2-25-16140/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-16140

Tsiviilasi

Blackhill OÜ hagi Pijakopli OÜ, K. J. ja J. P. vastu solidaarselt

võlgnevuse 20 000 euro, intressi 1790,70 euro ja viivise 18 175,30

euro saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Blackhill OÜ (registrikood 14829914, asukoht Soo tn 1b/

2, 10414 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe

(Advokaadibüroo Legalia, Lootsi tn 8, 10151 Tallinn; e-post

XXX)

Kostjad: Pijakopli OÜ (registrikood 14727533, asukoht Väike-

Kopli, Tammiku küla, Järva vald, 73023 Järva maakond)

K. J. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

J. P. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hagihind

39 966 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Pijakopli OÜ, K. J.’elt ja J. P.’lt solidaarselt Blackhill OÜ kasuks

võlgnevus 20 000 eurot, intress 1790,70 eurot ja viivis 18 175,30 eurot.

3. Menetluskulud jätta solidaarselt Pijakopli OÜ, K. J.’e ja J. P. kanda.

4. Välja mõista Pijakopli OÜ, K. J.’elt ja J. P.’lt solidaarselt menetluskulu summas

2292,80 eurot Blackhill OÜ kasuks.

5. Välja mõista Pijakopli OÜ, K. J.’elt ja J. P.’lt solidaarselt Blackhill OÜ kasuks viivis

protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2292,80 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Blackhill OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Pijakopli OÜ, K. J. ja J. P. vastu solidaarselt

võlgnevuse 20000 euro, intressi 1790,70 euro ja viivise 18175,30 euro saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt kostja I kui laenusaaja ja hageja kui laenuandja sõlmisid

26.03.2024 laenulepingu nr LT240313, mille alusel hageja andis laenu 20 000 eurot.

Kostja I kohustus tasuma lepingutasu summas 590 eurot ning tasus sõiduki ostuga seotud

riigilõiv. Laenulepingu eritingimuste punkti I. 3. kohaselt lepiti kokku intressimääraks

2,88% kuus.

Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 26.03.2024 käenduslepingu nr K240313 ja kostja

III kui käendaja sõlmis hagejaga 26.03.2024 käenduslepingu nr K240313A.

Laenuvõtja nimel ei ole teostatud ühtegi tagasimakset.

01.07.2024 avaldusega (edastatud kostjale I ja II e-posti teel) ütles hageja laenulepingu

erakorraliselt üles ning nõudis põhilaenu tagastamist koos kogu võlgnevusega. Põhivõla

jääk muutus sissenõutavaks järgmisest päevast alates. Käesoleva seisuga pole kostjad ei

laenu- ega käenduslepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees kohaselt ega

aegsasti täitnud.

Hagejal on kostjate vastu intressi nõue summas 1790,70 eurot, mis moodustub tasumata

maksegraafiku järgne intress alates laenu saamisest kuni põhiosa sissenõutavaks

muutumiseni kokkuleppelise intressimäära alusel.

Laenulepingu p-s 5.3. on kokku lepitud, et laenusaajale kohaldub viivis määraga 0,5%

päevas, millest tulenevalt moodustab viivis hagi kuupäeva seisuga summas 18175,30

eurot.

2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale Pijakopli OÜ-le kätte 08.20.2025 kooskõlas

TsMS § 3111 lg 51, kostjale K. J.ele e-posti teel 05.11.2025 (dtl 40) ja J. P.le isiklikult

allkirja vastu 21.10.2025. Vastavalt menetlusse võtmise määrusele oli kostjatel hagile

kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg 14 päeva selle kättesaamisest. Kostjad vastust esitanud ei

ole ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud

2 (4)

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud

asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Kostja I ja II on laenusaajana sõlminud hagejaga kui laenuandjaga laenulepingu VÕS § 396

lg 1 tähenduses, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Kostja I on viivitanud laenusummade tagastamisega ja seega rikkunud raha tasumise

kohustust (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja õiguskaitsevahendid

kohustuse rikkumise korral – kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS §-i 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 on sätestatud, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Laenusaajast põhivõlgnik on kohustatud tagastama laenu põhiosa jäägi, kui hageja ütles

laenulepingu üles VÕS § 196 mõistes. VÕS § 196 lg 4 II lause kohaselt üleantu

tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. VÕS §

189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt

lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu.

VÕS § 101 lg 1 p-s 6 on ette nähtud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Laenulepingu p-s 5.3. on kokku lepitud, et laenusaajale kohaldub viivis määraga 0.5%

päevas.

Kostja II ja III kui käendajad ning hageja kui võlausaldaja vahel on sõlmitud

käenduslepingud VÕS § 142 lg 1 mõistes, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub

käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse

täitmise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud). võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega lasub kostjatel solidaarne kohustus

täita laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ning hagejal on õigus nõuda kõigilt

kostjatelt kostja I rahaliste kohustuste täitmist. Käenduslepingute punkti 1.1. kohaselt

käendaja vastutab laenuandja ees põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustuste kohase

ja täieliku täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingutes oli kokku lepitud

käendaja vastutuse maksimumsumma 40 000 eurot, mida käendajatelt väljamõistetav summa

ei ületa.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud

jätta kostja kanda.

6. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

3 (4)

7. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 1400 eurot ja

esindajakulu summas 892,80 eurot (koos käibemaksuga).

8. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele

hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1400 eurot.

9. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 180 eurot. Kostjad antud tunnitasu määrale

vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 180 eurot, on advokaadist lepingulise

esindaja puhul mõistlik ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

10. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu

4 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja

materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 720 eurot (4 x

180 eurot), millele lisandub käibemaks summas 172,80 eurot.

11. Hageja palub esindajakulu välja mõista koos käibemaksuga.

12. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele menetluskulu kokku

summas 2292,80 eurot, millest riigilõiv summas 1400 eurot ja esindajakulu summas 892,80

eurot.

13. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

4 (4)