2-25-19543/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-19543

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

26.11.2025, Tartu kohtumaja

2-25-19543

Tsiviilasi

Y.K hagi H.O vastu kinkelepingust taganemiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Y.K (isikukood XXX)

Kostja: H.O (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Y.K hagi H.O vastu kinkelepingust taganemiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib hageja esitada määrusekaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Y.K (hageja) esitas 17.11.2025 Tartu Maakohtule avalduse H.O (kostja) vastu

kinkelepingust taganemiseks. Hageja avaldab soovi taganeda kinkelepingust ning

palub alustada toiminguid kinkelepingu lõpetamiseks ja kingitud vara

tagastamiseks.

Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.12.2021 notariaalselt tõestatud kinkelepingu,

millega hageja kinkis kostjale Tartu Maakonnas Elva vallas Kõdukülas asuva kinnisasja.

Hageja väitel on kostja pärast kinkelepingu sõlmimist korduvalt käitunud hageja ja tema

lähedase isiku suhtes jämedalt tänamatult. Nii lõhkus kostja 13.05.2024 hageja ettevõttele

kuuluva auto kirvega ja valas selle bensiiniga üle, 04.11.2025 katkestas kostja hageja

elukohas elektriühenduse kaheks tunniks ning nõudis ähvardades, et hageja lahkuks oma

kodust, 12.11.2025 kasutas kostja hageja suhtes füüsilist vägivalda, 13.11.2025 lõhkus

kostja kingitud kinnisasjal köögisisustuse ja -tehnika ning solvas hagejat. Kõik episoodid

on politsei poolt fikseeritud. Kostjal puudub püsiv töökoht ning ta on korduvalt hagejalt

ja tema pereliikmetelt raha välja pressinud. Samuti on kostja tellinud hindamisakte

kinnistutele, mis kuuluvad hagejale ning nõudnud nende müümist kostja huvides.

Seetõttu soovib avaldaja taganeda kostjaga sõlmitud kinkelepingust ja palub kohtul

alustada toimingud kinkelepingu lõpetamiseks ning kingitud vara tagastamiseks.

2-25-19543

2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki

saavutada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija)

tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks

omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma

või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on

täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete

järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p

1 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest

keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või

tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib

kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi

teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Kinnisasja kinkelepingust taganemise avaldus peab olema

notariaalselt tõestatud.

Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja teinud notari juures notariaalselt tõestatud vormis

kinkelepingust taganemise avaldust kostjale, vaid soovib alustada vastavaid toiminguid

kohtus. Kohus selgitab, et taganemiseavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mida on hagejal

võimalik teha kohtuväliselt notari juures. Kui kinkelepingust taganemisel kostja keeldub

tagastamast kinnisasja omandit hagejale, siis on hagejal võimalik pöörduda kohtusse

nõudega kinnisasja omandi üleandmiseks vajalike tahteavalduste, st asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks vajalike tahteavalduste

andmiseks kohustamiseks. Hagi asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja kinnisasja

kinkelepingust taganenud, mistõttu ei saa hageja käesolevalt nõuda kostjalt kinnisasja

omandi üleandmist ning seega ei ole võimalik hagiga hageja taotletavat eesmärki

saavutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

jätta menetlusse võtmata.

TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu

menetluses.

3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagi jäetakse

menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse avalduselt tasutud riigilõiv, kui

avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti.

Kohus tegi kindlaks, et 17.11.2025 on tasutud avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kuna kohus

jätab hagi menetlusse võtmata, siis on hagejal õigus saada tasutud riigilõiv tagasi.

Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule taotlus, kus on muu hulgas märgitud

pangakonto andmed, kuhu riigilõivu tagastust soovitakse.

2-25-19543

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask. Kohtunik