K. , s.o enneaegne surm. Apellant ise, vabanedes

tingimisi ennetähtaegselt, otsustas elada seaduskuulekalt. Vaid E.T. isik tõmbas tagasi

ebaseadusliku narkootikumide käitlemise orbiidile.

72. Apellatsioonimenetluse käigus palub süüdistatav ringkonnakohut lisada käesoleva asja

juurde otsus R.N. e asjas. See näitab tõendina ebavõrdset suhtumist isikutesse, kes on

süüdistatavad ühe kuriteo toimepanemises kaastäideviijatena. Varem sellist otsust ei

eksisteerinud, sellepärast ei saanud apellant seda taotlust esitada.

73. Väljaloetav on prokuröri eelarvamus süüdistatava suhtes ja tema soovi teha endale nime,

sest mitte kunagi varem ei ole Ida-Virumaal ära võetud sellist kogust nitaseene. Prokuröril on

oluline näidata milline halastamatu võitleja on ta narkodiileritega. Prokurör S. Listov püüab

visalt teha temast patuoinast. Süüdistatav on nõus, et mingil määral, kuid sunnitult, ta osales

narkootikumide käitlemises (tõi ja hoidis aineid), kuid see ei tähenda, et ta peab elu lõpuni

vangis istuma.

Ringkonnakohtu seisukoht

74. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu istungi protokolli,

otsust, apellatsioone ja kuulanud istungil ära menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb

süüdistatava I. Ginzburgi süüditunnistamises KarS § 184 lg 21 järgi jätta muutmata.

Rahuldamata jääb süüdistatava taotlus narkokuriteo ümberkvalifitseerimiseks KarS § 184 lg 2

järgi ja karistuse kergendamiseks. Maakohtu otsus tuleb aga tühistada süüdistatava

õigeksmõistmises KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, karistuse mõistmises KarS § 184 lg 21 järgi ja

lõpliku liitkaristuse osas.

75. Esmalt vastab kolleegium apellatsioonis tõstatatud süüküsimusega seonduvale

narkokuriteos (I), siis annab hinnangu prokuröri taotlusele süüdistatav süüdi tunnistada KarS

§ 202 lg 2 p 2 järgi (II), kaalub esitatud apellatsioonide taotlust kergendada või raskendada

süüdistatavale mõistetavat karistust (III), seejärel võtab kokku apellatsioonimenetluse

tulemuse (IV) ja lahendab menetluskuludega seonduva (V).

I

76. Maakohus on narkokuriteo süüdistust ja kogutud tõendeid asjas põhjalikult uurinud ja

tähtsust omavaid asjaolusid kontrollinud ning esitanud jälgitavad järeldused. Apelleeritud

otsuses on tõendite kogumi analüüs ja kohtu siseveendumuse kujunemine ringkonnakohtu

jaoks arusaadav. Süüdistatav kordab suuresti maakohtu menetluses juba kõlanud argumente,

millele esimese astme kohus on vajaliku põhjalikkusega vastanud. Apellatsioonimenetlus ei

ole sama kriminaalasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese

astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonide piires. KrMS § 342 lg 3 p-de 1 ja 2

kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata.

77. Kokkuvõtvalt tuvastas kohus uuritud tõendite põhjal, et I. Ginzburg sõitis 10. detsembril

2023 koos R.N. ega Läti Vabariiki, Riia eeslinna, kust omandas peidikust võetud narkootilise

aine (nitaseenid) ning tõi selle enda elukohta XXX l. Pärast Lätist saabumist pakendasid nad

aine koos R.N. ega 40 g kaupa väiksematesse pakkidesse, kokku 11 pakki ning 1 paki jättis

enda elukohta, kust see 17. jaanuaril 2024 läbiotsimisel ära võeti ja 10 pakki viis enda

kasutuses olnud garaažiboksi nr 9 garaažiühistus Punane 4 aadressil Endla tn 87, Kohtla-

Järve, kus see 3. jaanuaril 2024 teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. Kokku oli

protonitaseeni/metonitaseeni sisaldavat narkootilist ainet 434,56 g. Samas said I. Ginzburg ja

R.N. hästi aru, et tegemist on nn kange narkootilise ainega suures koguses. Eeltoodu on

tuvastatud valdavalt I. Ginzburgi ja R.N. e ütlustega ja selles osas puudub vaidlus ka

apellatsioonimenetluses. Kohus leidis, et narkootilise aine omandamise, valdamise ja

pakendamisega soovis I. Ginzburg selle edasise müügiga teenida varalist kasu 60 838,40

eurot.

78. Peale selle tuvastas kohus, et detsembris 2023 omandas I. Ginzburg tuvastamata isikult

narkootilist ainet amfetamiini, mille pakendas väiksemateks pakkideks ja narkootilist ainet

MDMA ning valdas ja hoidis aineid enda elukohas aadressil XXX ja enda kasutuses olevas

garaažiboksis nr 9 garaažiühistus Punane 4 aadressil Endla 87, Kohtla-Järve kuni 3. jaanuarini

2024, mil narkootilised ained läbiotsimiste käigus ära võeti. Ära võeti 157,97 g amfetamiini ja

41 MDMA tabletti. Nimetatud amfetamiini koguse müügist soovis I. Ginzburg saada tulu

2132,60 eurot ning MDMA müügist 184,50 eurot. Kokku oleks I. Ginzburg saanud

narkootiliste ainete müügist tulu 63 155,50 eurot, mis on suur varaline kasu KarS § 184 lg 21

mõttes.

79. Kolleegium ei nõustu kaitsja ja süüdistatava väitega, et maakohus on valesti tuvastanud

faktilised asjaolud ning teinud ebaõiged järeldused. Kohus leiab, et kaitseväidete etteheited

maakohtu otsuse tõendite puudulikule uurimisele ja valedele järeldustele pole põhjendatud.

Olukord, kus apellatsioonis ei nõustuta maakohtu süüdimõistva otsuse järeldustega, ei

tähenda, et otsus oleks motiveerimata.

80. Tähelepanu väärivad kaitseväited on maakohtu otsuses juba kummutamist leidnud ja

kolleegium ei pea nendele vastamist ning kordamist vajalikuks, sest nõustub maakohtu

põhjendustega.

81. Apellatsioonis on põhiline kaitseväide selles, et läbiotsimisel leitud narkootiline aine ei

kuulunud I. Ginzburgile, vaid E.T. nimelisele isikule ja süüdistatav oli lihtsalt selle aine

Lätist äratooja ning hiljem hoidja. Kohtu arvates on oluline siinjuures märkida, et narkootilise

aine kuulumine E.T. le käidi süüdistatava I. Ginzburgi ja R.N. e poolt välja alles pärast E.T.

surma. Kolleegiumi jaoks ei ole kuidagi eluliselt usutav ka kaitseväide, et kuna E.T. on

praeguseks surnud, siis proovib prokurör igal juhul süüdlast leida ja valis välja selleks I.

Ginzburgi.

