3-25-4090/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX (kaebaja) esitas 29. augustil 2025 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks. Kaebaja soovib, et vangla hüvitaks talle 2025. a augusti väljasõidu jaoks ostetud bussipiletite
Legislator headnote
AI generated3-25-4090/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: X (kaebaja) esitas 29. augustil 2025 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks. Kaebaja soovib, et vangla hüvitaks talle 2025. a augusti väljasõidu jaoks ostetud bussipiletite
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-4090
Määruse kuupäev
26. november 2025
Kohtunik
Juhan Siider
Kohtuasi
X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise
kahju hüvitamiseks seoses 2025. a augustis ärajäänud
lühiajalise väljasõiduga
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X-i kaebus.
2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (kaebaja) esitas 29. augustil 2025 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks. Kaebaja
soovib, et vangla hüvitaks talle 2025. a augusti väljasõidu jaoks ostetud bussipiletite
maksumuse 15 eurot. Mitte kuskil ei ole märgitud, et kaebajat ei tohi avavanglast ajutiselt
koju lasta. Kaebajale ei ole karistusena määratud koju mineku või lühiajalise kokkusaamise
keeldu. Lisaks soovib kaebaja moraalse kahju eest kompensatsiooni 1000 eurot.
2. Tartu Vangla jättis 29. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/420-2 kaebaja kahju
hüvitamise taotluse rahuldamata.
2.1. Kaebajale anti 11. augusti 2025. a käskkirja nr 6-1/2-25/439 alusel luba lühiajaliseks
väljasõiduks ajavahemikus 18. august kuni 19. august 2025 eesmärgiga veeta aega perega.
Eelnimetatud käskkiri tunnistati 15. augusti 2025. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/452 kehtetuks
kaebaja toime pandud õigusrikkumistest tulenevalt. Kaebaja suhtes oli 15. augusti 2025. a
seisuga alustatud lühiajalise vahega kaks distsiplinaarmenetlust ning vangla ei pidanud
kaebaja lubamist lühiajalisele väljasõidule enam põhjendatuks. Vanglal puudus kindlustunne
kaebaja õiguskuulekuses. Samuti peatas vangla 15. augusti 2025. a käskkirja nr 6-1/2-25/451
3-25-4090
alusel ajutiselt kaebaja soodustuse korras väljaspool vanglat liikumiste aluseks olevate
haldusaktide kehtivuse ning piiras ka muid kaebaja vanglaväliseid liikumisi. Eelnimetatud
käskkirjad on õiguspärased. Pärast esimese rikkumise toimepanemist (liikumiseeskirjade
vastu eksimine, s.o kaebaja liikus töölt lubatud sihtkohta varem) ei kohaldatud kaebaja suhtes
vanglavälise liikumise piiranguid. Soodustuse korras väljaspool vanglat liikumiste aluseks
olevate haldusaktide kehtivus peatati pärast kaebaja teist rikkumist. Tartu Vangla 14. augusti
2025. a ettekandest nr 2-25-2389 nähtub, et pärast töölt naasmist avastati läbiotsimise käigus
kaebaja ülahuule alt kaks mokatubaka patja. Tartu Vangla 1. augusti 2025. a käskkirja nr 6-
2/2-25/148 kohaselt oli kaebajal keelatud väljaspool vanglat töötamisel ja liikumisel omada
tubakatooteid, v.a oma isiklikke, vanglast kaasa võetud sigarette. Samuti on Tartu Vangla
avavangla kodukorra p 17.5.4.1 kohaselt väljaspool vangla territooriumi töötavatel
kinnipeetavatel keelatud töölt vanglasse saabudes kaasa tuua esemeid, mida neil ei olnud
kaasas tööle minnes. Kaebajale anti võimalus Tartu Vangla 15. augusti 2025. a käskkirjade nr
6-1/2-25/452 ja 6-1/2-25/451 osas esitada oma arvamus ja vastuväiteid, kaebajal vastuväiteid
ei olnud. Käskkirjade andmisel ei rikutud haldusmenetluse põhimõtteid.
2.2. Kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlused lõppesid talle distsiplinaarkaristusena
kahe noomituse määramisega. Vangla paigutas 29. augusti 2025. a käskkirja nr 6-1/2-25/488
alusel kaebaja ajutiselt Tartu Vangla kinnisesse vangla eluosakonda kuni lõpliku Viru
Vanglasse ümberpaigutamise otsuse tegemiseni. Edasi paigutati kaebaja 1. septembri 2025. a
käskkirja nr 6-1/2-25/492 alusel 2. septembril 2025 ümber Viru Vanglasse.
2.3. Kodukülastuse ärajäämine võib tekitada küll pahameelt, kuid puudub õigusvastane
tegevus, mida vanglale ette heita. Kaebajale on jätkuvalt tagatud suhtlusvõimalused
lähedastega teiste kanalite kaudu. Kodukülastuseks vajaminevad bussipiletid saatis kaebajale
tema õde. Vanglale ei ole täpselt teada, kes bussipiletid ostis või nende eest tasus, kuid
kaebaja ei saanud bussipileteid osta. Seega ei saanud kaebaja varalises sfääris muutust
toimuda ning talle ei ole saanud varalist kahju tekkida.
3. Kaebaja esitas 6. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud
varalise kahju hüvitamiseks kokku summas 15 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
kohtu äranägemisel. Vangla rikkus kaebaja eraelulist suhtlust, keelates kaebajal oma perega
aega veeta. Vangla peab hüvitama kaebajale bussipiletite raha, kuna kaebaja on kulutuse
kandnud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
4. Tartu Vangla esitas 12. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse
menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline.
6. Kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133
lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi
vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse
riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne
eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist
summas 15 eurot ning seega ei ületa varalise kahju puhul hüve väärtus 1000 eurot. Kuigi
kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses nõutava mittevaralise kahju hüvitise summat
määratlenud ja nõuab kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, siis on ta kohtueelses menetluses
3-25-4090
leidnud, et talle on tekitatud moraalset kahju summas 1000 eurot, millest saab järeldada, et
kaebaja hinnangul ei ületa ka mittevaralise kahju puhul hüve väärtus 1000 eurot. Samuti ei
saanud vangla tegevus põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi. Kuigi vanglavälist
suhtlemist saab pidada kaebaja jaoks oluliseks, siis on vaidluse all üksnes ühe lühiajalise
väljasõidu ärajäämine. Kaebajale oli jätkuvalt tagatud lähedastega suhtlemine teistel viisidel.
7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu
kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju
hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse
§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg-st 1
tulenevalt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles
kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline
isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise
kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise,
au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle
võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju
tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu
hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on
ebatõenäoline.
7.1. Vaidlus puudub selles, et vangla ei võimaldanud kaebajale ajavahemikul 18. august kuni
19. august 2025 lühiajalist väljasõitu eesmärgiga veeta oma perega aega ning seetõttu jäid
kasutamata ka väljasõidu jaoks soetatud bussipiletid. Kohtu hinnangul ei saa vangla tegevust
õigusvastaseks pidada. Kohus nõustub Tartu Vangla 29. oktoobri 2025. a otsuses nr
1-9/2-25/420-2 (dtl-d 15-18) toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid detailselt korrata
(HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3). Tartu Vangla lubas kaebaja lühiajalisele väljasõidule 11.
augusti 2025. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/439, kuid tunnistas eelnimetatud käskkirja 15. augusti
2025. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/452 kehtetuks. Samuti peatas vangla 15. augusti 2025. a
käskkirjaga nr 6-1/2-25/451 alates samast päevast ajutiselt kaebaja suhtes välja antud
järelevalveta väljaspool vanglat soodustuse korras liikumiseks väljastatud load. Seega ei
lubanud vangla kaebajat 2025. a augustis lühiajalisele väljasõidule kehtivate haldusaktide
alusel. Kohtule ei ilmne, et Tartu Vangla 15. augusti 2025. a käskkirju nr 6-1/2-25/452 ja
6-1/2-25/451 saaks pidada õigusvastaseks. Vanglal ei olnud võimalik lubada kaebajal liikuda
väljaspool vangla territooriumi järelevalveta, kui tuvastamisel oli võimalike
distsiplinaarrikkumiste toimepanek ning puudus kindlustunne kaebaja õiguskuulekuses.
Väljaspool vanglat järelevalveta liikumine ja lühiajaline väljasõit on soodustused, mida
võimaldatakse üksnes kinnipeetava vastu usalduse olemasolul. Lühiajalise väljasõidu
ärajäämine oli tingitud kaebaja enda tegevusest.
7.2. Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, siis ei ole vangla kaebajale varalist
ega mittevaralist kahju tekitanud. Bussipiletid saatis kaebajale tema õde, kaebaja ei ole
bussipileteid soetanud ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oleks bussipiletite eest
tasunud. Seega ei ole kaebaja varaline sfäär kahjustada saanud. Samuti ei saanud vangla
tegevus põhjustada kaebajale selliseid ülemääraseid intensiivseid kannatusi, mis oleks saanud
talle põhjustada hüvitatavat mittevaralist kahju.
3-25-4090
8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus
selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti
kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu
tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,
§ 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Juhan Siider