2-25-117656/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-117656

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu avaldus A Ši

vastu võlgnevuse nõudes.

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Avalduse lahendamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu

(registrikood xxx, aadress: xxx)

Avaldaja lepinguline esindaja: P P, e-post: xxx

Puudutatud isik: A Š (isikukood xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu avaldus A Ši vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Välja mõista A Šilt Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu kasuks korteriomandi,

asukohaga xxx, majandamiskulude, s.h prügi, gaasi, üldelektri ning soojusenergia

võlgnevus perioodi eest jaanuar 2024. a kuni juuli 2025 . asummas 1 750,80 eurot.

3. Välja mõista A Šilt Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu kasuks viivis alates

01.09.2025. a kuni põhinõude (1 750,80 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta avaldaja menetluskulud õigustatud ulatuses A Ši kanda ja välja mõista A Šilt

Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu kasuks menetluskulud 453 eurot, s.h riigilõiv 50

eurot, õigusabikulud 403 eurot.

4.1. Välja mõista A Šilt Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu kasuks viivis

menetluskuludelt (453 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras.

5. Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

6. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

7. Toimetada kohtumääruse ärakiri A Šile kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315

ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks kohtumääruse

resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse

esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.

AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu esitas 12.07.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 848,35 euro saamiseks. Kohus tegi 15.07.2025. a

makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 18.08.2025. a määrusega

anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.

2. Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu avaldus A Š vastu võlgnevuse 1 750,80 euro

võlgnevuse nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud avaldajale perioodil

jaanuar 2024. a kuni juuli 2025. a hoolduse, vee, soojusenergia, gaasi ja elektri eest tasumata

ning võlgnevus seisuga 31.08.2025. a avaldaja ees moodustab 1 750,80 eurot. Avaldaja palub

puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 1 750,80 eurot, viivised alates 01.09.2025. a kuni

põhinõude täitmiseni seadusega sätestatud määras. Avaldaja palub puudutatud isikult välja

mõista menetluskulud summas 453 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Kohus võttis 02.09.2025. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut

esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse.

4. Puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isikule on

kohtudokumendid AET-i vahendusel kättetoimetatavaks märgitud 14.10.2025. a. Avaldaja

esitatud nõude toimetas kohus puudutatud isikule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

314¹ lg 1 kohaselt kätte 20.10.2025. a puudutatud isiku poolt avaldatud e-posti aadressile.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita

menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi.

6. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikule on

kohtudokumendid kätte toimetatud 20.10.2025. a, puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid

ei esitanud.

7. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx(registriosa nr

xxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil jaanuar 2024. a -juuli 2025. a tasumata

majanduskulude arved kokku 1750,80 eurot.

8. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 kohaselt, korteriomanik on kohustatud

hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma

mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama eriomandi eset

kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud

kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu

hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi

eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma

ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste

täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud

tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud

järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud

korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 41 lg 1

kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille

üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud

majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 236 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab,

et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule

arvestatud kommunaalteenustest, võlgnevuse arvestuse, kinnistusraamatu väljavõtte,

korteriühistu põhikirja. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla seisuga

31.08.2025. a (perioodi jaanuar 2024. a - juuli 2025. a eest) summas 1 750,80 eurot. Avaldaja

on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik

võlgnevuse osas kohtule vastuväiteid ei esitanud. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus välja

puudutatud isikult põhivõla summas 1 750,80 eurot.

11. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses.

12. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma kooskõlas

hea usu põhimõttega. See tähendab ennekõike, et pooled teades oma õigusi ja kohustusi,

täidavad neid vabatahtlikult. Samuti oli kostja kohustatud vastavalt lepingule ning VÕS §-s 7

sätestatud mõistlikkuse põhimõttele informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib

eeldada hageja õigustatud huvi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt

lepingule või seadusele, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel muuhulgas nõuda kohustuste täitmist ja rahaliste kohustuste

täitmise viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

13. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline

seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele

kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte,

mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu

13.10.2012. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p. 23).

14. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

15. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise alates

01.09.2025. a põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 1232 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

147 Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab

kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.

18. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

19. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 453 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot,

õigusabikulud 403 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

21. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas

453 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (453 eurot) alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

22. Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda.

23. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik