3-24-1543/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1543

Haldusasi

K. H. , R.R.-i, E.L., I.V., K.I., M.Z.-i, P.A., R.A. ja

Ü.L.-i kaebus Rõuge Vallavolikogu 27. veebruari

2024. a otsuse nr 1-3/8 „Rõuge valla haridusasutuste

ümberkorraldamine“ osaliseks tühistamiseks ja uue

otsuse tegemiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.R.-i, E.L., I.V., M.Z.-i, P.A., R.A. ja Ü.L.-i

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad – K. H. , R.R., E.L., I.V., K.I., M.Z., P.A.,

Ü.L.

Vastustaja – Rõuge vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebajate menetluskulu apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29.

detsember 2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rõuge Vallavolikogu 27. veebruari 2024. a otsusega nr 1-3/8 otsustati

muuhulgas ümber korraldada seni üheaegselt koolieelse lasteasutusena ja põhikoolina

tegutsenud Mõniste Kooli tegevus (asukoht Kuutsi külas). Mõniste Kooli põhikooli

osa otsustati alates 1. septembrist 2024 liita Rõuge Põhikooliga, lasteaia osa Rõuge

Lasteaiaga ning Mõniste Kooli tegevus iseseisva asutusena lõpetada.

2. K. H. , R.R., E.L., I.V., K.I., M.Z., P.A., R.A. ja Ü.L. esitasid kaebuse selle otsuse

osaliseks tühistamiseks Mõniste Kooli puudutavas osas ning valla kohustamiseks otsuse

tegemiseks, mille järgi tegutseks Mõniste Kool edasi samasugusel viisil nagu varem. Kaebuse

kohaselt likvideeritakse tugev Mõniste Kool, mis on kohaliku hariduselu ja kogukonna

keskuseks. Antakse tagasilöök piirkonna arengule. Otsuses on kaalutlusvead, lähtutud on vaid

majandusliku kokkuhoiu eesmärgist. Otsus on vastuolus Rõuge valla arengukavaga. Õpilaste

eksamitulemuste osas on esitatud valeandmeid. Mõniste piirkonna 17 küla on alustanud

menetlust läbirääkimistega Antsla vallaga liitumiseks, kus Mõniste Kool säiliks.

3. Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. K. H. kaebeõigus asjas on ära langenud, sest tema laps on Mõniste Kooli üheksanda

klassi lõpetanud.

3.2. Põhiseaduse § 37 lg 2 järgi on hariduse kättesaadavuse tagamiseks kohalikul

omavalitsusel kohustus pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 6 lg 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või

linnas muuhulgas koolieelsete lasteasutuste ja põhikoolide ülalpidamist, kui need on

omavalitsusüksuse omanduses. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg-st 1 ja

koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 33 lg-st 1 tuleneb vallale õigus koolide ja

lasteasutuste ümberkorraldamiseks.

3.3. Vaidlustatud otsusega korraldati Rõuge vallas ümber viis munitsipaalharidusasutust, sh

Mõniste Kool. Tulemusena jäi Rõuge valla kaks munitsipaalharidusasutust – Rõuge Põhikool

(õppekohtadega Haanjas, Kuutsil, Rõuges ja Varstus) ning Rõuge Lasteaed (õppekohtadega

Haanjas, Ruusmäel, Rõuges, Viitinas, Nursis, Varstus ja Kuutsil).

3.4. Otsusest nähtuvalt lähtuti sellest, et Rõuge vallas väheneb laste arv ning vajalik on tagada

kvaliteetne ja konkurentsivõimeline põhi- ja alusharidus kogu valla ulatuses, sh

kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide olemasolu. Viidati ka sellele, et ümberkorralduse

tulemusel muutuks õppeasutuse juhtimine ja õppe- ning kasvatustegevus tulemuslikumaks,

samuti paraneks laste õpi- ja kasvukeskkond. Seega ei ole ümberkorraldused tehtud üksnes

rahalistel kaalutlustel.

3.5. Otsuses on märgitud, et ühe lasteaia moodustamisel olemasolevate lasteaiarühmade baasil

tekib üks tugev ja keskne lasteaed, mis võimaldab alushariduses ühiste põhimõtete ja

väärtuste edasiandmist, eelarveliste vahendite terviklikumat planeerimist ja teenuse kvaliteedi

ühtlustamist. Personali osas saab paindlikumalt korraldada töötajate asendamisi. Otsuse

kohaselt moodustub nelja kooli asemel üks kool, millel on neli erinevat õppekohta ning säilib

tugev 9-klassiline kool ja õppekohtade kaudu kodulähedase põhihariduse (I-III kooliaste)

kättesaadavus. Koolide liitmisel õpib koolis kokku 347 õpilast, mis vastab hiljuti Arenguseire

Keskuse poolt avaldatud raportis toodud soovituslikule põhikooli suurusele 300-400 õpilast.

3.6. Kohus leidis, et vaidlustatud otsusest nähtub haridusasutuste ümberkorraldamise selge

eesmärk – ressursside optimaalsem kasutamine ja koos sellega kvaliteetse hariduse tagamine.

Kaebaja etteheited otsuse ebaselguse ning laialivalguvuse kohta ei ole põhjendatud.

3.7. Kohtu hinnangul olid otsuses ja selle seletuskirjas toodud põhjendused haridusasutuste

ümberkorraldamise vajaduse kohta kaalutletud. Kohus viitas, et otsuse seletuskirjast nähtuvalt

oli kaalutud erinevaid lahendusi, sealhulgas ka senise olukorra säilitamist.

3.8. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebajate väidet, et majanduslikku kokkuhoidu otsusega

ei kaasne. Seletuskirja p-st 5 nähtub, et nt palgakulu väheneb ca 162 165 eurot, mis

suunatakse tagasi haridusvaldkonda.

3.9. Menetluse käigus loobuti kavatsusest Mõniste koolimajas hariduse andmine lõpetada.

3.10. Vastustaja ei rikkunud PGS § 80 lg-s 1 sätestatud kohustust kuulata enne otsuse

tegemist ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamus. Kooli pidajal ei ole kehtivast õigusest

tulenevat kohustust eraldi ära kuulata lapsevanemate arvamust, kuid tõenditest ilmneb, et

lapsevanemate seisukohad on otsustusprotsessis siiski teatavaks saanud. Kaebajate väited

ebapiisava kaasatuse kohta ei ole usutavad.

3.11. Rõuge valla arengukava 2030 p 5.2.1 eesmärgiks on tagada lastele ja noortele

mitmekesine kodulähedane alus- ja põhiharidus ning mitmekesine huvitegevus. Kohus ei

näinud selle arengukava punktiga vastuolu. See punkt käsitles olukorda arengukava

koostamise ja valmimise seisuga. Seevastu arengukava punktis 5.2.2 on kirjas valdkonna

arendusvajadused ning nende seas on välja toodud, et õpilaste arv väheneb, õpetajaskond

vananeb jne. Sellest nähtub kohtu hinnangul haridusvõrgu ümberkorraldamise vajadus.

3.12. Kaebajate väitel on volikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni ning revisjonikomisjoni

esimees, kes oli ka Varstu Kooli hoolekogu esinaine, esitanud vallale soovitusi OÜ Cumulus

Consulting uuringu tulemuste muutmiseks eesmärgiga sulgeda Varstu Kooli asemel Mõniste

Kool. Kohtule jäi siiski arusaamatuks, mida kaebajad soovisid selle isiku ja OÜ Cumulus

Consulting vahelise kirjavahetusega tõendada. Kohus ei pidanud vajalikuks seetõttu selle

kirjavahetuse väljanõudmist.

3.13. Vaidlustatud otsusega lõpetati nii Mõniste Kooli kui Varstu Kooli tegevus iseseisva

asutusena ja nad liideti Rõuge Põhikooliga ja Rõuge Lasteaiaga. OÜ Cumulus Consulting

uuringule vaidlustatud otsuses ei tuginetud, sellele viidati vaid ühel korral otsuse seletuskirjas.

3.14. Tähtsust ei oma väide, et volikogule esitati valeandmeid seoses Mõniste Kooli õpilaste

eksamitulemustega (seal olid valla parimad eksamitulemused, kuid neid näidati halvimatena).

Eksamitulemuste võrdlus ei olnud asjaoluks, millele vastustaja otsuse tegemisel tugines.

3.15. Lastel säilib ka koolide liitmise järel võru murde õppimise võimalus. Tagatud on

riiklikus õppekavas ettenähtud õppetegevus Rõuge Lasteaias.

3.16. Kunagi tulevikus tekkida võiv võimalus Rõuge valla osade külade liitumiseks Antsla

vallaga ei saa olla põhjuseks, miks jätta haridusvõrk ümber korraldamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. R.R.-i, E.L., I.V., M.Z.-i, P.A. ja Ü.L.-i apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus

tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Vastustaja lähtus vaid majanduslikest kaalutlustest. Vaidlustatud otsusest ei nähtu

vaieldamatut kokkuhoidu, nagu leidis halduskohus.

4.2. Põhiseaduse § 37 lg-st 3 tulenevalt on hariduse valikul otsustav sõna vanematel.

Kaebajad, kes kõik on Mõniste Koolis käivate laste vanemad, peavad saama laste

haridusküsimustes olulisel määral kaasa rääkida. Sisulist kaasamist ei ole toimunud.

4.3. Haridusasutuste ümberkorraldamise eesmärk on vaatamata vastustaja selgitustele

ebaselge.

4.4. Dokumente, mis pidid olema enne vaidlustatud otsust juba valmis ja osapooltega läbi

arutatud, ei ole veel tänini.

4.5. Haldusaktis püstitatud eesmärk – tagada hariduse jätkusuutlikkus piirkonnas ja kasutada

haridusvaldkonna ressursse otstarbekamalt, suunates enam vahendeid õppe- ja

arendustegevusse, tugiteenustesse ning palkadesse - on liiga laialivalguv. Ei selgu, mis osas

kokkuhoid või tõhusam ressursside kasutus saavutatakse. Majanduslikku kokkuhoidu

ümberkorraldused ei anna.

4.6. Otsuses on kaalutlusvead. Lähtutud on vaid majandusliku kokkuhoiu eesmärgist, kuid

tähelepanu pole pööratud teistele olulistele aspektidele.

4.7. On tõendatud ja ettenähtav, et praegune ümberkorraldamine on vaid näiline ja valla

eesmärk on lähiajal kool täielikult sulgeda.

4.8. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on soovitanud senisest enam

ühendada lasteaedu koolidega, kuid antud otsusega tehakse vastupidi. Otsuse tulemusena

lõhutakse toimivad struktuurid.

4.9. Mõniste lasteaialastelt on juba ära võetud võimalus saada muusikalist huviharidust (nn

Muusikapesas).

4.10. Uuel loodud koolil puudub tänaseni uus ühine õppekava.

5. Rõuge vald palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1. Vaidlustatud haldusakti seletuskirjas on selgitatud otsuse eesmärke. Lähtutud on

muuhulgas Rõuge valla rahvastikuprognoosist ja õpilaste arvu vähenemisest. Tulenevalt laste

arvu vähenemisest on haridusvõrgu ümberkorraldamine põhjendatud. Tuginetud on

rahvastikuprognoosi uuringule.

5.2. Täiendavat kokkuhoidu või hariduskulude vähenemist haridusvõrgu ümberkorraldus

tõesti ei too, kuid võrreldes senisega aitab ohjata hariduskulude täiendavat kasvu.

5.3. Otsuse tulemusena on haridusasutused viidud ühisele juhtimisele, kuid koolimajad

tegevuskohtadena on jäänud alles.

5.4. Haridusasutuste ümberkorraldamisega laste kooli- ja lasteaiatee ei muutunud ning lapsed

jätkavad koolis ja lasteaias käimist samades hoonetes, kus nad varem käisid. Ei muutu

hariduse kättesaadavus, koolitee pikkus ega koolitranspordi korraldus. Kuna kõik

kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad said jätkata tööd ühendasutustes, tuleb eeldada, et

hariduse kvaliteet ei lange ning puudub negatiivne mõju laste hariduse kättesaadavusele ja

kvaliteedile.

5.5. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetse kooli säilimist ja koolivõrgu

korraldamist temale sobival viisil.

5.6. Lastevanemad olid menetlusse kaasatud. Seda on selgitatud lähemalt haldusakti

seletuskirja p-s 6.1. Hoolekogu ja õpilasesinduse arvamus kuulati vastavalt PGS § 80 lg-le 1.

5.7. Kaebajate väidetud dokumentide puudumine seondub koolijuhi pädevusega ja

lapsevanemal puudub selles osas otsustusõigus. Tõene pole väide, et uue õppeaasta alguseks

polnud tehtud kooli töötajatega kokkuleppeid uute, muutunud töötingimuste osas.

5.8. Kuna kooliosad liideti juba olemasolevale koolile ja lasteaiale, ei saa tekkida küsimust

selles, et ühendasutustel ei ole kehtivaid alusdokumente. Nii Rõuge Põhikoolil kui Rõuge

Lasteaial olid otsuse tegemise hetkel kehtivad tegevusload, mistõttu on alusetu kaebajate

väide, justkui oleks haridusasutuste ümberkorraldamise otsus koolituslubade osas

õigusvastane.

5.9. Mõniste Kooli huviharidust pakkuv Muusikapesa jätkab oma tegevust Rõuge Põhikoolis.

5.10. OECD aruandes toodud seisukoht on soovituslik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et vaidlustatud haldusakt koos oma

seletuskirjaga (dtl 17-47) vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele nii sisuliselt kui

vormiliselt. Vaidlustatud haridusasutuste ümberkorraldamise otsus on motiveeritud. Asja

materjalidest on nähtav isikute ärakuulamine vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Jälgitav on kaalutlusõiguse teostamine. Ringkonnakohus ei näe alust kahelda vaidlustatud

haldusakti õiguspärasuses.

8. Kaebajad heidavad vaidlustatud haldusaktile ette, et selles lähtuti vaid majanduslikest

kaalutlustest, ning väidavad sealjuures, et majanduslikku kokkuhoidu ümberkorraldusega ei

kaasne.

8.1. Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu.

Vaidlustatud otsuses on viidatud esiteks PGS-i seletuskirjale, mille järgi on lubatud kool

ümber korraldada muuhulgas siis, kui koolis käivate õpilatse arv on suurenenud või

vähenenud või omavalitsusele käib üle jõu mitme kooli korraga ülalpidamine (PGS § 80 lg 1

ja KELS § 33 lg 1). Seejärel selgitataksegi, et ümberkorraldamise vajadus tuleneb laste arvu

vähenemisest (dtl 17). Samuti arvestati haridusasutuste ümberkorraldamisel kohustust tagada

võrdväärselt kooli ülalpidamisega ka kooli areng ja kaasaegse kvaliteetse hariduse

kättesaadavus, olemasolevat koolivõrku, kvalifitseeritud tööjõu puudust, palgasurvet,

riigieelarvest kohalikule omavalitsusüksusele makstava hariduskulude toetuse eraldamise

põhimõtteid ning valla võimekust tänapäevase õpikeskkonna loomisse täiendavalt

investeerida. Nii lasteaia kui koolide liitmise puhul rõhutati plussina ka seda, et võimalik on

eelarvelisi vahendeid terviklikumalt planeerida (ühtne palgasüsteem, töötasude ühtlustamine,

koolitustegevuse korraldamine) ning seda, et tekib võimalus paindlikumalt korraldada

õpetajate asendamisi. Eraldi toodi lasteaia puhul välja, et tekib võimalus planeerida

ringijuhendajate koormust ja liikumist rühmade vahel, võtta tööle täiskoormusega õppejuht ja

tugevdada nii õppearenduse poolt. Koolide liitmise juures toodi täiendavalt välja võimalus

pakkuda töötajatele suuremat osakoormust ning lihtsustada kooli ja koostöökeskuse ning

teiste koostööpartnerite koostööd (dtl 18).

Seega pole sugugi õige kaebajate väide, et lähtuti vaid majanduslikest kaalutlustest. Eelnevast

nähtus, et majanduslike kaalutluste kõrval toodi välja ka teisi argumente (laste arvu

vähenemine, paindlikum ja tõhusam juhtimine ja töökorraldus).

8.2. Seoses majandusliku kokkuhoiuga on vaidlusaluse otsuse seletuskirjas märgitud, et

väheneb mitmete ametikohtade arv (senise 4 direktori, 2,5 juhiabi, 3 majandusjuhataja ja 1,8

IT-spetsialisti ametikoha asemel jääb kõiki neid ametikohti alles vaid üks) ja sellega väheneb

palgatulu 162 165 eurot (dtl 34). Ehkki seletuskirjas on märgitud, et ümberkorraldusel puudub

otseselt Rõuge valla eelarvet suurendav või vähendav mõju, kuna vabanevad vahendid jäävad

haridusvaldkonda ning suunatakse õppe- ja arendustegevusse, tugiteenustesse ja

konkurentsivõimelisematesse palkadesse (vt samas), on ometigi selge, et ametikohtade

vähenemisega väheneb kulu palgasektoris. Järelikult toimub selles sektoris kokkuhoiu

saavutamine.

