2-25-17334/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-17334

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Xi maksejõuetusavaldus

Võlgnik: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Riho

Viik

Usaldusisik:

Svetlana

Pilden

(e-post

svetlana.pilden@haldur.just.ee)

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku X (isikukood XXX) pankrot 27. novembril 2025 kell

08:50.

2. Nimetada Xi pankrotihalduriks Svetlana Pilden.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17.12.2025 algusega kell 10:00.

Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Algatada Xi kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

9. Määrata usaldusisik Svetlana Pildeni tasuks 1289,60 eurot (käibemaksuga), mis

mõista välja võlgnikult X usaldusisik Svetlana Pildeni kasuks.

10. Hüvitada usaldusisik Svetlana Pildenile kindlaksmääratud usaldusisiku tasu

summas 654,72 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Business Law

Firm OÜ arvelduskontole EE481010220061434016.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. X (võlgnik) esitas 15.10.2025 kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Kohus võttis 23.10.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Svetlana

Pildeni.

3. Usaldusisik esitas 12.11.2025 kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga, mille

kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul realiseeritav vara puudub. Võlgniku

igakuine sissetulek on peretoetus 80 eurot. Igakuised jooksvad kulud kaetakse hetkel abikaasa

poolt. Teadaolevad kohustused moodustavad kokku 13 547,91 eurot. Usaldusisik tõi aruandes

esile asjaolud, mis usaldusisiku hinnangul annaksid aluse jätta võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetlus algatamata (laenude võtmine reaalse võimaluseta neid tagasi maksta,

maksete tegemine lähedastele).

4. Kohus korraldas võlgniku maksejõuetusavalduse arutamiseks 26.11.2025 kohtuistungi, kus

kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse olemust, sh et võlgnik ei tohi

emalt ega kelleltki teiselt enam uusi laene juurde võtta. Arutati ka võlgniku võimalust asuda

kohe osakoormusega tööle.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

5. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

6. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

7. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

8. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav

vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 13 547,91 euro ulatuses (vt

ülal, p 3). Võlgniku igakuine sissetulek on üksnes peretoetus, mistõttu puudub võlgnikul

realistlik võimalus oma rahalised kohustused tähtaegselt täita ning seda isegi juhul, kui võlgnik

asub lähiajal osalise koormusega tööle.

9. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik

Svetlana Pilden andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

pankrotihalduriks Svetlana Pildeni (PankrS § 31 lg 6).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

11. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

12. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

13. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused,

mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud

FIMS § 45 lõikes 3. Usaldusisik on oma aruandes küll viidanud asjaoludele, mida kohus pidi

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel hindama, kuid

kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohus võtab arvesse 26.11.2025 kohtuistungil võlgniku antud selgitusi (dtl 1028 jj) ning kohus

leiab, et võlgnikule tuleb anda võimalus see menetlus läbida. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).

16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

18. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

19. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg

1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt

(FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3).

21. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille

kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 130

eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb

seega määrata tasuks 1040 eurot, koos käibemaksuga 1289,60 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine

lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

22. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

23. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

24. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 8 tunni eest

summas 528 eurot (alustatud pooltunde 16 × 33), s.o koos käibemaksuga 654,72 eurot. Vastavalt

PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see

hüvitatakse osaliselt, s.o 654,72 euro ulatuses, usaldusisikule riigi vahenditest.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

25. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

26. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

27. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik