3-25-4090/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4090

Määruse kuupäev

26. november 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses 2025. a augustis ärajäänud

lühiajalise väljasõiduga

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 29. augustil 2025 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks. Kaebaja

soovib, et vangla hüvitaks talle 2025. a augusti väljasõidu jaoks ostetud bussipiletite

maksumuse 15 eurot. Mitte kuskil ei ole märgitud, et kaebajat ei tohi avavanglast ajutiselt

koju lasta. Kaebajale ei ole karistusena määratud koju mineku või lühiajalise kokkusaamise

keeldu. Lisaks soovib kaebaja moraalse kahju eest kompensatsiooni 1000 eurot.

2. Tartu Vangla jättis 29. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/420-2 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

2.1. Kaebajale anti 11. augusti 2025. a käskkirja nr 6-1/2-25/439 alusel luba lühiajaliseks

väljasõiduks ajavahemikus 18. august kuni 19. august 2025 eesmärgiga veeta aega perega.

Eelnimetatud käskkiri tunnistati 15. augusti 2025. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/452 kehtetuks

kaebaja toime pandud õigusrikkumistest tulenevalt. Kaebaja suhtes oli 15. augusti 2025. a

seisuga alustatud lühiajalise vahega kaks distsiplinaarmenetlust ning vangla ei pidanud

kaebaja lubamist lühiajalisele väljasõidule enam põhjendatuks. Vanglal puudus kindlustunne

kaebaja õiguskuulekuses. Samuti peatas vangla 15. augusti 2025. a käskkirja nr 6-1/2-25/451

3-25-4090

alusel ajutiselt kaebaja soodustuse korras väljaspool vanglat liikumiste aluseks olevate

haldusaktide kehtivuse ning piiras ka muid kaebaja vanglaväliseid liikumisi. Eelnimetatud

käskkirjad on õiguspärased. Pärast esimese rikkumise toimepanemist (liikumiseeskirjade

vastu eksimine, s.o kaebaja liikus töölt lubatud sihtkohta varem) ei kohaldatud kaebaja suhtes

vanglavälise liikumise piiranguid. Soodustuse korras väljaspool vanglat liikumiste aluseks

olevate haldusaktide kehtivus peatati pärast kaebaja teist rikkumist. Tartu Vangla 14. augusti

2025. a ettekandest nr 2-25-2389 nähtub, et pärast töölt naasmist avastati läbiotsimise käigus

kaebaja ülahuule alt kaks mokatubaka patja. Tartu Vangla 1. augusti 2025. a käskkirja nr 6-

2/2-25/148 kohaselt oli kaebajal keelatud väljaspool vanglat töötamisel ja liikumisel omada

tubakatooteid, v.a oma isiklikke, vanglast kaasa võetud sigarette. Samuti on Tartu Vangla

avavangla kodukorra p 17.5.4.1 kohaselt väljaspool vangla territooriumi töötavatel

kinnipeetavatel keelatud töölt vanglasse saabudes kaasa tuua esemeid, mida neil ei olnud

kaasas tööle minnes. Kaebajale anti võimalus Tartu Vangla 15. augusti 2025. a käskkirjade nr

6-1/2-25/452 ja 6-1/2-25/451 osas esitada oma arvamus ja vastuväiteid, kaebajal vastuväiteid

ei olnud. Käskkirjade andmisel ei rikutud haldusmenetluse põhimõtteid.

2.2. Kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlused lõppesid talle distsiplinaarkaristusena

kahe noomituse määramisega. Vangla paigutas 29. augusti 2025. a käskkirja nr 6-1/2-25/488

alusel kaebaja ajutiselt Tartu Vangla kinnisesse vangla eluosakonda kuni lõpliku Viru

Vanglasse ümberpaigutamise otsuse tegemiseni. Edasi paigutati kaebaja 1. septembri 2025. a

käskkirja nr 6-1/2-25/492 alusel 2. septembril 2025 ümber Viru Vanglasse.

2.3. Kodukülastuse ärajäämine võib tekitada küll pahameelt, kuid puudub õigusvastane

tegevus, mida vanglale ette heita. Kaebajale on jätkuvalt tagatud suhtlusvõimalused

lähedastega teiste kanalite kaudu. Kodukülastuseks vajaminevad bussipiletid saatis kaebajale

tema õde. Vanglale ei ole täpselt teada, kes bussipiletid ostis või nende eest tasus, kuid

kaebaja ei saanud bussipileteid osta. Seega ei saanud kaebaja varalises sfääris muutust

toimuda ning talle ei ole saanud varalist kahju tekkida.

3. Kaebaja esitas 6. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

varalise kahju hüvitamiseks kokku summas 15 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

kohtu äranägemisel. Vangla rikkus kaebaja eraelulist suhtlust, keelates kaebajal oma perega

aega veeta. Vangla peab hüvitama kaebajale bussipiletite raha, kuna kaebaja on kulutuse

kandnud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

4. Tartu Vangla esitas 12. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133

lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi

vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne

eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist

summas 15 eurot ning seega ei ületa varalise kahju puhul hüve väärtus 1000 eurot. Kuigi

kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses nõutava mittevaralise kahju hüvitise summat

määratlenud ja nõuab kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, siis on ta kohtueelses menetluses

3-25-4090

leidnud, et talle on tekitatud moraalset kahju summas 1000 eurot, millest saab järeldada, et

kaebaja hinnangul ei ületa ka mittevaralise kahju puhul hüve väärtus 1000 eurot. Samuti ei

saanud vangla tegevus põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi. Kuigi vanglavälist

suhtlemist saab pidada kaebaja jaoks oluliseks, siis on vaidluse all üksnes ühe lühiajalise

väljasõidu ärajäämine. Kaebajale oli jätkuvalt tagatud lähedastega suhtlemine teistel viisidel.

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg-st 1

tulenevalt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles

kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline

isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise,

au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju

tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu

hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline.

7.1. Vaidlus puudub selles, et vangla ei võimaldanud kaebajale ajavahemikul 18. august kuni

19. august 2025 lühiajalist väljasõitu eesmärgiga veeta oma perega aega ning seetõttu jäid

kasutamata ka väljasõidu jaoks soetatud bussipiletid. Kohtu hinnangul ei saa vangla tegevust

õigusvastaseks pidada. Kohus nõustub Tartu Vangla 29. oktoobri 2025. a otsuses nr

1-9/2-25/420-2 (dtl-d 15-18) toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid detailselt korrata

(HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3). Tartu Vangla lubas kaebaja lühiajalisele väljasõidule 11.

augusti 2025. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/439, kuid tunnistas eelnimetatud käskkirja 15. augusti

2025. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/452 kehtetuks. Samuti peatas vangla 15. augusti 2025. a

käskkirjaga nr 6-1/2-25/451 alates samast päevast ajutiselt kaebaja suhtes välja antud

järelevalveta väljaspool vanglat soodustuse korras liikumiseks väljastatud load. Seega ei

lubanud vangla kaebajat 2025. a augustis lühiajalisele väljasõidule kehtivate haldusaktide

alusel. Kohtule ei ilmne, et Tartu Vangla 15. augusti 2025. a käskkirju nr 6-1/2-25/452 ja

6-1/2-25/451 saaks pidada õigusvastaseks. Vanglal ei olnud võimalik lubada kaebajal liikuda

väljaspool vangla territooriumi järelevalveta, kui tuvastamisel oli võimalike

distsiplinaarrikkumiste toimepanek ning puudus kindlustunne kaebaja õiguskuulekuses.

Väljaspool vanglat järelevalveta liikumine ja lühiajaline väljasõit on soodustused, mida

võimaldatakse üksnes kinnipeetava vastu usalduse olemasolul. Lühiajalise väljasõidu

ärajäämine oli tingitud kaebaja enda tegevusest.

7.2. Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, siis ei ole vangla kaebajale varalist

ega mittevaralist kahju tekitanud. Bussipiletid saatis kaebajale tema õde, kaebaja ei ole

bussipileteid soetanud ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oleks bussipiletite eest

tasunud. Seega ei ole kaebaja varaline sfäär kahjustada saanud. Samuti ei saanud vangla

tegevus põhjustada kaebajale selliseid ülemääraseid intensiivseid kannatusi, mis oleks saanud

talle põhjustada hüvitatavat mittevaralist kahju.

3-25-4090

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider