4-25-1935/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2025, Võru kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-1935 (2603,25,000253)

Kohtunik

Anu Vilt (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

Rajan Jaisi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 29.04.2025. a kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2603,25,000253, millega karistati Rajan

Jaisit Välismaalaste seaduse (VMS) § 304 järgi

rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 480 eurot

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

(registrikood 70008747, asukoht: Riia 132, Tartu linn,

Tartu

maakond;

e-post:

louna@politsei.ee)

piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus

Menetlusalune isik

Lepinguline kaitsja

Rajan Jaisi

Sünniaeg 10.02.2005; elukoht: XXX; e-post: XXX

Madis Truber

Kohtuvaidlused OÜ, aadress Narva mnt 18-6, 10120

Tallinn; e-post madis@vkpartnerid.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 135 lg 2, § 155-156, kohus otsustas:

1. Jätta Rajan Jaisi kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 29.04.2025. a

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2603,25,000253 muutmata.

2. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.04.2025. a

otsuses väärteoasjas nr 2603,25,000253 märgitud arvelduskontole, märkides

maksekorraldusele 29.04.2025. a otsuses märgitud viitenumbri.

3. Menetluskulud jätta Rajan Jaisi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja

migratsioonijärelevalvetalituse grupijuht Kevin Keerov koostas 29.04.2025. a kiirmenetluse

otsuse väärteoasjas nr 2603,25,000253 selle kohta, et Rajan Jaisi 29.04.2025 kella 12:40 ajal,

olles Eestis ajutiselt viibiv välismaalane, rikkus Eestis töötamise tingimusi, kuna ei omanud

24.04.2025 seisuga kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut Politsei- ja Piirivalveametis.

Menetlusalune isik töötas Soome ettevõttes XXX, registrikood XXX, olles lähetatud Eesti

ettevõttesse XXX, registrikood XXX. Antud teoga rikkus menetlusalune isik Välismaalaste

seaduse (VMS) § 106 lg 1 ja § 104 lg 2 nõudeid ning toimepandud väärtegu on

kvalifitseeritav välismaalaste seaduse § 304 järgi.

2. Rajan Jaisi lepinguline esindaja Madis Truber esitas eelnimetatud otsuse peale 14.05.2025

Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus võtta kaebus menetlusse ja tühistada Rajan Jaisi

suhtes 29.04.2025 tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2603,25,000253 teha asjas uus

otsus ning vähendada Rajan Jaisile määratud väärteokaristust määrani, mis arvestab

kergendavaid asjaolusid. Kaebuses on ekslikult märgitud kaebaja nimeks Rajan Dhakal, kuid

väärteoasja materjalist (sh väärteoprotokoll, pass) ja sünniajast nähtuvalt on tegemist Rajan

Jaisiga. Seega loeb kohus kaebuse esitajaks Rajan Jaisi. Lisaks on kaebuse punktis 2.13

taotletud mootorsõidukijuhtimise õiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga. Kuna sellist

karistust menetlusalusele isikule pole määratud, jätab kohus selle nõude tähelepanuta ning

loeb, et see on jäänud kaebusesse ekslikult.

3. Kaebuse esitaja tunnistab, et tema lühiajaline töötamine ei olnud Politsei- ja

Piirivalveametis registreeritud, kuid leiab, et kohtuväline menetleja ei ole pööranud

tähelepanu väärteo toimepanemise asjaoludele ning ka põhjustele, miks rikkumine toime

pandi. Rajan Jaisil oli õiguslik alus Eestis viibimiseks, tal oli Soome elamisluba ja ta võis

Eestis viibida kuni 90 päeva. XXX registreeris kõik töötajad s.h ka kaebuse esitaja

Tööinspektsiooni registrisse, vormistas lähetuse ning kinnitas, et kõik on korras. Rajan Jaisi

asus tööle heas usus ega olnud teadlik, et tööandja peab registreerima ka tema lühiajalise

töötamise. Tegemist oli lihtsalt hooletusest tingitud asjaoluga.

4. Kaebuse esitaja ei nõustu talle määratud karistuse suurusega, s.o rahatrahviga 60

trahviühikut ehk 480 eurot. Kuigi tema suhtes rakendatud väärteokaristus on alla keskmise

määra, nähtub kiirmenetluse otsusest, et süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Kaebuse esitaja ei nõustu, et väärteo toimepanemisel tema poolt ei esine süüd

kergendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik väljendab siirast kahetsust ning leiab, et karistuse

määramisel tuleks arvestada kergendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja leiab, et õiglase trahvi

summa oleks kergendavate asjaolude arvestamisel oluliselt väiksem. Ta palub arvestada

teadmatusest toime pandud väärteo puhul ka karistust kergendavaid asjaolusid ning

väärteokaristust muuta. Karistuse vähendamise aluseks on kergendavad asjaolud ehk siiras

kahetsus selle osas, et ta on jäänud uskuma tööandjat, kelle sõnutsi oli kõik korras. Kaebaja

soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, sest ta on Eestist lahkunud. Lepingulise

esindaja teadmisel viibib Rajan Jaisi Soome Vabariigis.

5. 08.07.2025. a esitas Politsei- ja Piirivalveamet oma seisukoha väärteoasjas. Politsei- ja

Piirivalveamet nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja

on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja

kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti ning karistus on vastav süü suurusele. Antud väärteo

toimepanemine on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi UUSIS väljatrükiga,

Maksu- ja Tolliameti töötajate registri väljatrükiga, Tööinspektsioonile esitatud lähetuse

teatega, sündmuskohal viibinud ametnik Kevin Keerovi poolt tajutud asjaoludega ning

menetlusaluse isiku enda poolt antud ütlustega.

6. Nimetatud seisukoha kohaselt on menetluse käigus kindlaks tehtud, et menetlusaluse isiku

näol on tegemist XXX kodanik Rajan Jaisiga, kelle isikusamasus on tuvastatud XXX passi nr

XXX alusel. Seega on tegemist välismaalasega välismaalaste seaduse mõistes. Menetlusalusel

isikul oli olemas Eesti Vabariigis viibimise õigus, mille andis talle Soome Vabariigi poolt

väljastatud kehtiv elamisluba. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tuli ta Eestisse 19. aprillil

Soome ettevõtte XXX kaudu metsa istutama. Kohapeal selgus ka asjaolu, et isik oli lähetatud

Soome ettevõtte XXX poolt Eesti ettevõttesse XXX. Maksu- ja Tolliameti töötajate registri

väljavõttest nähtub, et menetlusalune isik töötas ettevõttes XXX ajavahemikul 20.04.2025

kuni 25.04.2025. Kontrollimise hetkel, s.o 29.04.2025 kaebuse esitajal kehtivat kannet

töötamise registris ei olnud. Vastavalt Tööinspektsioonile esitatud lähetuse teatele nr 3-

9/25/507 on ta lähetatud Soome ettevõttest XXX Eesti Vabariigi ettevõttesse XXX. Lähetuse

perioodiks on ajavahemik 26.04.2025 kuni 15.06.2024.

7. Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et menetlusaluse isiku töötamine ei olnud seisuga

29.04.2025 Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud nagu seda nõuab välismaalaste seaduse

§ 106 lg 1, mistõttu oli tal Eestis töötamine keelatud kuna tema tööandja ei registreerinud

tema töötamist Politsei- ja Piirivalveametis. Nimetatud töötamise keeld tuleneb välismaalaste

seaduse § 104 lg-st 2. Kaebuses on rikkumist selgitatud hooletusest tingitud asjaoludega. Tegu

pannakse toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid

oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Välismaalaste seaduse § 11 on pannud välismaalasele kohustuse järgida Eesti põhiseaduslikku

korda ja Eesti õigusakte. Menetlusalune isik ei olnud ennast kurssi viinud välismaalase Eestis

töötamise õiguslike alustega, milleks on ka lühiajalise töötamise registreerimine Politsei- ja

Piirivalveametis enne tööle asumist ning töötamise keeld kui lühiajalise töötamise

registreering puudub. Kaebuse esitaja lähtus nii öelda lihtsamast variandist ja jättis kogu

asjaajamise tööandja kanda.

8. Politsei- ja Piirivalveamet ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et Politsei- ja

Piirivalveamet ei arvestanud menetlusaluse isiku siira kahetsusega. Sellist kahetsust pole

tuvastatud, sest menetlusalune isik ei ole seda väljendanud. Kohtuvälise menetleja hinnangul

peab kahetsus olema siiras ning see peab kajastuma süüdistatava hoiakus just toimepandud

süüteo suhtes. Rajan Jaisi poolt antud ütlustes ei kajastu puhtsüdamlikku kahetsust. Politsei-

ja Piirivalveamet karistas menetlusalust isikut välismaalaste seaduse § 304 alusel ning määras

talle karistuseks 60 trahviühikut s.o 480 eurot. Maksimum sanktsiooni määr antud rikkumise

puhul on 300 trahviühikut või arest. Antud juhul on isiku karistamisel lähtutud KarS §-st 56,

mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Rajan Jaisile määratud rahatrahv

on oluliselt väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Karistuse määramisel on arvestatud

asjaoluga, et tal ei ole kehtivaid karistusi ning hinnatud on ka karistusseadustiku § 57 ja § 58

olevaid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Politsei- ja Piirivalveamet on

seisukohal, et antud trahv mõjutab isikut edaspidi käituma seadusekuulekalt, mis on ka

rahatrahvi kui karistuse peamine eesmärk. Välismaalane, kes on võtnud nõuks tulla tööle

Eesti Vabariiki peab ennast kurssi viima Eestis kehtivate töötamist reguleerivate

õigusaktidega.

Kohtu põhjendused

9. Kohus, tutvunud Rajan Jaisi kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning kaebuse

esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, leiab, et kaebuse saab vastavalt

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta

kaebuse osas ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendades VTMS §-s 133 loetletud

küsimused, muuhulgas selgitades välja kas esineb väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kas

väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset, kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus

on määratud kooskõlas selle kohaldamise alustega jm.

11. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lg 1,2 kohaselt hindab kohus

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu.

12. VMS § 104 lg 2 kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada,

kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja

arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Sellest

tulenevalt on välismaalasest töötajal hoolsuskohustus kontrollida enne tööle asumist, et tal on

õigus Eestis töötada. Muuhulgas tuleb kontrollida seda, kas tema tööandja on lühiajalise

töötamise registreerinud.

13. VMS § 106 lg 1 sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on

seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist

registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

14. VMS § 304 näeb ette vastutuse Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas

välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise

eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või

arest.

15. Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, samuti

analüüsinud poolte seisukohti, leiab, et rikkumine on õigesti kvalifitseeritud VMS § 304 järgi.

16. Puudub vaidlus selles, et Rajan Jaisi on välismaalane, kellel oli õigus Eestis viibida.

Väärteoasja toimikus on Rajan Jaisi passi nr XXX koopia, millest nähtub, et Rajan Jaisi on

XXX kodanik. Samuti on toimiku materjalides Soome Vabariigi elamisloa nr XXX koopia,

mis kehtib kuni 29.02.2028. VMS § 44 lg 3 kohaselt võib Schengeni konventsiooni

liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel Eestis viibida kuni 90

kalendripäeva 180 päeva jooksul. Kokkuvõtlikult saab järeldada, et Rajan Jaisi on

välismaalane, kes viibis Eesti Vabariigis seaduslikul alusel.

17. Samuti puudub vaidlus selles, et Rajan Jaisil puudus seisuga 29.04.2025 kehtiv lühiajalise

töötamise registreering Politsei- ja Piirivalveametis ning et ta viibis Võru maakonnas XXX

lageraie langil piiriäärsel alal ja teostas seal metsaistutustöid. Kohapeal selgus, et Rajan Jaisi

oli lähetatud Soome ettevõtte XXX poolt Eesti ettevõttesse XXX ning Maksu- ja Tolliameti

töötajate registri väljatrükilt nähtub Rajan Jaisi töötamine ettevõttes XXX ajavahemikul

20.04.2025 kuni 25.04.2025. 29.04.2025 Rajan Jaisi suhtes kehtivat kannet töötamise registris

ei olnud. Toimiku materjalide hulgas on ka Tööinspektsiooni poolt esitatud teade nr 3-

9/25/507, mille kohaselt on Rajan Jaisi lähetatud Soome ettevõttest XXX Eesti Vabariigi

ettevõttesse XXX.

18. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kinnitust on leidnud Rajan Jaisi töötamine Soome

ettevõttes XXX ja tema lähetamine Eesti ettevõttesse XXX. Seisuga 29.04.2025 ei omanud ta

kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut Politsei- ja Piirivalveametis, millega täitis Rajan

Jaisi enda tegevusega VMS §-s 304 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, rikkudes VMS §

104 lg 2.

19. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus,

otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). KarS § 15 lg 3

kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et

ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

20. Kohus on seisukohal, et Rajan Jaisi pani talle etteheidetava teo toime hooletusest. Ka oma

kaebuses viitab Rajan Jaisi sellele, et asus tööle heas usus ning ei olnud teadlik, et tööandja

peab registreerima ka tema lühiajalise töötamise. VMS § 11 kohaselt on Eestis ajutiselt viibiv

või Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti

õigusakte. Olles lähetatud Soome ettevõtte XX kaudu Eesti ettevõttesse XXX tööle, oli Rajan

Jaisil kohustus viia ennast eelnevalt kurssi Eesti õiguskorraga ning teha endale selgeks

õigusaktid, mis reguleerivad välismaalaste töötamist Eestis. Siinjuures on oluline, et vastutus

vastavate õigusaktide täitmise eest lasub ka töötajal endal. Seega oleks Rajan Jaisi

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral jõudnud selleni, et ka lühiajaline töötamine

tuleb enne tööle asumist Politsei- ja Piirivalveametis registreerida ning sellise registreeringu

puudumisel on keeld töötada ka lühiajaliselt.

21. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu

hinnangul on Rajan Jaisi käitumises tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning

väärtegu on õigesti kvalifitseeritud VMS §-s 304 järgi. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS §

29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes.

Kohtu seisukoht Rajan Jaisile mõistetava karistuse osas

22. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri-ja migratsioonijärelevalvetalituse

grupijuht Kevin Keerov, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9

p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 3-1 mõttes pädev otsust koostama.

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses

väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid.

23. Kohtupraktikas välja kujunenud ja Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-6-17 p 9).

24. VMS § 304 näeb Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase

poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest

karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei

ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt võib

kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada

trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille

suurus on 8 eurot. Seega peab Rajan Jaisile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 1-300

trahviühikut (s.o 8-2400 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks 150 trahviühikut ehk 1200 eurot.

Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista kuni 30

päeva (KarS § 48).

25. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra.

Karistuse määramisel on arvesse võetud KarS § 56 sätestatud asjaolusid, s.h süü suurust,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise

menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistus on proportsionaalne arvestades süü

suurust kui üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Rajan Jaisile mõistetud karistus 60

trahviühikut, s.o 480 euro suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute

süütegude toimepanemisest.

26. Kuigi otsuses ei ole otsesõnu viidatud puhtsüdamlikule kahetsusele, saab tuvastatud

asjaoludest ja kaebusest siiski järeldada, et menetlusalune isik tunneb juhtunu osas kahetsust.

Vaatamata sellele, ei näe kohus võimalust karistuse vähendamiseks, sest määratud karistus on

juba kooskõlas süü suurusega ning vastutust kergendavate-raskendavate asjaoludega.

27. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud

otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik Anu Vilt