8.3. Eelnevat arvestades ei saa nõustuda ka kaebajate seisukohaga, et haridusasutuste

ümberkorraldamise eesmärk on vaatamata vastustaja selgitustele ebaselge. Ringkonnakohus

möönab, et alati võib arutleda selle üle, kas eesmärkide sõnastus võiks olla konkreetsem, kuid

teisalt ei ole tegemist ilmselgelt niivõrd abstraktselt sõnastatud eesmärkidega, mis annaks

aluse pidada haldusakti õigusvastaseks. Kohtuliku kontrolli teostamiseks on haldusakt

piisavalt arusaadav.

8.4. Eeltoodut silmas pidades ei näe ringkonnakohus ka seda, et vastustaja oleks otsuse

tegemisel teinud kaalutlusvigu. Eelpooltoodud argumendid ja kaalutlused, miks

haridusasutuste ümberkorraldused otsustati teha, on asjakohased. Ringkonnakohtu hinnangul

on vastustaja arvestanud olulisi asjaolusid, pole lähtunud asjakohatutest asjaoludest ning pole

teinud ka muid kaalutlusvigu.

9. Kaebajad leiavad, et põhiseaduse § 37 lg-st 3 tulenevalt oleks pidanud lastevanemad saama

vaidlusaluses küsimuses kaasa rääkida.

Põhiseaduse § 37 lg 3 sätestab, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb sellest sättest eeskätt vanemate otsustusõigus hariduse sisu

valikul, mitte aga haridusasutuse õigusliku vormi valikul (vt ka põhiseaduse kommenteeritud

väljaanne Internetis aadressil https://põhiseadus.ee/sisu/3508, p 35-36).

10. Oluline on siinkohal märkida, et kuigi Mõniste Kool lõpetas tegevuse iseseisva asutusena,

jäid põhikool ja lasteaed endiselt samasse koolihoonesse edasi tegutsema (vt nt dtl 159).

Seega ei kaasnenud kaebajatele või nende lastele näiteks koolitee pikenemist või muid

sarnaseid ebamugavusi.

11. Kaebajate väitel ei toimunud menetluses korrektset kaasamist.

PGS § 80 lg 1 sätestab, et enne kooli ümberkorraldamist või lõpetamist kuulab kooli pidaja

enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse. Vastustaja kinnitusel anti vaidlusaluse otsuse

eelnõu arvamuse andmiseks koolide hoolekogudele ja õpilasesindustele (dtl 163). Seda

kinnitavad ka vastustaja poolt esitatud tõendid, mis näitavad dokumentide edastamist

hoolekogule ja õpilasesindusele ning neile esitatud vastused (dtl 268-305). Vastustaja on välja

toonud ka selle, et üheksast kaebajast neli kuulusid Mõniste Kooli hoolekogusse, viis osalesid

haridusteemalistel kohtumistel Mõniste kogukonnaga ning kolm kaebajat kõigi valla koolide

hoolekogude ühisel kohtumisel ja järelikult oli kaebajatel võimalik haridusasutuste

ümberkorraldamisel oma arvamust avaldada (vastus apellatsioonkaebusele, p 3.2.4). Asjaolu,

et ärakuulamise käigus esitatud ettepanekuid täielikult ei arvestatud, ei tähenda

ärakuulamisõiguse rikkumist.

12. Kaebaja väitel pole tänini dokumente, mis pidid olemas olema juba enne vaidlustatud

otsust. Apellatsioonkaebusest on võimalik järeldada, et kaebaja peab silmas kokkuleppeid

uute, muutunud töötingimuste osas. Samuti viitavad kaebajad sellele, et koolil puudub uus

ühine õppekava.

Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks, kuidas see asjaolu saab kaebajate õigusi rikkuda.

Õige on vastustaja selgitus, et personali või teiste teenuseosutajatega vajalike lepingute

sõlmimine, lepingute täitmise kontrollimine jms kuulub koolijuhi pädevusse. Need küsimused

ei seondu enam käesolevas asjas vaidlustatud haridusasutuste ümberkorraldamise otsusega.

12.1. Kaebajate leiavad ka seda, et dokumentide puudumine viitab kindluse puudumisele

Mõniste koolis õppetöö jätkumisele ning et ettenähtav on, et vald kavatseb lähiajal kooli

täielikult sulgeda.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate hinnang oletuslik. Haridusasutuste

ümberkorraldamise õiguspärasuse hindamisel ei saa tugineda oletustele, et see viib kooli

sulgemisele. Tõsikindlad tõendid selles küsimuses puuduvad. Lisaks, kui kool peaks

tõepoolest suletama, saavad kaebajad sulgemise otsuse vaidlustada ning selle õiguspärasust

saab eraldiseisvas kohtumenetluses kontrollida.

12.2. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud 27. veebruari 2024. a otsusest on

käesoleva otsuse tegemise ajaks möödunud ligi kaks aastat. Puudub info, et kaebajate

kardetud kooli tegevuse lõpetamise oht oleks realiseerunud.

12.3. Seoses õppekava puudumisega on vastustaja viidanud, et kuna põhikool liideti Rõuge

Põhikooliga, juhindutakse edaspidi Rõuge Põhikooli õppekavast. Ringkonnakohus peab seda

selgitust asjakohaseks.

13. Seoses OECD soovitustega on vastustaja õigesti märkinud, et tegemist on soovitusliku

seisukohaga. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ehkki formaalselt on Mõniste Koolis ühe

asutusena tegutsenud põhikool ja lasteaed nüüdseks lahutatud erinevateks asutusteks, toimub

faktiliselt põhikooli ja lasteaia tegevus ikkagi samamoodi nagu enne – st endises hoones.

Seega ei ole õpilaste koolitee pikenenud ega lasteaia ja kooli asukohad muutunud.

14. Kaebajad märgivad, et Mõniste lasteaialastelt on ära võetud võimalus saada muusikalist

huviharidust seni tegutsenud nn Muusikapesas.

Vastustaja on selgitanud, et Mõniste Kooli Muusikapesa jätkab tegevust Rõuge Põhikooli

juures ning soovi korral saavad lasteaialapsed seal osaleda. Samuti selgitas vastustaja, et

varasem Mõniste Kool ei tegutsenud huvikoolina ja KELS ei näe ette huvihariduse andmist

koolieelses lasteasutuses. Seega ei ole Rõuge Lasteaed huvihariduse andja ning lasteaial pole

kohustust pakkuda huviharidust.

Ringkonnakohus mõistab vastustaja seisukohta selliselt, et ehkki varem tegutses nn

Muusikapesa Mõniste Kooli lasteaia juures, siis nüüd, kuivõrd KELS ei reguleeri lasteaia

poolt huvihariduse andmist, tegutseb Muusikapesa Rõuge Põhikooli juures. Sealjuures on

vastustaja selgitanud, et kõigil Mõniste õppekoha õpilastel on võimalik Muusikapesas

muusikalist õpet saada samadel tingimustel nagu varem. Siit on võimalik järeldada, et

Muusikapesa tegutseb jätkuvalt samas asukohas, st Kuutsi külas, samas kooli- ja lasteaia

hoones. Seda arvamust kinnitab ka Internetist leitav avalik info (https://www.rouge.edu.ee/et/

moniste/muusikapesa).

Eelnevat arvestades ei näe ringkonnakohus kaebajate õiguste riivet olukorras, kui nn

Muusikapesaga seotud õiguslikud küsimused (st millise asutuse juurde see kuulub) on küll

muutunud, kuid Muusikapesa tegutsemiskoht on sama ning lasteaialastel on võimalik selle

tegevuses osaleda samas asukohas.

15. Ringkonnakohus märgib, et kaebajate apellatsioonkaebuse väited on esitatud ka

halduskohtus ning halduskohus on neile vastanud. Kaebajate apellatsioonkaebuses ei tooda

enamasti nende väidete kordamisel välja midagi uut ning ei näidata, miks halduskohus eksis.

Seepärast ringkonnakohus niisuguseid apellatsioonkaebuse väiteid üksikasjalikult ei käsitle,

vaid nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 201 lg 4).

16. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Kaebajate menetluskulud apellatsiooniastmes (570 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1

alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)