82. Maakohus on eeltoodud kaitseväidet kontrollinud ja E.T. võimalikku seost narkootilise

ainega analüüsinud ning süüdistatava väited ümber lükanud (1 kd, tl 121) Kolleegium nõustub

maakohtu seisukohaga, et süüdistatava I. Ginzburgi ja tunnistaja R.N. e ütlused ei ole

maakohtu hinnangul usaldusväärsed osas, mis puudutavad E.T. isikut, nimelt selles, et I.

Ginzburgi poolt Lätist Eestisse toodud ja temalt ära võetud narkootiline aine kuulus E.T. le.

Selles osas ei lugenud maakohus süüdistatava ja tunnistaja ütlusi tõepäraseks ning ei

arvestanud nendega kohtuotsuse tegemisel.

83. I. Ginzburg tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel 3. jaanuaril 2023, et pani

kahtlustuses märgitud kuriteo toime, kuid kasutas õigust keelduda ütluste andmisest.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et kaitseversioon väidetavast E.T.

põhirollist süüdistuses märgitud narkootilise aine käitlemisel on mitteveenev, kuna tekkis

süüdistataval alles pärast E.T. surma 12. märtsil 2024. Ristküsitluse käigus selgus, et alguses

keeldus I. Ginzburg ütluste andmisest ning pärast seda, kui ta sai teada E.T. surmast, andis ta

juba ütlusi, kus avaldas, et narkootiline aine kuulus E.T. le. Kaitsja püüab õigustada I.

Ginzburgi käitumist sellega, et esmaste menetlustoimingute käigus ei pidanudki kaitsealune

selgitusi ega ütlusi andma. Kolleegium leiab, et see väide ei ole juba eluliselt usutav. Pole

tõsiseltvõetavat alust uskuda, et I. Ginzburg ei saanud juba kohe läbiotsimisel ja

kinnipidamisel avaldada, et narkootiline aine ei kuulu talle. Seda enam, et ta oli alles äsja

narkokuriteo eest karistatud ja tingimisi vabastatud.

84. Kolleegiumi arvates saab siin olla ainult üks vastus. Nimelt polnud süüdistatav valmis

selliseks ootamatuks vahelejäämiseks ja elukohas läbiotsimiseks ning tal polnud selleks

puhuks ka usutavat kaitseversiooni esitada. Võimalus selleks tekkis ootamatult mõned kuud

hiljem, kui ta kuulis narkootilist ainet aktiivselt tarvitanud E.T. surmast. Põhimõtteliselt

kasutatakse E.T. isikut ja tema surma päästerõngana, millele rajada habras kaitseversioon,

püüdes kohut veenda, et narkootilise aine käitlemise organisaatoriks oli E.T. . Veenvaks ei saa

siiski versiooni pidada selles, et varem narkokuriteo eest süüdi mõistetuna ning

ennetähtaegselt vabanenuna oli I. Ginzburg valmis riskima uue kriminaalsüüdistusega ja

karistuse täitmisele pööramisega kellegi E.T. heaks narkootilise aine vedamise ja hoidmisega.

85. E.T. surmaga seoses esitati ka kaitseväide sellest, et E.T. poolt saadeti järjepidevalt I.

Ginzburgi elukohta isik, kes käis narkootilise aine järel. Kes see isik oli väite esitaja

võimalust kontrollida ei anna. Küll teab nimetada, et isikul oli kogu aeg kapuuts peas, kuid

mingit detailsemat kirjeldust ei oska esitada: „Ei mäleta, tal oli kapuuts või müts peas, jope

kõrge kraega, võttis ja läks.“ (Ko To 1 kd, tl 83) See isik tõi tavaliselt ümbrikuga raha 300

kuni 600 eurot: „Raha panin kappi, ümbrikud viskasin ära, teatud summa pidin E.T. ile

andma.“ Mitu ümbrikku talle toodi, ta ei teadnud, kuid peaaegu igapäevaselt: „11.12 võtsin

paki, kaalusin ja järgmisest päevast, siis 12.12.2024 kuni minu kinnipidamiseni.“ Maakohus

ei pidanud õigustatult veenvaks I. Ginzburgi selgitusi, et pea igapäevaselt käis tema juures

E.T. poolt saadetud mees, kes võttis realiseerimiseks amfetamiini ja andis selle eest raha 300-

600 eurot ning kui I. Ginzburgil oleks kogunenud lõpuks 5000 eurot, oleks ta pidanud selle

viima E.T. le. Siinkohal on kohtule arusaamatu, et kui I. Ginzburg andis edasi E.T. le

kuuluvat narkootilist ainet ja sai selle müügist raha, siis miks ta ei andnud seda ise E.T.

juures käies kohe edasi E.T. le.

86. I. Ginzburg ei eita, et uuritavate narkootiliste ainetega oli tal puutumus. „11.12 kui

amfetamiini ära võtsin, siis koos R.N. isega kaalusime raske narkootikumi 40 g kaupa, kokku

tuli 11 pakki ja saadud pool kilo amfetamiini ka kaalusime 40 g kaupa. 10 pakki rasket

narkootikumi ja 400 g amfetamiini me viisime garaaži, ülejäänud hoidsin kodus. Raske

narkootikum oli köögis kraanikausi all, amfetamiin külmkapis.“ (Ko To 1 kd, tl 75)

Süüdistatav väidab, et tegi kõike E.T. juhtnööride järgi, sest aine kuulus temale. E.T. ütles

talle, et võlgnevuse katteks peab ta Lätis käima ja rasked narkootikumid ära tooma. Arvab, et

narkootikumide eest maksis ilmselt E.T. . Kuna süüdistataval oli võlgnevus, siis pandi ta fakti

ette, et kui ta nii ei tee nagu kästud, siis võib ta tervise kaotada. I. Ginzburg väitis, et ta ei tea,

kelle jaoks need narkootikumid olid ette nähtud ja kes pidi nendega tegelema. Tema ei saanud

mingit kasu. Tema sooviks oli, et võlg saaks kustutatud ja ta ise saaks mõistlikus koguses

amfetamiini tarbida.

87. Maakohtus väitis süüdistatav, et nn raske narkootikumi all mõtleb ta heroiini, morfiini ja

fentanüüli. Ise ta neid proovinud ei ole. Narkootilisi aineid hakkas ta tarvitama 28 aastaselt.

Vabaduses tarvitas iga päev ja perioodil september 2023 kuni jaanuar 2024 amfetamiini ja

ecstasyt.

88. Süüdistatav püüab kohut veenda selles, et narkootikumidega ajendas teda järjekordselt

tegelema võlg kellegi ees. Samas pole I. Ginzburg osanud võla asjaolusid täpsemalt eluliselt

usutavalt kirjeldada. On üldine ebamäärane selgitus, et E.T. „juurde tulid inimesed, kes

eelmine kord andsid raha kanepi jaoks, nad tahtsid minult 10 000, E.T. alandas summa

2500 peale, pakuti teen summa tööga tasa või maksan sulas. Raha mul ei olnud, siis olin

sunnitud nõustuma selle sõiduga ja edasise hoidmisega….E.T. selgitas,… et pean teatud ajal

käima Riias, võtma sealt raske narkootiku ja hoidma enda juures või kohe maksma võla.“ Kes

need inimesed olid, kellega läbirääkimisi peeti, seda süüdistatav ei tea.

89. Prokuröri küsimusele, miks pöörduti I. Ginzburgi võla pärast just E.T. poole, süüdistatav

selget vastust ei oska anda ja vastab laveerivalt ning umbmääraselt: „ E.T. teadis mind ja

neid teisi ja nad püüdsid kõike korraldada E.T. i kaudu, et mitte jälgi jätta.“ (Ko To 1 kd, tl

84p) Sama segane ja eluliselt mitteusutav on süüdistatava väide võimalikust vägivallast juhul

kui ta ei peaks narkootilise ainega mitte tegelema: „E.T. ütles, et kui ma ei taha võla katteks

midagi teha, saadavad need inimesed noored inimesed, kes mind maha murravad.“ Kes need

ähvardajad olid, või ka inimesed, kes pidid I. Ginzburgi osas vägivalda kasutama, süüdistatav

prokurörile oma senist segasevõitu kaitsepositsiooni arvestades loomulikult vastata ei oska.

90. I. Ginzburg keeldus menetluse alguses ütluste andmisest. Seejärel rääkis, et narkootikumid

on Lätist. E.T. väidetavalt kaalukast osast ta ei rääkinud ja väitis maakohtus ebamääraselt, et

E.T. isiku nimetamise viivituse tingis asjaolu, et tahtsin enda olukorda mõista. Prokurörile

vastates eitas I. Ginzburg ka seda, et ta oleks pärast kinnipidamist vahi all olles saatnud

mingeid kirju R.N. ele.

91. Süüdistatav andis maakohtus ütlusi, et käisid koos R.N. ega Riias nn raske narkootikumi

järel, mis oli peidetud vaakumpakendisse mustas kilekotis. Ta tunnistab oma süüd

narkootilise vedamises ja protonitaseeni ja metonitaseeni hoidmises oma valduses 10.

detsembrist 2023 kuni 3. jaanuarini 2024 korteris aadressil Kohtla-Järve XXX ja

garaažiboksis nr 9, kuid ei tunnista seda, et tal oli eesmärk teenida suurt varalist kasu

narkootiliste ainete käitlemisega. Sellega püüab ta vältida enda süüdi tunnistamist süüdistuses

KarS 184 lg 21 järgi, mille sanktsioon on oluliselt karmim kui sama sätte lg 2 puhul. Lähtuvalt

sellest kogusest, mis leiti I. Ginzburgilt, ei ole eluliselt usutav, et selline narkootilise aine

kogus oli mõeldud enda tarbeks, vaid see oli mõeldud kriminaaltulu teenimiseks. Siinkohal

nõustub kolleegium seisukohaga, et sellises koguses ainet ei hoia narkootikumidega tegelevas

kuritegelikus maailmas keegi endale. Seda enam, et süüdistataval oli juba varasema

selleliigilise kuriteo põhjal teada narkootikumide edasimüügi spetsiifilised asjaolud.

92. Tõendeid kogumis hinnates ei pea kolleegium seega tõsiseltvõetavaks I. Ginzburgi väidet,

et tema ainsaks sooviks oli võimalikult ruttu vabaneda nitaseenidest. Kaitseversiooni

põhiargument seisneb selles, et süüdistataval ei olnud võimalik teenida suurt varalist kasu

põhjusel, et kõik süüdistuses toodud narkootilised ained kuulusid E.T. le, kes pidi olema ka

ainete müügist lõplik kasusaaja. Süüdistatav tegeles narkootiliste ainete käitlemisega olude

sunnil, nimelt tal oli väidetav võlg tuvastamata isikute ees seoses eelneva narkokuriteoga ja

mille summa justkui E.T. kauples väiksema summa peale, misjärel nõudis I. Ginzburgilt

narkootiliste ainete käitlemisega tegelemist. Tähelepanuväärne on järjekordselt asjaolu, et

enne E.T. surma ei räägi süüdistatav veel midagi E.T. isikust ja tema kaalukast rollist

narkoainete käitlemisel.

93. Oma versiooni tarvis esitasid I. Ginzburg ja kaitsja maakohtule helisalvestise, milles on

lindistatud E.T. , A.K. ja O.G. vahel toimunud telefonivestlus, milles kaitseväite kohaselt

justkui arutati seda, et I. Ginzburgilt leitud narkootilised ained kuulusid E.T. le. Kolleegium

uuris samuti nimetatud telefonivestlustest tehtud protokolle, kuid nendes ei sisaldu mingeid

tõsiselt võetavaid kahtlusi, et läbiotsimisel äravõetud narkootilised ained oleks kuulunud E.T.

le ehk siis nimetatud salvestisest ei avaldu mingeid asjaolusid, mida peaks tõlgendama

süüdistatava kasuks KrMS § 7 lg 3 mõttes.

94. Apellatsioonimenetluses kordasid kaitsja ja süüdistatav väidet, et varasem kaassüüdistatav

R.N. on andnud I. Ginzburgi osas alusetult süüstavaid ütlusi. Ringkonnakohtus väitis

süüdistatav, et R.N. oli kõnesoleva narkokuriteo peamine organisaator ja sidemees, kes leidis

veoks vajaliku auto ning pärast Riiast narkootikumide edasitoomisel osales ka kaalumisel.

Seepärast oli ta teadlik kõigist kuriteo detailidest. Süüdistatava arvates on prokurör

vähendanud R.N. e rolli kuriteost osavõtus.

95. Kolleegium rahuldas kaitsja taotluse ja võttis asja materjalide juurde R.N. e osas

eraldatud asjas tehtud Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsuse nr 1-24-4293. Käesoleva otsuse

tegemise ajaks on kohtulahend jõustunud, sest Riigikohus ei võtnud Tartu Ringkonnakohtu

20. juuni 2025 otsuse peale esitatud kassatsioone menetlusse. Nimetatud lahendiga soovivad

kaitsja ja süüdistatav näidata, et kohus on ebavõrdselt suhtunud isikutesse, kes on

süüdistatavad ühe kuriteo toimepanemises kaastäideviijatena. Süüdistatav leiab, et temal oleks

pidanud olema R.N. ega võrreldes samad õigused, kuid karistused mõisteti erinevad ja seda I.

Ginzburgi kahjuks. Kolleegium märgib, et I. Ginzburg jätab olulise asjana tähelepanuta selle,

et isikute osas toimusid erinevate kuriteokvalifikatsioonidega eraldi menetlused. Lisaks oli

R.N. e teopanus kaastäideviija omast oluliselt väiksem – tema roll oli vaid narkootilise aine

veo tehnilist poolt korraldada. Ta polnud professionaalne aine levitaja, vaid narkotarvitaja ega

rikastunud kuriteo arvelt. R.N. t pole varem narkokuriteo eest karistatud.

96. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 20. juuni 2025 otsuses, et R.N. tunnistas end 2023. aasta

detsembris toimunud narkootilise aine käitlemises süüdi. Süüdistatava ütluste järgi võtsid nad

I. Ginzburgiga Riias asunud peidikust narkootilise aine – R.N. oli enda sõnul auto juures, kui

I. Ginzburg aine peidikust ära tõi. Niisuguste ütluste paikapidavust kinnitavad teised tõendid.

R.N. tegutses I. Ginzburgiga ühiselt ja kooskõlastatult. R.N. manifesteeris oma teopanust ja

teovalitsemist muu hulgas selle kaudu, et tema pani narkoainega pakendi sõiduki pagasiruumi.

R.N. e teopanus oli oluline, kuna ta osales aineveos, vastutades sõiduki juhtimise eest. R.N.

tegutses kavatsetult.

97. Käesolevas asjas andis tunnistaja R.N. maakohtus ütlusi ja selgitas, et tal ei ole mingeid

takistusi I. Ginzburgi asjas ütlusi anda. Ta vabanes Viru vanglast 15. mail 2023 ja mõni kuu

hiljem vabanes ka I. Ginzburg. Detsembri algul 2023 kutsus I. Ginzburg teda enda juurde

Kohtla-Järvele külla ja pakkus välja võimaluse rahateenimiseks. Detsembri keskel sõitsid nad

tuttava Honda CRV-ga I. Ginzburgiga Riiga. Tunnistaja aimas, et minnakse narkootikumide

järgi. Ta teadis, et I. Ginzburg oli varem vangis olnud selliste asjade eest. Riias käisid nad

äärelinnas. Kohale jõudes ütles I. Ginzburg, et peab ära käima ja väljus autost. Tagasiteel

„peatusime esimeses bensiinijaamas, ta läks pagasnikusse, võttis põuest musta paki ja pani

selle tagavararatta alla.“ (Ko To 1 kd, tl 57-58) Tunnistaja arvas, et pakk oli vaja ära peita

seetõttu, et politsei võimaliku peatamise korral poleks midagi autosalongis. Selle pakendiga

jõudsid nad I. Ginzburgi korterisse Olevi tänaval, kus tunnistaja pakki ka käes hoidis. Kui

palju Riiast toodud narkootiline aine maksis ta ei tea. Selles mustas kotis oli vaakumpakendis

valge pulber ning hiljem ta sai süüdistatavalt teada, et tegemist oli nitaseeniga ehk raske

narkootikumiga. See oli siis, kui ta aitas I. Ginzburgil vaakumpakendi sisu väiksematesse

pakenditesse kaaluda. Osa pakendeid viisid nad I. Ginzburgi Olevi tänava maja taga olevasse

garaaži, kus peitsid tugitooli alla, aga midagi jäi ka koju. Selles garaažis käis ta koos I.

Ginzburgiga 4-5 korda, kuid kellele see kuulus ta ei tea. Garaaž oli lukustatav ja võti oli I.

Ginzburgi käes. I. Ginzburg hoidis oma korteris mitmesuguseid narkootikume. Amfetamiini

hoidis ta külmkapis ja sealt võis seda tarbida. Tabletid olid kapis taldriku sees. Riiast toodud

narkootilisest ainest oli mingi osa peidetud kraanikausi alla. Narkoainete käitlejale omaselt

konspiratiivsust soovides oli I. Ginzburg detsembris 2023 tunnistajale andnud nn CAT

telefoni. „Igor ütles, et sellelt telefonilt helista ainult mulle.“ (Ko To 1 kd, tl 59) Nimetatud

telefoni andis tunnistaja hiljem politseile välja.

98. Kolleegiumi arvates kinnitavad R.N. e ütlused kooskõlas teiste maakohtus uuritud

tõenditega, et I. Ginzburg oli uuritavas narkootilise aine käitluses keskne figuur, kes hankis

vajaliku teabe, organiseeris aine järel käimise, hoiukoha, pakendamise ja müügi.

99. Süüdistatav leiab, et narkootilise aine kogus ei olnud suur ja kuriteo kvalifikatsioon KarS

§ 184 lg 21 ei ole õige. Kolleegium selle väitega ei nõustu ja ei kahtle nagu maakohuski

ekspertiisiaktide nr 24E-AON00004-01 ja nr 24E-AON 00010-01 tulemustes. (KoTo 1 kd,

tl 170-174, 199-202) Ekspertiisiaktide uurimuslikus osas on kirjeldatud kuidas jõuti

tulemusteni. Süüdistuses märgitud narkootiliste ainete väärtuste arvandmed rajanevad

ekspertiisiaktides toodud narkootiliste ainete kogustel. Samuti ei ole alust kahelda 18. juuni

2024 PPA vastuses kajastatud andmete õigsuses nõudekirjale ja andmete alusel tehtud

arvutustes, mis on esitatud süüdistuses narkootiliste ainete väärtusega (tõendite toimik 1 kd, tl

183).

100. Maakohus tuvastas Politsei- ja Piirivalve ameti 2023. aasta detsembri andmete seisuga

Eesti kuritegelikul turul toimivate narkootiliste ainete keskmiste jae- ja hulgimüügihinnad

põhjal ja et I. Ginzburg oleks käideldud narkootiliste ainete müügiga saanud teenida

kriminaaltulu kokku summas 63 155,50 eurot.

101. Kolleegium nõustub prokuröriga, et kaitsja vastuväited käideldud narkootilise aine

hinna tuvastamise õigsuse osas on ümber lükatud maakohtus üle kuulatud asjatundja Karl

Põdra ütlustega, kes töötab PPA arendusosakonnas ja kelle tööülesandeks on muuhulgas

narkokuritegevuses päringutele vastamine narkootiliste ainete hindade osas (Ko To 1 kd, tl

73-78).

102. Apellant leiab, et maakohtu poolt kriminaalse tulu arvestus 6600 eurot (22 päeva х 300

eurot kord) pole usutav ja kohus on ebaõigesti tõlgendanud apellandi ütlusi. Apellandi

nimetatud 500 grammist amfetamiinist tarvitas ta 25 grammi koos R.N. ega. Ära võeti 158

grammi amfetamiini. See tähendab, et perioodil alates 11. detsembrist 2023 kuni

kinnipidamiseni 3.jaanuaril 2024 andis apellant müügiks edasi 317 grammi amfetamiini.

Apellant leiab, et ta sai amfetamiini müügi eest 4400 eurot ja tal on õigus, et temalt äravõetud

1377,50 eurot on tema seaduslik, legaalne ja isiklik raha ning et seda ei ole alust konfiskeerida

riigitulusse. Kolleegiumil kriminaalse tulu arvestuse osas maakohtule etteheiteid pole. Summa

vastab läbiotsimisel leitud rahale 5777,50 eurot ehk pole alust arvata, et tegemist on legaalse

rahaga. Seda põhjusel, et koos sularahaga leiti süüdistatava elukohast ka suures koguses

narkootilisi aineid ja on alust järeldada, et leitud sularaha 5777,50 eurot sai ta täies ulatuses

narkootiliste ainete müümise teel. Seega 3. jaanuaril 2024 I. Ginzburgi elukohas XXX

läbiotsimise käigus äravõetud sularaha summas 5 777,50 eurot, on õieti konfiskeeritud KarS §

831 lg 1 alusel.

103. Kokkuvõttes on maakohus jälgitavalt tuvastanud, et I. Ginzburg käis isiklikult (koos

R.N. ega) Lätis narkootikumidel järel, vedas need Eestisse, kaalus ja pakendas ise (koos R.N.

ega) oma elukohas, hoidis narkootikume oma elukohas ja tema kasutuses olevas garaažis,

andis narkootikumid teistele isikutele edasimüümiseks (I. Ginzburgi enda ütlused). Ta ei

olnud ise nn tavaline „tänavadiiler“, narkootikumide müüjate käest saadud raha hoidis oma

elukohas, käsutas narkootiliste ainetega oma äranägemisel (nt võis ise ka tarvitada või anda

tarvitamiseks R.N. ele). I. Ginzburgilt läbiotsimistel ära võetud narkootilised ained kuulusid

temale – I. Ginzburgile. Sellest, et tegemist on tugeva narkootilise ainega, teadis I. Ginzburg

juba enne Läti Vabariiki sõitmist ning narkootikumide kogusest sai teada nende hilisemal

käitlemisel. Isik, kes on ise pikema aja jooksul tarvitanud narkootikume ja tegelenud

narkootiliste ainete käitlemisega, teadis täpselt, kui palju maksavad erinevad narkootikumid ja

millist kasu saab teenida mingit liiki narkootilise aine müügist.

II

104. I. Ginzburgile oli esitatud ka süüdistus KarS § 202 lg 2 p 2 järgi selles, et tema olles

isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise ehk KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9,

ning § 200 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ja olles selle eest kriminaalkorras

karistatud Harju Maakohtu 12. septembri 2013 otsusega, tahtlikult omandas ja hoidis enda

elukohas, s.o korteris aadressil XXX , süüteo toimepanemise (varguse) tulemusena saadud

vara. Maakohus mõistis I. Ginzburgi selles kuriteos õigeks. Kolleegium leiab, et maakohtu

põhjendus on ühekülgne ja pole veenev.

105. Asjas ei ole vaidlust, et I. Ginzburgi elukohast leitud jalgratas Drag 29 Hardy 7

raaminumbriga RJT 20123918 kuulus V.B. ile.

106. Maakohus luges kogutud tõenditega õigesti tuvastatuks, et süüdistatava elukoha

läbiotsimisel leitud jalgratas Drag 29 Hardy 7 kuulus kannatanu V.B. ile ning oli temalt

varastatud hiljemalt 10. oktoobril 2023 Narvas Rahu tn 12 keldrist. Samuti tuleb lugeda

tõendatuks, et I. Ginzburg omandas kindlaks tegemata ajal, kuid mitte hiljem kui 3. jaanuaril

2024, tundmatu isiku käest nimetatud jalgratta ja maksis selle eest 50 eurot ning hoidis oma

elukohas Kohtla-Järvel XXX . Sellega oli KarS § 202 objektiivne kuriteokoosseis täidetud.

107. Tunnistaja V.B. andis maakohtus ütlusi, et oktoobri algul 2023 varastati tema elukohas

kortermajast Narvas Rahu tn 12 keldriruumist 2 jalgratast. Varguse avastas ta 10. oktoobril

2023. Ühe jalgratta (Dragon, musta värvi, kollaste täppidega) leidis politsei üles. Jalgratas

maksis 600 eurot ja dokumendid ning fotod sellest esitas ta uurijale. Kui ülekuulamisel

jalgratast näidati, tundis ta selle pedaalide eritunnuste järgi ära.

108. Süüdistuses KarS § 202 järgi I. Ginzburg oma süüd ei tunnista. Süüdistatav väidab, et

ostis jalgratta 2023. aastal 50 euro eest Kohtla-Järvel. Talle helistati ja selgitati, et jalgratas on

heas seisukorras ning kuna pole enam hooaeg, siis on hind soodne. Seda meesterahvast, kes

jalgratta müüs, ta ei tunne. Helistaja ja müüa ei olnud üks ja sama isik. Kuna tema tuttavad

teadsid, et ta tahab jalgratast osta, siis talle helistatigi. Kirjeldada ta neid isikuid ei oska.

Dokumente ta jalgratta kohta ei küsinud. Samuti ta ei pärinud, kas jalgratas on varastatud,

kuna tal ei olnud selleks aega. Müüja ütles müügi põhjuse kohta, et tal pole seda enam vaja,

sest hooaeg lõppes. Kuna müüja ütles, et jalgratas pole varastatud, siis süüdistatav uskus teda.

Läbiotsimisel 3. jaanuaril 2024 oli nimetatud Drag jalgratas tema korteris.

109. Tuleb nõustuda maakohtuga, et teatud asjaolude esinemise korral eseme ost ilma

dokumentideta ei kinnita veel, et tegemist oleks kuriteo läbi saadud esemega. Kolleegiumi aga

leiab, et praegu nii ei olnud. Nimelt ei teinud I. Ginzburg absoluutselt mingeid jõupingutusi,

et kindlaks teha, ega jalgratas pole varastatud. Kindlasti pole eluliselt usutav, et jalgratta

omanik müüb kallihinnalise jalgratta turuhinnast enam kui 10 korda odavamalt. Pigem oli

müüjaks narkomaan, kes varastas jalgratta, oli I. Ginzburgile võlgu või maksis jalgrattaga

narkootilise aine eest. Taolise versiooni kasuks räägib ka asjaolu, et süüdistatava elukohas ja

garaažis leiti mitmeid jalgrattaid.

110. KarS § 202 subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse

tahtlusega ja süüteokoosseisu jaatamiseks piisab, kui vara omandaja peab võimalikuks ja

möönab, et vara on omandatud kuritegelikult teel.

111. Kolleegium leiab, et maakohus on subjektiivse koosseisu tuvastamisel lähtunud

peaasjalikult I. Ginzburgi enda versioonist. Kohus on jäänud ühekülgselt uskuma süüdistatava

kaitseväidet, et temal polnud aimugi, et jalgratas on varastatud. Ringkonnakohtu arvates ei saa

pidada I. Ginzburgi ütlusi jalgratta omandamise asjaoludest usaldusväärseteks. Eluliselt on

usutav, et süüdistataval oli varasemast kriminaalsest minevikust tulenevalt tuttavaid, kes

panid jätkuvalt kuritegusid toime. I. Ginzburgi näol ei ole tegemist seaduskuuleka

tavakodanikuga, sest ka pärast viimast vanglakaristust jätkas ta kuritegevusega.

Süüdistatavale on teada kuritegeliku maailma reeglid, samuti kuidas ning kellele varastatud

kaupa pakutakse. Väide, et talle helistas lihtsalt keegi seaduskuulekas kodanik ja pakkus ausal

teel saadud jalgratast müüa, pole eluliselt usutav. Seega võiks I. Ginzburgi versiooni kuidagi

uskuda sel juhul, kui ta oleks kardinaalselt teinud pöörde seaduskuuleka elu suunas.

Tavakodaniku teeb dokumentideta ja võhivõõra isiku käest vara ostmine üldjuhul valvsaks. I.

Ginzburgi puhul aga see nii ei olnud. Asjakohatu on I. Ginzburgi väide ka selles, et tal ei

olnud aega süveneda, kas tegemist on varastatud jalgrattaga. Süüdistatav pole teinud

võimalikuks oma versiooni üldse kontrollida. Nii pole ta konkretiseerinud, kes oli jalgratast

pakkunud helistaja ja kes talle selle reaalselt üle andis. See poleks I. Ginzburgile kasulik, sest

see viiks varguse toimepanijani. On üldteada asjaolu, et jalgrataste vargus on levinud

kuriteoliik, kuna selle toimepanijal on kuritegelikku võrgustikku teades võimalik varastatu

kiiresti ja odavalt rahaks teha.

112. Maakohus jättis tähelepanuta tunnistaja R.N. e ütlused, mis seavad samuti kahtluse alla I.

Ginzburgi ütluste usaldusväärsusele jalgratta omandamise asjaoludes. Maakohus piirdus vaid

I. Ginzburgi ütlustega, uskudes, et ta omandas jalgratta oktoobris Kohtla-Järvel enda maja

juures 50 euro eest võõralt mehelt, kelle kohta ta täpsemaid andmeid ei osanud anda.

Kohtumenetluses tuvastati, et süüdistatava ja tunnistaja R.N. e ütlused kattuvad selles osas, et

vaidlusalune jalgratas oli toodud I. Ginzburgi elukohta ja jäi sinna kuni 3. jaanuari 2024

läbiotsimiseni. I. Ginzburgi versiooni kohaselt ta ostis jalgratta Kohtla-Järvel, R.N. e ütluste

kohaselt I. Ginzburgi elukohas leitud kaks jalgratast (sealhulgas vaidlusalune) on toodud

Narvast. Kuna uuritav jalgratas oli leitud justnimelt I. Ginzburgi elukohas, siis on loogiline

järeldada, et see jalgratas oli omandatud just siis, kui I. Ginzburg käis koos R.N. ega Narvas,

kus see oli mõni kuu enne seda varastatud V.B. ilt. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust kahelda

R.N. e ütlusete usaldusväärsuses, et uuritav varastatud jalgratas toodi Narvast.

113. Seega on usutav prokuröri versioon selles, et süüdistavale kui narkootilise aine müüjale

pakuti rahapuudusel narkootilise aine saamise eesmärgil varastatud jalgratast, mille I.

Ginzburg omandas ja edasiselt oma elukohas hoidis kuni läbiotsimiseni.

114. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega tuleb

süüdistatav I. Ginzburg süüdi tunnistada KarS § 202 lg 2 p 2 järgi.

III

115. Kolleegiumi hinnangul süüdistatava ja kaitsja taotlused karistuse kergendamiseks jäävad

rahuldamata. Seda põhjusel, et prokuröri apellatsioonis tõstatatud seisukohad väärivad

tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise karistuse määras.

Seega on maakohtu otsuse tühistamise aluseks mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo

raskusele ja süüdimõistetu isikule KrMS § 338 p 4 järgi. Nõustuvalt prokuröriga leiab

kolleegium, et süüdistatavale tuleb mõista narkokuriteo eest karmim karistus, sest alla

sanktsiooni keskmist määra jääv vangistus ei täida I. Ginzburgi isiku puhul karistuse üld- ega

eripreventiivseid eesmärke.

116. Maakohus on karistuse mõistmise motiivides loetlenud karistust mõjutavaid tegureid

(süü suurus, käideldud narkootiliste ainete ohtlikkus, süüdistatava isik jms) ja leidis, et I.

Ginzburgi süü suurus on keskmine ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni

keskmises määras, s.o 13 aastat vangistust. Kolleegium, leiab, et käesolevas asjas tuleb

keskenduda eelkõige teole ja I. Ginzburgile süüks arvatud narkokuritegu ei saa kindlasti

pidada lihtsakoeliseks. Riigikohtu lahendist asjas nr 1-22-227/66 p-st 10 tuleneb, et süü

suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. Käesolevas asjas on I.

Ginzburgi süü pigem suur. Võttes arvesse I. Ginzburgi süü suurust ja seda, et teda on varem

suures koguses narkokuriteo toimepanemiste eest karistatud, leiab kolleegium, et maakohtu

otsusega mõistetud karistus peab olema karmim.

117. KarS 184 lg 21 süüteokooseisu puhul tuleb süü suuruse hindamisel paratamatult arvestada

narkootilise aine kogust ja kui tugevatoimeline oli aine, mida käideldi. Sellest tuleneb

narkootilise aine ohtlikkus rahva tervisele ja ühiskonnale tervikuna.

118. Õige on seisukoht, et karistuspoliitiliselt tuleb resoluutselt suhtuda inimestesse, kes

tegelevad narkootiliste ainete levitamisega, määrates neile ranged karistused. Samuti tuleb

minimeerida võimalust, et narkokuritegevusega jätkamiseks ei tekiks järjekordselt huvi

isikutel, kes on varem selleliigilise kuriteo eest juba karistatud. Väheoluline pole ka see, kas

narkokuriteos tunnistatakse süüdi tavaline tänavadiiler või mastaapse piiriülese narkokuriteo

organiseerija-juhtfiguur.

119. Kolleegium ei nõustu seega, et süüdistatava süüd saab pidada keskmiseks ja leiab, et I.

Ginzburgi süü on üle keskmise suur, aga mitte äärmiselt suur nagu leidis prokurör. Eesti

Vabariigi piires on käideldud oluliselt suuremaid narkoainete koguseid ja seega ei saa väita, et

I. Ginzburg käitles narkootilist ainet äärmuslikult väga suurtes kogustes. Seega prokuröri

poolt taotletud sanktsiooni maksimumi lähedane karistuse mõistmine pole põhjendatud.

120. Süüdistatava poolt käideldud narkootiliste ainete kogustest oleks piisanud joobe

tekitamiseks peaaegu terve Eestile (keskmiselt 1 065 804 inimesele). Sellised kogused

näitavad ilmekalt, et praegusel juhul on oluliselt kahjustatud avalikku rahu ja julgeolekut

kollektiivse õigushüvena. Jaatada saab ka seisukohta, et narkootilise -või psühhotroopse aine

ebaseadusliku käitlemise hukkamõistetavus ja karistamisväärsus oleneb eeskätt sellest, mil

määral ja kui paljude inimeste tervist sellise käitumisega ohustatakse või kahjustatakse. Teo

ülim ohtlikkus rahvatervisele on ilmne juba käideldud aine koguse pinnalt. Vaieldamatult

süüdistatava poolt käideldud sünteetiline narkootiline aine (nitaseenid) kahjustab inimese

tervist olulisel määral.

121. Sellest tulenevalt annab süüdistatava I. Ginzburgi süü suurusele kaalu asjaolu, et ta

käitles lisaks amfetamiinile ja MDMA-le seni teadaolevalt ühte kõige tugevatoimelisemat

narkootilise aine liiki, milleks on nitaseenid. Seega on I. Ginzburgi ampluaa

narkokurjategijana kahtlemata lai. Saab lugeda üldteada asjaoluks, et narkootiliste ainete valel

annustamisel on väga lihtne põhjustada narkootilist ainet tarvitaval isikul nn üledoosi, mis

arvestades aine tugevat toimet võib väga kergesti põhjustada tarvitaja surma. Asja materjalide

juures on tõendina Tervise Arengu Instituudi vastus politsei nõudekirjale, millest nähtub

selgelt, et viimaste aastate jooksul on nitaseenide tarvitamisest tingitud narkosurmade arv

kasvanud geomeetrilises progressioonis. Kui aastal 2021 suri 5 inimest, siis aastal 2022

surmade arv oli juba 37 inimest ja aastal 2023 57 inimest ning 2024 esimese kahe kuuga 8

inimest. Selline numbriline kasv tõestab ilmekalt nitaseenide mürgist toimet ja isikuid, kes

tegelevad selliste ainete levitamisega, tuleb karistada rangelt. Süüdistatavalt ära võetud

nitaseenide kogus oli Eesti Vabariigi mastaabis ikkagi arvestatav.

122. Tähelepanuta ei saa kindlasti jätta süüdistatava isikut ja tema varasemat karistatust.

Tegemist ei ole lihtsakoelise tänavadiileriga, vaid narkokuritegevusele pühendunud isikuga,

kelle eesmärgiks oli teenida kiirelt raha kaasinimeste tervise arvelt. Viimati karistati I.

Ginzburgi 8. septembril 2022 Viru Maakohtu otsusega narkokuriteos KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

3 aasta ja 4 kuu pikkuse reaalse vangistusega. Ta vabastati ennetähtaegselt vangistuse

kandmisest, katseajaga kuni 22. augustini 2024. Käesolevas kriminaalasjas I. Ginzburgile

etteheidetavad kuriteod on toime pandud katseajal.

123. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosust loetakse senise kohtupraktika pinnalt

vaieldamatult suureks narkokuritegude puhul (RKKKo-d nr 3-1-1-103-16, p 15; nr 3-1-1-

108-09, p 10.1). I. Ginzburgi isiku puhul tõstab tõenäosuse lävendit ka asjaolu, et teda on

varem kuritegude toimepanemises süüdi tunnistatud ja karistatud. Karistusregistri andmetest

avaldub, et käesolevas süüdistuses etteheidetav narkootiliste ainete käitlemine ei ole I.

Ginzburgi jaoks esimene ega ka teine. Seega pole tegu juhusliku narkootilise aine käitlejaga,

kes ei tea, mis on tema kuritegeliku käitumise sisuks. I. Ginzburgil on lisaks 9 arhiveeritud

kriminaalkaristust, neist kahel korral narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku

käitlemise eest, mis tähendab, et tegemist on narkokuritegevuse maailmas kogemustega

käitlejaga. Riigikohus oma lahendis asjas nr 1-15-1446 muutis oma varasemat praktikat,

leides, et arhiveeritud karistusandmetele võib tugineda isikust lähtuvate riskide hindamisel.

Tuleb nõustuda, et isikuid, kes panevad järjepidevalt samaliigilisi kuritegusid toime, tuleb

karistada rangelt. Ilmselgelt pole varasemad karistused I. Ginzburgile vajalikku mõju

avaldanud ja ta pole tahtnudki õiguskuulekale teele pöörduda.

124. Maakohus on õigesti tuvastanud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS

§-de 57 ja 58 mõttes puuduvad. Kohus põhjendas jälgitavalt, miks ei saa lugeda kergendavaks

asjaoluks süü osalist tunnistamist.

125. Tuleb rõhutada, et I. Ginzburg ei käitle narkootilisi aineid suures koguses esimest korda

ja seegi kinnitab kolleegiumi veendumust, et karistus peab olema range. Kahetsus ja

kaasaaitamine kuriteo avastamisele on praegusel juhul näilikud ja ei veena kohut. Seda

põhjusel, et kui isik jäi narkootilise ainega vahele, siis politsei töö tulemusena ei jäänudki tal

muud üle, kui ained välja anda. Oluline on märkida sedagi, et korteri köögis valamu alla

peidetud narkootilise aine paki andis süüdistatav välja pärast esimest läbiotsimist oluliselt

hiljem, s.o pärast R.N. e antud ütlusi. Seega ei ole kuidagi tegemist narkootilise aine

vabatahtliku väljaandmisega. Karistuse kergendamist ei tingi ka asjaolu, et maakohus järeldas

süüdistatava poolt narkootilise aine käitlemise mõnevõrra lühemal ajaperioodil (22 päeva) kui

süüdistuses. Süüdistuses toodud ajaperioodi vähenemine ei muuda I. Ginzburgi süüd. See ei

vähenda käideldud kogust ega tema teo ohtlikkust. I. Ginzburgi puhul on äärmiselt tõenäoline,

et vabadusse jäädes jätkab ta narkoäriga, sest oskus teistmoodi elada tal puudub, mida

ilmekalt kinnitab tema varasem elukäik. Kõik see räägib selle kasuks, et selline isik peab

olema isoleeritud ühiskonnast pikaks ajaks.

126. Karistuse liigina on KarS 184 lg 21 järgi vangistuse raamid 6 kuni 20 aastat või eluaegne

vangistus. Süüdistatavale karistuse mõistmisel on vaja rõhutada asjaolu, et olles saanud

võimaluse jääda tingimisi vabadusse, pidi I. Ginzburg vangistuse täitmisele pööramise ohu

vältimiseks järgima muuhulgas kohustust hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Saadud

võimalust otsustas süüdistatav kindlakäeliselt eirata. Ta ei teinud mingit väheolulist eksimust

enda lähikonnas, vaid otsustas narkokuriteo toimepanemiseks sõita sadade kilomeetrite

kaugusele naaberriiki, et tuua sealt narkoäri ajamiseks suures koguses kangetoimelist

narkootilist ainet. Siit saab teha ainuõige järelduse, et senised kriminaalmenetlused pole

süüdistatavale mingit eripreventiivset mõju avaldanud. I. Ginzburgi viimasest eluperioodist

saab järeldada, et kuritegevus (narkokuriteod) on muutunud talle harjumuspäraseks.

Kolleegium leiab, et eripreventiivne prognoos I. Ginzburgi puhul on halb ja süüdistatava

senine elukäik ei luba head prognoosi lähitulevikuks. Kohus peab õigeks rõhutada karistuse

üldpreventsiooniga seoses asjaolu, et kangete narkootiliste ainetega käitlejate karistused

peavad olema karmid ja seda nõuavad käesoleval ajal ka ühiskonna kaitsmise huvid.

