2-25-1309/54 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-1309

Tsiviilasi

E. M.-i hagi A. M.-i vastu elatise väljamõistmiseks

A. M.-i avaldus H. T. vastu alaealise E. M.-iga

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Tsiviilasja hind

2342,97 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/puudutatud isik I: E. M. (alaealine laps; ik:

XXX; elukoht: XXX-i), seaduslik esindaja H. T.

Kostja/avaldaja: A. M. (alaealise lapse isa, ik XXX;

elukoht: XXX-i ), lepinguline esindaja advokaat Liina

Hansen

Puudutatud isik II: H. T. (alaealise lapse ema; ik: XXX ;

elukoht: XXX-i ), lepinguline esindaja jurist Irina

Metsler-Verner

Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik: XXX

(linnavalitsuse kaudu)

(eestkosteasutus,

rg-kood:

75000064; asukoht: XXX-i ), lepinguline esindaja

lastekaitse peaspetsialist Galina Rannama

Kohtuistungi toimumise aeg

XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada E. M.-i seadusliku esindaja H. T. ja A. M.-i poolt kohtuistungil sõlmitud

alljärgnev kompromiss:

1.1 E. M. viibib isaga

•

7.12.2025 alates 19.00 kuni 14.12.2025 kella 19.00ni.

•

Jõulud jagatakse igal aastal selliselt, et laps viibib ühe vanemaga 23.12. kuni

25.12 ja teise vanemaga 25.12 kuni 27.12. 2025 aastal on esimene pool emaga,

lapse liikumine ühe vanema juurest teise vanema juurde vahetuse päevadel

(23.12, 25.12 ja 27.12) toimub vahemikus 14.00 kuni 16.00.

Tsiviilasi nr 2-25-1309

•

Aastavahetusel viibib üle aasta kord ühe ja siis teise vanemaga. Laps liigub teise

vanema juurde vahemikus 14.00 kuni 16.00. 2025 aastal viibib laps emaga.

•

Alates 4.1.2026 algab graafik, kus laps viibib isaga ühe nädala ja emaga

järjestikku kaks nädalat, siis üks nädal isaga ja kaks nädalat emaga. Laps liigub

ühe vanema juurest teise vanema juurde pühapäeval 19.00.

1.2 Alates detsember 2025 maksab A. M. E. M.-ile kuni tema täisealiseks saamiseni

(XXX) igakuist elatist 200 eurot kuus.

1.3 A. M. tasub elatise kuu viimasel kuupäeval järgmise kuu eest hageja seadusliku

esindaja H. T. pangakontole nr XXX (Swedbank AS).

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-1309.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei

mõista.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel saab menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg 1 ja 4).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku

üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda

ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses

(TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab

kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on E. M.-i (hageja/alaealine laps) hagi A. M.-i (kostja, isa)

vastu elatiste väljamõistmiseks ja A. M. avaldus H. T. (puudutatud isik II, ema) vastu alaealise

lapse E. M.-iga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

1.1. Hagis esitatud asjaoludel hageja elab emaga. Hageja igakuine ülalpidamisvajadus on

keskmiselt 785 eurot järgmiselt: eluasemekulu 175 eurot, toit 180 eurot, transpordi kulu 50

eurot, sidekulud 50 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarvetele 100 eurot, koolikohustusele 50

eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, taskuraha 50 eurot.

1.2. Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja hinnangul ei ole tõendatud ega eluliselt usutav, et

hageja ema kulutab hagejale igakuiselt 785 eurot tulenevalt hageja ema sissetulekust. 12.1.2024

esitatud hagis olid hageja igakuised kulud 491 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja eluaseme-,

hügieenitarvete-, riiete- ja jalanõude kulude suurusele.

2. Kohus 5.2.2025 määrusega tagas hagi ja kohustas A. M.-i tasuma E. M.-i ülalpidamiseks

igakuist elatist summas 200 eurot kuus alates 3.2.2025 kuni tsiviilasjas nr 2-25-1309 tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

3. Kohus 27.3.2025 suunas vanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud

perelepitusse ja peatas selleks ajaks menetluse. Kuna Sotsiaalkindlustusamet edastas

2(3)

Tsiviilasi nr 2-25-1309

31.07.2025 kohtule riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi, kohus uuendas 31.7.2025

määrusega menetluse.

4. Asjas on toimunud kolm kohtuistungit – 3.10.2025, 3.11.2025 ja 24.11.2025, millest

viimasel sõlmisid vanemad kokkuleppe nii lapsega suhtlemise kui ka elatise osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud

kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu

rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4

kohaselt.

6. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

TsMS §-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud

ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad.

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad

pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku

leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause

kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas

vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

8. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaja kolmele tööpäevale.

9. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu

tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3

nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Kostja on avalduse esitamise eest tasunud 25.2.2025 riigilõivu 10 eurot. Riigilõivu tagastamise

nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Seega on kostjal õigus esitada

kohtule kuni 31.12.2027 taotlus riigilõivu pooles ulatuses, s.o 5 eurot, tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

3(3)