Legislator Case Law & Legislation
2-25-124484/8 AI generated

2-25-124484/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-124484/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Legislator headnote

AI generated

2-25-124484/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Keywords

AI generated
arbitration clause withdrawal following settlement modification of maintenance forfeiture agreement right to price reduction dispute settlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Vanemkohtujurist

Sandri Laurand

Määruse kuupäev

26. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-124484

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X-i vastu võla

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Gerda Reinaru

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel

enne hagimenetluse alustamist.

2. Kinnitada Osaühingu EUROPARK ESTONIA (võlausaldaja) ja X-i (võlgnik)

vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1.

Võlgnik tunnistab tingimusteta võlausaldaja nõuet summas 155 eurot.

2.2.

Võlgnik tasub võlausaldajale kohtumääruse resolutsiooni p-s 2.1 nimetatud

võlgnevuse summas 155 eurot võlausaldaja esindaja EFTA Legal OÜ

arveldusarvele EE642200221076244488 (Swedbank AS-is), kasutades

viitenumbrit 5566222 ning märkides selgitusse: „Tsiviilasi nr 2-25-124484,

677BHV“ alljärgnevalt:

2.2.1. tasudes hiljemalt 10.11.2025 - 55 eurot;

2.2.2. tasudes hiljemalt 10.12.2025 - 50 eurot;

2.2.3. tasudes hiljemalt 10.01.2026 - 50 eurot.

2.3.

Juhul, kui võlgnik on täitnud käesolevas maksegraafikus sätestatud võla

tasumise kohustuse korrektselt, puuduvad võlausaldajal nõuded võlgniku

vastu, mis tulenevad käesolevast tsiviilasjast.

2.4.

Juhul, kui võlgnik ei tasu kohtumääruse resolutsiooni p-s 2.2 nimetatud

makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega

viivitanud vähemalt 7 päeva, on võlausaldaja esindajal õigus nõuda kogu võla

kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi kohtumääruse resolutsiooni p-s 2.1

2-25-124484

fikseeritud, kuid tasumata, summade sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 15.10.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 70 euro saamiseks. Kohus tegi 16.10.2025

kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakond andis 31.10.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtule.

2. Pooled esitasid 03.11.2025 kohtule kinnitamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 489 lg 21 järgse maksegraafiku, paludes selle kinnitada maksekäsuna. Kuivõrd

maksegraafik sisaldas täiendavaid kokkuleppeid võla tasumiseks, tegi kohus ettepaneku

maksegraafiku parandamiseks või anda nõusolek maksegraafiku kinnitamiseks

kompromissina. Pooled andsid nõusoleku maksegraafiku kinnitamiseks kompromissina.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. TsMS § 486 lg 1 p 3 sätestab, et maksettepaneku koostanud kohus jätkab asja

menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu

kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui

avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku

kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut

TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

2 (3)

2-25-124484

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Seega saab

kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte

endi kanda.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

3 (3)