127. Prokurör taotles süüdistatavale narkokuriteos karistuseks 18 aastat vangistust, mis on

lähedal sanktsiooni ülemmäärale. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja peab põhjendatuks

mõista I. Ginzburgile karistuseks kuriteos KarS 184 lg 21 järgi 16 aastat vangistust. Selles

tulenevalt kuulub prokuröri apellatsioon rahuldamisele osaliselt.

128. Kuna ringkonnakohus tunnistab I. Ginzburgi süüdi kuriteos KarS § 202 lg 2 p 2 järgi,

siis tuleb mõista talle selle teo eest ka karistus. Kolleegium leiab, et süüdistatava süü kuriteos

KarS § 202 lg 2 p 2 järgi on alla keskmise määra. Siin on oluline märkida, et tegemist oli

üksikteoga ja omandatud vara väärtus (umbes 600 eurot) ei olnud suur. Sanktsioonis on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Arvestades asjaolu, et I. Ginzburg on

varem toime pannud mitmesuguseid kuritegusid, sealhulgas varavastaseid, siis tuleb

kohaldamisele ainult rangem karistusliik – vangistus. Prokuröriga nõustuvalt leiab kohus, et

see võib olla sanktsiooni miinimumilähedane. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

KarS § 57 ja 58 mõttes pole tuvastamist leidnud.

129. Kolleegium leiab, et I. Ginzburgile tuleb mõista karistuseks kuriteos KarS § 202 lg 2 p 2

järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks

raskemaga, mõistes talle liitkaristuseks 16 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb

suurendada mõistetud karistust 8. septembri 2022 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ja

kandmata karistuse osa võrra, s.o 11 kuud 10 päeva, ning mõista I. Ginzburgile lõplikuks

liitkaristuseks 16 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning I. Ginzburgi

karistuse kandmise algust arvata alates 3. jaanuarist 2024.

III

130. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 3, 4, § 340 lg 4 p -

dest 3, 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 28. jaanuari 2025 otsuse osaliselt, s.o I.

Ginzburgi õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja I. Ginzburgile KarS §

184 lg 21 ning KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas.

Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega tunnistab I. Ginzburgi süüdi KarS § 202 lg 2 p

2 järgi ja mõistab karistuseks 4 kuud vangistust. Süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi mõistab

karistuseks 16 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi loeb kergema karistuse kaetuks

raskeimaga ja mõistab karistuseks 16 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendab karistust Viru Maakohtu 8. septembri 2022

otsusega kriminaalasjas nr 1-21-5447 mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuu 10 päeva

võrra ning mõistab liitkaristuseks 16 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust.

Prokurör Sergei Listovi apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt, süüdistatava apellatsioon jätta

rahuldamata.

IV

131. Kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugin esitas 2 taotlust riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

132. 12. märtsi 2025 taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 57

minutit, vestlusele kaitsealusega telefoni teel 4 minutit, Viru Vanglas kaitsealusega

kohtumisele ja apellatsiooni koostamisele koos ning selle ülelugemisega 298 minutit ning

sõidule kulunud aeg on 48 km eest, mille eest taotleb kaitsja tasu 545,34 eurot, sh käibemaks

98,34 eurot. Tasule lisandub veel sõidukulu 96 km eest, s.o 35,14 eurot, sh käibemaks 6,34

eurot. Kokku 12. märtsi 2025 tasutaotluse alusel küsitav on 580,48 eurot, sh käibemaks

104,68 eurot.

133. 11. juuni 2025 tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal vestlusele kaitsealusega 16 minutit,

kaitsekõne ettevalmistamiseks 120 minutit, apellatsioonimenetluse istungil osalemisele 59

minutit ning sõidule kulunud aeg on 180 km eest. Kaitsekõne kohtuistungiks ettevalmistamise

juurde on märgitud, et arvestades vajadust valmistada kaitset ette suuliseks menetluseks,

lähtudes asja mahukusest ja keerukusest, palub kaitsja suurendada kaitsja tasu 38% võrra kuni

596 euroni. Selles osas on tasutaotlus 323,30 euro, sh käibemaks 58,30 eurot. Sellele

lisanduvad sõidukulud 360 km eest 131,76 eurot, sh käibemaks 23,76 eurot. 11. juuni 2025

tasutaotluse alusel küsib kaitsja kokku tasu 455,06 eurot, sh käibemaks 82,06 eurot.

134. Kriminaalasja lahendatakse üldmenetluses ehk advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise

ja kulude hüvitamise kord (edaspidi kord) § 6 lg 3 alusel on määratud kaitsja tasu riigi

õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas

kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot

iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Kui advokaadibüroo

on käibemaksukohuslane, lisandub sellele korra § 1 lg 10 alusel käibemaks (tehtud toimingute

aja seisukoha oli käibemaksumäär 22%). Seega on maksimaalne taotletav summa õigusabi

osutamise eest 527,04 eurot, millele lisandub siis istungil osalemise aeg, sõidule kulunud aeg

ja sõidukulud.

135. Kaitsja leiab, et kaitsjatasu tuleks suurendada 38% võrra, sest oli vaja valmistada ette

kaitset suuliseks menetluseks, asi oli mahukas ja keerukas. Korra § 2 lg 1 kohaselt võib kohus

advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud

tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist 1 süüdistatavaga kriminaalasjaga, mille aluseks on

süüdistus kahes erinevas kuriteos ning asja ei saa pidada eriliselt töömahukaks. Seega jääb

suurendamise taotlus rahuldamata.

136. Ringkonnakohus loeb 12. märtsi 2025 tasutaotluse põhjendatuks kogu ulatuses, s.o nii

toimingutele kulunud aja osas, sõidule kulunud aja kui ka sõidukulude osas, s.o summas

580,48 eurot, sh käibemaks 104,68 eurot. 11. juuni 2025 taotlusest on põhjendatud istungil

osalemise aeg 59 minutit, tasu sõidule kulunud aja eest ja sõidukulud, s.o 254,98 eurot, sh

käibemaks 45,98 eurot.

137. Kokku loeb ringkonnakohus tasutaotlused põhjendatuks summas 835,46 eurot, sh

käibemaks 150,66 eurot.

138. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ja

prokuratuur on esitanud apellatsiooni, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad tekkinud

menetluskulud riigi kanda. Seega menetluskulud 835,46 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

07.04.2026 RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. novembri 2025. a ja Viru Maakohtu 28.

jaanuari 2025. a otsus osas, millega Igor Ginzburg tunnistati süüdi ja teda karistati

KarS § 184 lg 2 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristus.

2. Tunnistada Igor Ginzburg süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistada teda

vangistusega 15 aastaks.

3. Mõista Igor Ginzburgile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks vangistus 15 aastaks ja

KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Viru Maakohtu 8. septembri 2022. a otsusega 15 aastaks

11 kuuks 10 päevaks algusega 3. jaanuarist 2024.

4. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

5. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 6. Jätta Riigikohtu 13. jaanuari 2025. a määrusega

kindlaks määratud riigi õigusabi tasu menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda.