3-25-2628/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. December 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2628

Haldusasi

W.O’i kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

01.08.2025 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise

otsus nr 15.3-3.2/434-1

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – W.O (Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik,

sündinud xx.xx.xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Aldo Vassar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kristiina-Marita Alliksoo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada W.O kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 01.08.2025

tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 15.3-3.2/434-1 ning kohustada

Politsei- ja Piirivalveametit tema 16.04.2025 esitatud taotlust abikaasa juurde

elama asumiseks elamisloa saamiseks uuesti läbi vaatamata.

2. Rahuldada kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2 754,20 eurot (sh käibemaks).

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja tema abikaasa nimi ja sünniaeg

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.12.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.O (edaspidi ka taotleja) on Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, kes esitas 16.04.2025

Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Singapuris taotluse saada välismaalaste seaduse (edaspidi VMS)

§ 137 lg 1 alusel abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba (edaspidi elamisloa taotlus).

Taotleja abikaasa on samuti Bangladeshi kodanik V.G (kuni 12.02.2024 kandis isik nime T.S;

edaspidi kutsuja), kes on Eestis elanud juba aastast 2016. Viimati väljastati kutsujale tähtajaline

elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks 28.07.2021 ning see kehtib kuni 28.07.2026.

Taotleja ja kutsuja1 abiellusid 19.01.2025 Bangladeshis.

2. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) 01.08.2025 otsusega nr 15.3-3.2/434-1

(edaspidi PPA 01.08.2025 otsus või vaidlustatud otsus) jäeti W.O’i taotlus rahuldamata. Otsuse

põhjendused on kokkuvõetult järgmised:



Abikaasade reaalne kooselu perekonnana on olnud väga lühike – kokku 46 päeva pärast

abiellumist (19.01.2025–06.03.2025). Ülejäänud aeg on suhe toimunud ainult telefoni ja

interneti teel.



Sedavõrd lühikese füüsilise kooselu põhjal ei ole võimalik hinnata pereelu püsivust, mis

on elamisloa andmise eelduseks.



PPA pakkus kaebajale alternatiivselt välja võimaluse taotleda D-viisat, et alustada

reaalset kooselu ja hiljem uuesti elamisluba taotleda. Seda kaebaja ei teinud.



Abikaasadel on võimalik koos elada Bangladeshis.



Otsus on proportsionaalne, arvestades, et abielu sõlmimisel pidid abikaasad teadma, et

elamisloa saamine ei ole garanteeritud.

3. W.Oi (edaspidi ka kaebaja) esitas 11.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA

01.08.2025 otsuse nr 15.3-3.2/434-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema

elamisloa taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

4.1. PPA rikkus otsuse tegemisel nii põhjendamiskohustust (haldusmenetluse seaduse (HMS) §

56), uurimiskohustust (HMS § 6) kui ka ärakuulamiskohustust (HMS § 40). See tõi kaasa

õigusvastase haldusakti andmise.

4.2. PPA ei leidnud, et abielu oleks fiktiivne, kuid kuna füüsiliselt on vähe aega koos elatud, siis

ei olnud PPA hinnangul võimalik hinnata pereelu püsivust. PPA luges taotleja selgitused

tuleviku osas hüpoteetiliseks ning leidis, et nendest ei saa lähtuda. Kaebaja sellega ei nõustu.

Kui PPA leiab, et abikaasade perekonnaelu ei ole püsiv, siis tuleb tal seda tõendada. Seda ei ole

tehtud.

4.3. Riigikohus selgitas lahendis 5-21-10, et elamisloa andmise tingimuste siht VMS-is on

vältida kontrollimatut rännet mis tahes väidetavate paarisuhete alusel. Seadusandja on selle

eesmärgi saavutamiseks otsustanud võimaldada pererännet vaid nendele paaridele, kelle

perekonnaelu on püsiv ja tegelik, kehtestades (VMS § 138 alusel ümberlükatava) eelduse, et

perekonnaelu on püsiv ja tegelik siis, kui see on seadustatud abieluna. Seega tuleb abielu puhul

eeldada, et perekonnaelu on püsiv.

4.4. PPA ei väida, et esineksid faktilised asjaolud või tõendid, mille põhjal saab tõsikindlalt

väita ehk asuda seisukohale, et perekond pole püsiv, vaid PPA on oma otsuse rajanud pelgalt

1 Taotleja ja kutsuja edaspidi ühiselt abikaasad.

2 (6)

põhjendusele, et pereelu püsivust pole võimalik isegi hinnata. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja

mh seisukohal, et PPA on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ehk VMS vastavaid sätteid.

4.5. Vaidlustatud otsuses möönab PPA, et otsus riivab kaebaja perekonnaelu, kuid sisulist

analüüsi ja teostamist ei nähtu.

4.6. PPA märgib otsuses arusaamatult, et ei takista abikaasade koos olemist perekonnana ning

taotlejal on abikaasaga koos viibimiseks ja pereelu alustamiseks võimalik taotleda D liiki viisat,

kui kõik viisa saamiseks nõutud tingimused on täidetud ja ei esine viisa andmisest keeldumise

aluseid. Kaebaja püüdis alustada oma perekondlikku elu Eestis viisa taotluse kaudu, kuid see

jäeti rahuldamata. Seega on taotleja füüsilist kohalolekut Eestis takistanud Eesti riik, mitte ei ole

tegemist olnud kaebaja vaba tahtega. Lisaks on Eesti riik andnud inimestele soovitusi, et kui

välismaalasest abikaasa soovib elamisloa alusel Eestis elava välismaalase juurde elama tulla,

siis selleks tuleb taotleda elamisluba. See on igatepidi loogiline ja mõistlik. Seega kui inimesed

pöörduvad välismaal saatkonna poole ning küsivad nõu, siis Eesti riik annab neile konkreetse

selgituse ja juhise – taotlege elamisluba.

4.7. Kutsuja pöördus Bangladeshi saatkonna poole Taanis ning saatkond väljastas talle

dokumendi, milles selgitatakse (kinnitus) Bangladeshi kultuurilist ja õiguslikku tava seonduvalt

abiellumisega. Selgituste kohaselt Bangladeshi ühiskonnas ei ole kombeks ega sotsiaalselt

lubatud, et mees ja naine elaksid koos ühises majapidamises enne abielu. Abielupaari moodi

kooselu algab alles pärast kehtiva abielu pidulikku sõlmimist. Samuti märgitakse kirjas, et

Bangladeshi seaduste kohaselt peetakse nõuetekohaselt registreeritud abielu alusepanuks

püsivale perekonnale. Abielu sõlmimisel saavad mõlemad abikaasad oma liidule seadusliku

tunnustuse perekonnana ning abieluga kaasnevad Bangladeshi seaduste kohaselt siduvad

õigused ja kohustused.

4.8. Kui abikaasad Eestis perekonnaelu elama ei asuks või see ei oleks püsiv, siis oleks PPA-l

võimalik kaebaja elamisluba kehtetuks tunnistada.

5. Vastustaja seisukoht

5.1. Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kui seadusandja oleks soovinud, et

abikaasa elamisloa saamiseks oleks piisav üksnes abielu sõlmimise fakt, siis ei oleks VMS §-i

138 kehtestatud.

5.2. PPA-l ei olnud kaebaja perekonnaelu püsivuse hindamine võimalik. Üldjuhul järgneb

abielu ka olukorrale, kus abikaasad on abielu eelselt juba elanud koos ning ühises

majapidamises. Vastustaja märgib, et sellisel juhul on PPA-l tegelikkuses võimalik hinnata ja

lõppjärelduses veenduda perekonna püsivuses. Kui aga olukord on selline, et kokku elama on

asutud alles pärast abielu sõlmimist ning selline kooselu on kestnud üksnes 46 päeva ning

perekond ei ole kasutanud kõiki võimalikke viise selleks, et koos elada, siis sellise teadmise

pinnalt ei ole PPA-l võimalik ka jaatada, et perekond on püsiv. Kuivõrd kaebaja ja kutsuja vahel

ei olnud võimalik hinnata, et perekond on püsiv, jaatas PPA läbi selle, et perekond ei ole püsiv.

Eelnev tähendab seda, et VMS § 138 lg-s 1 sätestatud üks tingimustest ei ole täidetud ning tuleb

keelduda tähtajalise elamisloa andmisest.

5.3. PPA ei ole kahtluse alla seadnud, et poolte vahel sõlmitud abielu on tegelik ehk PPA ei ole

kahtlustanud, et tegemist võiks olla fiktiivse abieluga. Samas ei saanud PPA otsust tehes jätta

tähelepanuta tõsiasja, et abikaasad kohtusid esimest korda 08.02.2024 ja veel korra enne kutsuja

Bangladeshist Eestisse lahkumist märtsis 2024. a. Pärast seda suheldi sotsiaalmeedia

vahendusel. kaebaja ei ole vähimalgi määral selgitanud, miks ei ole taotletud pikaajalist viisat

3 (6)

abikaasa juurde tulekuks. Kaebuses öeldud seisukoht, et Eesti keeldus kaebajale lühiajalise viisa

andmisest ei päde põhjendusena, miks ei ole pikaajalist viisat taotlenud, kuivõrd Eesti riik ei ole

seda teinud.

5.4. Vastustajale on ühelt poolt on arusaadav, et teistsuguses kultuuriruumis ei pruugi olla

kooselu enne abielu sõlmimist võimalik, kuid eelnev ei tähenda, et PPA peaks sellise

kultuurilise eripära tõttu loobuma VMS-s sätestatud perekonnaelu nõuete hindamisest.

5.5. Vastustaja ei nõustu etteheitega, et PPA on rikkunud menetlusosalise ärakuulamiskohustust.

On selge, et PPA on kaebaja kui ka kutsuja ära kuulanud ning nende seisukohtade osas esitanud

ka oma arvamuse (PPA otsuse p 13, lk 5-8) . Asjaolu, et arvamus ja vastuväiteid ei muutnud

PPA seisukohta sellest, et pereelu püsivust ei ole abikaasade puhul võimalik hinnata, sest abielu

järgne kooselu (abielu eelne kooselu puudus) on olnud napp, ei tähenda, et PPA on

ärakuulamise põhimõtet rikkunud. Arvamuse ja vastuväidetega arvestamine ei saa seisneda

lõpptulemuses üksnes positiivse otsuse tegemises.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. VMS § 211 lg 1 kohaselt otsustab mh abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa

andmise või sellest keeldumise PPA, siis oli vastustaja ühtlasi pädev tuvastama kõik asjaomase

haldusakti andmisel tähtsust omavad asjaolud, sh hindama perekonnaelu vastavust VMS § 138

tingimustele. PPA hinnanguga kaasneb intensiivne kaebaja õiguste riive, mistõttu ei ole kohtulik

kontroll analoogselt HKMS § 158 lg-s 3 sätestatuga piiratud (vt Tallinna Ringkonnakohtu

28.11.2024 otsus nr 3-23-448).

7. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul kohaldas PPA

õigusvastaselt VMS § 137 ja § 138 lg-t 1, kui leidis, et pikaajalise ja abielule eelneva kooselu

puudumine takistab hinnata, kas abikaasade perekonnaelu on püsiv. Samuti jättis PPA

põhjendamatult arvestamata kultuurilised eripärad. Asjaolu, et lääneühiskonnale on tavapärane

enne abiellumist pikaaegselt koos elada, ei tähenda, et ilma eelneva kooseluta abielu puhul ei

võiks olla perekonnaelu püsiv või et seda ei saaks üldse hinnata. Kui seadusandja oleks

soovinud, et perekonna püsivust saaks hinnata üksnes sel alusel, kas abikaasad on koos elanud

või et nad peavad olema koos elanud teatud ajavahemiku, siis oleks seadusandja selle selliselt

ka sätestama. Sega ei ole tehtud. Sel põhjusel leiab kohus, et perekonna püsivuse hindamine

võib olla la prognoosotsus, mille tegemist PPA aga sisuliselt keeldus. Ka on põhjendamatud

PPA etteheited kaebajale, et viimane ei taotlenud abikaasa juurde elama asumiseks D-viisat.

Vaidlust ei ole, et kaebaja taotles esmalt lühiajalist viisat, mille andmisest keelduti. Seejärel

asus kaebaja taotlema tähtajalist elamisluba. Olukorras, kus VMS § 137 näeb ette isikule õiguse

taotleda tähtajalist elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks, ei pea isik taotlema

viibimisõigust mõnel muul alternatiivsel alusel. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et garantiid,

mille annab tähtajaline elamisluba võrreldes viisaga on erinevad.

8. VMS § 137 lg 1 sätestab, et tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks

Eestis elava Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde

või elamisloa alusel Eestis elava välismaalasest abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde.

VMS § 138 lg 1 täiendab, et elamisloa elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase

juurde võib anda, kui abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahel on olemas tihe

majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu või kooselu ei ole

fiktiivne. Praegusel juhul ei väida PPA, et kaebaja abielu oleks fiktiivne või et abikaasade vahel

puuduks psühholoogiline või majanduslik sõltuvus. PPA väidab vaidlustatud otsuses, et

elamisloa andmiseks puudub võimalus hinnata perekonna püsivust, kuna abikaasad ei ole

elanud pikalt koos ning kaebaja ei kasutanud võimalust saabuda Eestisse elama viisa alusel.

4 (6)

9. Kohtu hinnangul ei ole perekonna püsivuse hindamine võimalik pelgalt sel alusel, kas ja kui

kaua on abikaasad enne abiellumist koos elanud ning pikaaegset kooselu ei sätesta elamisloa

andmise eeldusena ka VMS. Perekonna püsivuse hindamise näol on tegemist kompleksse

hindamisega, mille tegemisel tuleb arvestada abikaasade varasemat elukorraldust, kultuurilist

tausta, omavahelise suhte kvaliteeti, ühtseid eesmärke ning pühendumist nendele. Seejuures ei

välista VMS § 138 lg 1, et perekonna püsivuse hindamine võib olla ka prognoosotsus. Need

asjaolud on aga PPA kõik sisuliselt kõrvale jätnud ning leidnud, et pikaaegse kooselu

puudumise tõttu ei ole perekonna püsivuse hindamine võimalik. Seega on kohtu hinnangul

jätnud PPA põhjendamatult temale antud kaalutlus- ja hindamisotsuse tegemata ehk tegemist on

kaalutlusveaga, mis toob kaasa vaidlustatud otsuse õigusvastasuse (HMS § 54).

10. Kaebaja esitas kohtumenetluses Taanis asuva Bangladeshi Rahvavabariigi Saatkonna kirja,

mille kohaselt ei ole Bangladeshi ühiskonnas tavaks ega sotsiaalselt lubatud, et mees ja naine

elavad enne abiellumist ühises majapidamises ning kooselu alga pärast kehtiva abielu

sõlmimist. Lisaks märgitakse kirjas, et Bangladeshi seaduste kohaselt loetakse nõuetekohaselt

registreeritud abielu püsiva pereüksuse alguseks. Abielu sõlmimisel omandavad mõlemad

abikaasad oma liidu õigusliku tunnustamise perekonnana ning abielu toob endaga kaasa siduvad

õigused ja kohustused Bangladeshi seaduste alusel. PPA ei ole haldusmenetluses kultuurilist

eripära arvestanud ega esitanud kohtumenetluses tõendeid, mis Bangladeshi saatkonna

selgitused ümber lükkaks.

11. Samuti ei ole PPA otsuse tegemisel arvestanud abikaasade senist elukorraldust. Vaidlust ei

ole, et kaebaja elu- ja töökoht on Eestis, mistõttu pikaaegne kooselu Bangladeshis ei oleks

võimalik. Ehkki hüpoteetiliselt võiks ju olla võimalik PPA otsuses toodu, et abikaasad elavad

perekonnaelu koduriigis, siis näitab selle väite esitamine otsuses, et PPA ei mõista kutsuja, kes

elab Eestis püsivalt Eestisse elama asumiseks antud elamisloa alusel, õigust jätkata oma senist

elukorraldust Eestis. Lisaks ei nähtu kohtule, et PPA oleks sisuliselt hinnanud kaebaja

elukorraldust abielu järgselt – kaebaja elab ämma ja äia juues ning et abikaasadel on ühised

huvid ja eesmärgid, kaebaja teab abikaasa äritegevusest Eestis ning tunneb huvi Eesti elu ja

kultuuri vastu ning et pärast abiellumist elati kuni kutsuja Eestisse naasmiseni koos. Kõik need

asjaolud näitavad kohtu hinnangul seda, et kaebajate soov on ühise perekonnaelu elamine ning

abikaasad näevad oma abielu püsivana. Kohtu hinnangul ei saa PPA neid asjaolusid jätta

kõrvale pelgalt väitega, et tegemist on nende hinnangul hüpoteetiliste väidetega.

12. Mis puudutab PPA etteheiteid kaebajale, et ta ei saabunud Eestisse D-viisa alusel või et

kaebaja taotles alguses lühiajalist viisat, mille andmisest keelduti, siis on need etteheited

põhjendamatud. Olukorras, kus seadusandja on loonud võimaluse asuda abikaasa juurde elama

elamisloa alusel, ei pea kaebaja otsima ja looma erinevaid õiguslikke konstruktsioone, et Eestis

tähtajalise elamisloa edukaks taotlemiseks viibimisõigust saada. Haldusmenetluse materjalidest

nähtub, et kaebaja taotles lühiajalist viisat Saksamaa saatkonnas Dhakas 16.02.2025, ehk ajal

mil kutsuja viibis Bangladeshis, ning selle andmisest keelduti 09.03.2025. Samal ajal lahkus

kutsuja ka Bangladeshist Eestisse. Elamisloa taotluse esitas kaebaja 16.04.2025. Kohtu

hinnangul ei saa kaebajale ette heita, et ta ajavahemikul 09.03.2025–16.04.2025 ei asunud

pikaajalist viisat taotlema, vaid otsustas selle asemel asuda taotlema elamisluba, et asuda elama

Eestis elava abikaasa juurde.

13. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat väidet ega

tõendist selle koha, et kaebaja Eestisse saabumise eesmärgiks ei ole perekonnaelu elamine ning

et abikaasade perekond ei ole püsiv.

14. Seega tuleb kaebus tervikuna rahuldada, kuna PPA vaidlustatud otsus ei vasta HMS §-s 54

sätestatud õiguspärase haldusakti tingimustele. Kohus tühistab PPA 01.08.2025 otsuse ja

5 (6)

kohustab PPA-d vaatama uuesti läbi kaebaja 16.04.2025 taotluse tähtajalise elamisloa

saamiseks.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

15. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 2754,20 eurot. Kohtu hinnangul on

tegemist põhjendatud ja vajalike menetluskuludega ning ka vastustaja ei ole kaebaja

menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohtule esitatud menetlustoimingute aruandest

ei nähtu tegevusi, mis ei oleks seotud konkreetse kohtuasjaga. Seega rahuldab kohus kaebaja

taotluse ning mõistab PPA-lt tema kasuks välja menetluskulud 2754,20 eurot (HKMS § 108 lg

1).

16. Kuna kohtuasi on seotud kaebaja perekonneluga, siis asendatakse kohtuotsuse avaldamisel

kaebaja nimi ja sünniaeg ning kutsuja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus

käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda,

jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)