2-25-18538/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista K.O.-lt välja Elva Vallavalitsuse kasuks 31. juulil 2020 sõlmitud lasteaiakoha Mõista K.O.-lt välja Elva Vallavalitsuse kasuks sissenõudmise kulu 40 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-25-18538/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: juulil 2020 sõlmitud lasteaiakoha Mõista K.O.-lt välja Elva Vallavalitsuse kasuks sissenõudmise kulu 40 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. november 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-18538
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
XXX (Elva Vallavalitsuse) kaudu hagi K.O. vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
1549 eurot 60 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Elva Vallavalitsus (registrikood 77000170)
Hageja lepinguline esindaja Aire Põder (Debitum Collectio
OÜ)
Kostja K.O. (isikukood XXX), e-post XXX
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Mõista K.O.-lt välja Elva Vallavalitsuse kasuks 31. juulil 2020 sõlmitud lasteaiakoha
lepingust tulenev põhivõlgnevus 754 eurot 80 senti ning samast lepingulist tulenev viivis
754 eurot 80 senti.
3. Mõista K.O.-lt välja Elva Vallavalitsuse kasuks sissenõudmise kulu 40 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Määrata Elva Vallavalitsuse menetluskulude
suuruseks 675 eurot.
5. Mõista K.O.-lt välja Elva Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud 675 eurot. K.O.-l
tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (675 eurot) tasuda viivist
menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil
kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis
takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja
esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv
2-25-18538
summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem
kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu
tasumise kohta.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab
menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1. Elva Vallavalitsus (hageja) esitas 3. novembril 2025 hagi K.O. (kostja) vastu võlgnevuse
saamiseks.
1.1 Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid ARNO-süsteemis lepingu lasteaiakoha kokkuleppe
sõlmimiseks, mille alusel hageja võttis kohustuse võtta kostja lapse LxxxxxxxxK.O. lasteaeda ning
kostja võttis kohustuseks tasuda õigeaegselt lapse toidu-ja kohatasu. Lapsevanem on kohustatud
tasuma Elva valla õigusaktidega kehtestatud suuruses osalustasu ja toidukulu arvel märgitud
arveldusarve numbrile ja tähtpäevaks. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei ole kostja
võlgnevust tasunud. Kostja on jätnud tasumata hagejale esitatud arvete alusel kokku 754 eurot 80
senti, mille hüvitamist hageja nõuab ja samas summas nõuab hageja ka lepingus ettenähtud viivist.
Hageja soovib ka 40 euro suuruse sissenõudekulu hüvitamist.
2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 11. novembril 2025
kättetoimetamisportaalid (KÄPO). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20
kalendripäeva alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg
saabus 25. novembril 2025).
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Kohus ei nõustu hageja esitatud õigusliku kvalifikatsiooniga, et pooled sõlmisid töövõtulepingu.
Kohus selgitab, et lasteaiakoha leping on käsundusleping (vt ka RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-128-16,
p 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik
(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),
käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
5. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad
tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.
2-25-18538
TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist
menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 315 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus
tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud. Põhjendatud on
hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks ja ajakulu 3 tundi.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna 675
(360+315) eurot.
7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Külli Puusep
kohtunik