2-25-5431/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2025.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5431

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

E M, N M hagi S M vastu elatise nõudes

Hageja I hagihind 2715,66 eurot

Hageja II hagihind 2308,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ärakuulamine

Hageja I: E M (ik xxx)

Hageja II: N M (ik xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: A M (ik xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: A J

Kostja: S M (ik xxx)

Kostja lepinguline esindaja: Y Z

28.10.2025 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E M, N M hagi S M vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt S Mlt igakuine elatis E M (hageja I) kasuks alates 08.04.2025

summas 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot) + 3% brutokuupalgast (59,43

eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eur)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Elatis tuleb tasuda kuni hageja I täisealiseks

saamiseni, so kuni xxx.a.

3. Välja mõista kostjalt S Mlt igakuine elatis N M (hageja II) kasuks alates 08.04.2025

summas 256,48 eurot (baassumma 282,31 eurot) + 3% brutokuupalgast (59,43 eurot)

- 50% lapsetoetusest (40 eur)) ning saadud summat vähendada 15 % (PKS § 101 lg

7). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis tuleb

tasuda kuni hageja II täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.a.

4. Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma väljamõistetud elatise A M

pangakontole. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda jooksva kalendrikuu

viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

5. Välja mõista S Mlt hageja I ja hageja II kasuks perioodi eest alates 08.04.2024 kuni

07.04.2025 elatise võlg kokku 2396,70 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend kuus

eurot ja 70 senti) eurot, mis tuleb tasuda A M pangakontole.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi asjaolud ja nõue

1. Harju Maakohtusse esitasid E M, N M 08.04.2025 hagi S M vastu elatise nõudes. Alates

vanemate abielulahutusest xxx elavad hagejad emaga. Vastavalt hagejate ema ja kostja

kirjalikule kokkuleppele veedavad hagejad kostjaga iga teise nädalavahetuse. Ülejäänud

aja veedavad hagejad oma emaga. Aasta keskmiselt veedavad hagejad kostja või kostja

vanemate juures 5 ööpäeva ühes kuus. Hagejate ema tasus kostjale üüri ning eluasemega

seotud kulud, et saaks hagejatega elada kostjale kuuluvas korteris, kus elati kuni

28.02.2025. Alates 1.03.2025 elab hagejate esindaja koos hagejatega ja uue elukaaslasega

viimasele kuuluvas eramajas xxx. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust korrapäraselt.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise vastavalt PKS §-le 101 muutuvas määras, N

puhul arvestada PKS § 101 lg-t 7 ning elatise võlgnevus.

Kostja vastus

2. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja täidab oma

ülalpidamiskohustusi vabatahtlikult. Kostja on osalenud laste elus, nende eest hoolitsenud

vahetult ning kavatseb seda teha ka edaspidi. Lapsed on 5 kuni 13 päeva (sõltuvalt kuust)

viibivad isaga, mida tõendab Excel tabel ja mahukas fotomaterjal, mida kostja esitab

kohtule juhul, kui ema vaidlustab laste ja isa koosviibimise fakti. Senini ei ole olnud

vajadust eraldi kirjalike kokkulepete sõlmimiseks ega kohtuvaidluste pidamiseks seoses

laste viibimisega isaga. Laste isa on kandnud ja kannab laste emaga peaaegu

samaväärseid igapäevaseid kulusid laste eluasemele, toidule, laste hooldusele, riietele,

samuti kulud koolis. Kostja tagab lastele sarnaselt nende emaga vaba aja veetmise

võimalused, kostja käib lastega võimalusel välisreisidel. Kostja esitab ülevaatliku tabeli

lastele kantud kuludest. Samuti on laste ema teinud elatisega tasaarvestusi, millega

hagejad ei ole hagiavalduses arvestanud. Kostja sissetulek ei ole nii suur nagu ema on

hagiavalduses välja toonud. Hagejate ema saab riigilt peretoetust ja osa hagejate

vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Lisaks palub kostja arvestada asjaoluga, et

kostjal sündis xxx kolmas laps E M.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab,

hagiavaldus tuleb rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hageja I ja hageja II isa on S M ja ema on A M.

Selles osas pooltel vaidlus puudub.

6. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud

saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul

raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt

võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS §

101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6

sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

7. Alates 01.04.2025 on elatis 301,74

eurot (baassumma (282,31 eurot) + 3%

brutokuupalgast (59,43 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eurot).

8. Kostja toob esile, et ta täidab laste ülalpidamist vahetult. Kostja taotleb sisuliselt temalt

välja mõistetava elatise vähendamist seoses lastele osalise vahetu ülalpidamise

andmisega.

9. Elatise maksmiseks kohustatud kostja peab tooma esile ja tõendama asjaolud, mis tema

hinnangul võimaldavad PKS § 102 lg 2 alusel mõista välja miinimumist väiksema elatise.

Õige on kostja arusaam, et mõjuv põhjus viidatud sätte tähenduses võib olla ka lastele

vahetult ülalpidamise andmine (Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

100215, p 17.1 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

10. Kostja tõi esile, et lapsed viibivad iga kuu kaheksa päeva tema juures ja sel ajal annab ta

neile ülalpidamist vahetult. Ema saadetud 05.03.2025 e-kiri lükkab ümber kostja väite.

Ema on tõendina esitanud kokkuleppe, mille järgi viibivad lapsed iga teise

nädalavahetuse isa juures (dtl 10). See on vähem kui kaheksa päeva kuus. Lisaks avaldas

laste ema kohtuistungil, et vähemalt osaliselt viibivad lapsed isa suhtluskorra ajal kostja

vanemate juures. Kostja sellele väitele vastu ei vaielnud. Kohtu hinnangul ei esine

hagejate puhul PKS §-s 101 lg 6 nimetatud asjaolusid elatise vähendamiseks.

11. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks

vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10.

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta

lapse vajadused eeldatavasti vahetult.

12. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1

ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist

elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). PKS

§ 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend

tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes.

13. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja

tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et

kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis

on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär.

14. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12,

22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-165-13, p 15). Kuigi hageja I ja hageja II ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus on

705,01 eurot lapse kohta, siis hagejad on vähendanud elatist miinimumsuurusele (alates

01.04.2025 on 301,74 eurot ) ning võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta,

ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik.

15. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema

kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist

tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest

seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras,

peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära

tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

16. Kostjal sündis xxx kolmas laps E M (dtl 88). Kostja avaldas kohtuistungil, et ta on nõus

hagejate ülalpidamiseks tasuma elatist PKS § 101 sätestatud määras. Kohaldamisele

kuulub PKS § 101 lg 7 ning noorema lapse elatise summat vähendatakse 15 protsenti

võrreldes vanema lapse elatisega, kuna laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.

17. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja I kasuks

elatis 301,74 eurot ja hageja II kasuks elatis 256,48 eurot, mis muutub igal aastal 01.

aprillil.

18. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võlgnevus PKS § 108 alusel perioodi eest

alates 08.04.2024 kuni 07.04.2025 E kasuks 1633, 60 eurot ja N kasuks 1116, 10 eurot

(istungisalvestis 0:58:31 laste ema kinnitus elatise võlgnevuses). Võlgnevuse summad on

kujunenud arvutustel: kostja miinimumelatise tasumise kohustus, millest hagejad on

maha arvanud kostja tasutud elatised.

19. Kostja ei vaidle otseselt kahju hüvitamise vastu, kuid kostja palub arvestada sellega, et

kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele 01.02.2025 sündinud kolmas laps. Kostja pole

väitnud, et kolmanda lapse sünd mõjutab elatise vähendamist. Laste ema leiab, et kostja

näol on tegemist heal majanduslikul järjel ärimehega, kellel on võimalus hüvitada kahju

koheselt.

20. Kostja väitel on laste ema teinud elatisega tasaarvestusi, kuid antud asjaoluga ei ole laste

ema oma hagiavalduses arvestanud, nt ema on tasaarvestanud elektrikulud. Kohus leiab,

et võlaõigusseadus § 200 sätestab tasaarvestusele piirangud ja lg 1 p 1 kohaselt

tasaarvestada ei saa ülalpidamise nõuet. Elatise tasaarvelduse kokkulepe on tühine kuna

lepingu poolteks on erinevad isikud, elatise kohustuse täitmise korral on pooleks

alaealine laps, muu kohustuse puhul aga lapsevanem.

21. Kostja väitel täidab ta vahetult laste ülalpidamiskohustust. Kohus tuvastas, et PKS §-s

101 lg 6 nimetatud asjaolusid ei esine. Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale (RK: 3-

2-1-56-15 03.06.2015 p 11), et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju

aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on

kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus

vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma

kohustuse ulatusele ka elatist. Kuivõrd hagejad elavad emaga, siis kannab laste ema

suurema osa laste kuludest. Vastupidisel juhul ei oleks hagejad sunnitud pöörduma elatise

nõudega kohtu poole. Kostja poolt üksikute kulude kandmine ei ole alus, et elatist

vähendada, arvestades et kohtu ette pole toodud asjaolusid, et hagejatel on vahelduv

elukoht, või et hagejad viibiks kostja juures olulise osa ajast, mis Riigikohtu praktika

kohaselt tingiks vahetu ülalpidamise arvestamise lapsest lahus elava vanema poolt.

22. Kostja esitas tõendid enda majandusliku olukorra kohta. Kostjale kuulub (03.11.2025

vastuses ekslikult märgitud hagejale) 3 kinnistut:

1) xxx (antud korteris elab xxx, kostja üüritasu ei saa), kostja maksab pangale laenu;

2) xxx (korteris elavad kostja vanemad, üürisuhted puuduvad), kostja maksab

pangale laenu;

3) xxx (antud korteris elab kostja oma perega), kostja maksab pangale laenu.

23. Kostjale laekub igakuine töötasu xxx-st summas 767, 52 eurot kuus (dtl 165) ja auto

kompensatsiooni 550 eurot (dtl 166) ning Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitis aprillis

644 eurot ja mais 46,07 eurot (dtl 168). Kostja esitas kohtule tõendid, mis kinnitavad

kostja igakuised kulusid: xxx AS-le keskmiselt 168,15 eur kuus (dtl 119, 672.61: 4),

intressikulu 21,61 eur (dtl 120, 151,33:7), xxx lepingust tulenev makse 1126,82 eur (dtl

121, 7887,76:7), xxx lepingust laenumakse ja intress 463, 37 eur (dtl 122, 3243,65:7),

xxx ülalpidamiseks 133,33 eur (dtl 123, 800: 6), xxx kommunaalid 187,75 eur (dtl 124,

1126,53: 6), xxx kommunaalid 138, 53 eur (dtl 124, 969,73:7). Ettevõte xxx on seisuga

30.09.2025 kahjumis – 40 441,27 eurot (dtl 127). xxx korteri andis kostja üürile

01.07.2025 enda ettevõttega seotud xxx töötajale, kostja üüritasu ei saa. Üür arvati maha

üürniku töötasust. Käesolevaks ajaks on üürileping lõppenud, see lõppes hiljemalt

31.10.2025 (dtl 163, üürileping). Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub rahaliste

vahendite jääk 17, 32 eurot (dtl 171). Kostjat toetavad tema vanemad xxx ja xxx (dtl 169)

ning abikaasa Valeria (dtl 164). Kohus leiab, et kui kostjal on vara, millest ta võiks tulu

teenida (nt üür), kuid ta otsustab seda mitte teha, ei saa ta tugineda sellele, et tal puudub

sissetulek, et vähendada elatise suurust. Laste huvid tuleb seada esikohale.

24. Liiklusregistriandmetel kuuluvad kostjale mitmed mootorsõidukid: sõiduauto xxx, mudel

xxx, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2012; sõiduauto xxx, mudel xxx,

registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2014; mootorratas/maastikusõiduk xxx, mudel xxx,

registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2006. Lisaks kuulub kostja uuele abikaasale xxx Mle

sõiduauto xxx, mudel xxx, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2014. Laste ema märkis

istungil, et kostjale kuulub lisaks purjekas, millega kostja korraldab suvel merel reise.

Talvel on purjekas xxx sadamas. Kostja sõnul kuulub purjekas äriühingule mitte kostjale.

25. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

26. Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt on hagejate igakuiste kulude kandmise osas

hagejate seaduslik esindaja kirjutanud kostjale 05.03.2025 (dtl 10). Seega ei saa kostjale

kahju nõue tulla üllatusena. Kuigi nimetatud kirjavahetus ei tõenda iseenesest

järjepidevat elatise nõudmist, siis ei tähenda see seda, et hagejad oleks kaotanud õiguse

ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei

ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejatele tasuma

või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda.

Põhjendatud on N puhul maha arvata kostja tasutud lapse judokulud. Kostja on tõendina

esitanud enda pangakonto väljavõtte, mis kinnitab, et kostja tasus perioodil 08.04.2024 –

07.05.2025 N judokulusid 353 euro ulatuses (dtl 85). Lapse ema nõustus istungil

judokulude maha arvamisega (istungisalvestis 1:02:05). Kohus leiab, et ainuüksi raha

puudumine ei anna alust kostjat kohustusest vabastada, sest kostjal on kinnisvara ja

vallasvara, mille müügist saadad tulust on võimalik hagejatele kahju hüvitada. Elatise

tasumise kohustuse täitmiseks on realistlikum müüa esmalt sõiduk(id). Seega rahuldab

kohus hagejate tagasiulatuva elatise nõude kokku 2396,70 eurot (1633, 60 + 1116, 10 –

353,00).

27. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hagejate

taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. PKS § 100 lg 4 järgi

elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma

väljamõistetud elatise A M pangakontole nr xxx SEB pank. Väljamõistetud elatis tuleb

kostjal tasuda jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

28. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks hagejal I 2715,66 eurot ja

hagejal II 2308,32 eurot.

29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS

§ 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

31. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik