3-25-4190/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4190

Määruse kuupäev

26. november 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i

kaebus Terviseameti tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks seoses tema 2025. a avaldustele

vastamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 10. novembril 2025 X-i (kaebaja) kaebus Terviseameti

toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja palub tuvastada tema avaldustele

vastamata jätmine. Kaebaja põhjendab, et ta sai 2011. a vangla tegevuse tõttu mikroinsuldi, ta

jäeti arstiabita ning ta on juba 14 aastat pidanud kannatama erinevaid terviseprobleeme.

Viljandi Haigla keeldus teda diagnoosimast ja ravimast, mistõttu kaebaja kannatab. Kaebaja

esitas 11. veebruaril 2025 Terviseametile seoses oma terviseprobleemidega kaebuse, kuid ei

ole käesoleva ajani vastust saanud. Kaebaja esitas 11. veebruaril 2025 kaebuse

Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalministeerium edastas kaebaja avalduse Terviseametile, kuid

kaebaja ei ole käesoleva ajani vastust saanud. Kaebaja esitas ka 7. juulil ja 8. septembril 2025

Terviseametile kaebused seoses oma terviseprobleemidega, kuid pole endiselt vastuseid

saanud. Terviseameti tõttu ei saa kaebaja arstiabi ning peab kannatama seoses raske

ajukahjustusega. Kaebaja kannatab nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Tulevikus tõstatab

kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise küsimuse, milles seisneb ka tema õigusvastasuse

tuvastamise huvi. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

3-25-4190

2. Terviseamet esitas 18. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid. Terviseameti esitatud dokumentidest nähtub, et Terviseametis

registreeriti 2025. a mitmed kaebaja avaldused, milles ta väljendas rahulolematust talle

osutatud tervishoiuteenuste osas, palus talle osutada kvaliteetset meditsiinilist abi, määrata

vastavad uuringud jne. Terviseamet vastas kaebaja avaldustele 17. novembri 2025. a

vastusega nr 6.1-10/25/1217-8. Terviseamet vabandas, et vastus kaebaja pöördumistele on

viibinud ning selgitas, et terviseseisundi hindamine on arstlik otsus, mis hõlmab ka otsust

selle kohta, milliseid uuringuid on vajalik teha. Terviseameti pädevuses ei ole kvaliteetse

arstiabi osutamine, arstliku konsiiliumi kokkukutsumine ega üksikjuhtumi põhiste

meditsiiniliste otsuste tegemine. Terviseamet soovitas oma tervisemurede korral pöörduda

oma raviarsti poole, kes tunneb kaebaja terviseseisundit ning saab hinnata edasise diagnostika,

ravi või vajadusel arstliku komisjoni kaasamise vajalikkust.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p

6 alusel Terviseameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses kaebaja 2025. a

avaldustele vastamata jätmisega.

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub

eeltoodud alusel tagastamisele. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg-st 2

tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

5. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi.

Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse

abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni

paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et

haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise

kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või

ebamõistlikult raske. Üksnes abstraktne oht, et Terviseamet võib tulevikus sarnaselt tegutseda,

ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav (Riigikohtu

halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus

asjas nr 3-3-1-101-08, p 28; 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri

2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne

õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud

tuvastamisnõuet ning tuvastaks Terviseameti tegevuse õigusvastasuse, siis ei kohustaks see

Terviseametit tulevikus kaebaja avaldustele vastama või tegema seda kiiremini või

tähtaegselt. Kui Terviseamet tulevikus kaebaja hinnangul õigusvastaselt tema avaldustele ei

vasta, siis on tal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda Terviseameti poole, nõuda oma

avaldustele vastamist ning kui Terviseamet kaebaja avaldustele siiski ei vasta, on kaebajal

võimalik Terviseameti tegevust vaidlustada kohustamisnõudega vaide- ja kohtumenetluses.

Käesoleval juhul ei ole asjakohane suunata kaebajat vastava kohustamisnõude esitamisele,

kuna Terviseamet on praeguseks 17. novembri 2025. a vastusega nr 6.1-10/25/1217-8 kaebaja

2025. a avaldustele vastanud. Samas vastuses on Terviseamet kaebaja ees ka seoses hilinenult

vastamisega vabandanud, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et haldusorgan tulevikus sarnasel

viisil käitub. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise

3-25-4190

rehabiliteerival eesmärgil.

Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka hilisem

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik

eraldiseisvas menetluses tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.

6. Kui kaebajal esineb terviseprobleeme, siis tuleb tal pöörduda raviarsti poole, kes saab

kaebaja terviseseisundit hinnata, viia läbi vajalikke uuringuid, teha raviotsuseid jne.

Terviseameti pädevuses selliste otsustuste tegemine ei ole. Kui kaebajal on tervishoiuteenuse

osutaja tegevusele etteheiteid ning ta leiab, et talle on põhjustatud kahju, siis on tal võimalik

vaidlustada konkreetse tervishoiuteenuse osutaja tegevust, pöördudes selleks

tervishoiuteenuse osutaja või tema kindlustusandja poole või kohtusse.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider