Legislator Case Law & Legislation
2-25-18496/5 AI generated

2-25-18496/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-25-18496/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Tervisekassa (hageja) ja F.K (kostja) vahel sõlmitud kompromiss Kostja tunnistab hageja nõuet 314,08 (kolmsada neliteist eurot ja 08 senti)

Legislator headnote

AI generated

2-25-18496/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kinnitada Tervisekassa (hageja) ja F.K (kostja) vahel sõlmitud kompromiss Kostja tunnistab hageja nõuet 314,08 (kolmsada neliteist eurot ja 08 senti)

Keywords

AI generated
fee tail social security fund health insurance association set-off agreement mutuality in health insurance knee injury benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Vanemkohtujurist

Jekaterina Kozlova

Määruse kuupäev

25.11.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-18496

Tsiviilasi

Tervisekassa hagi F.K vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tervisekassa (registrikood 74000091), lepinguline

esindaja Pille Pihler

Kostja: F.K (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Tervisekassa (hageja) ja F.K (kostja) vahel sõlmitud kompromiss

järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja tunnistab hageja nõuet 314,08 (kolmsada neliteist eurot ja 08 senti)

eurot.

1.2. Kostja tasub punktis 1.1. nimetatud nõude summa Tervisekassa

arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is või arveldusarvele nr XXX AS-i SEB

Pank ositi neljas osas kalendrikuu 30-ndaks kuupäevaks alates kohtumääruse

kinnitamisele järgnevast kuust mitte vähem kui 78,52 (seitsekümmend kaheksa

eurot ja 52 senti) eurot kuus.

1.3. Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud hageja

arveldusarvele. Kostja eest võib osamakseid tasuda kolmas isik. Osamaksed võib

tasuda kokkulepitust varem ja suuremas summas. Makse selgitusse tuleb

märkida „F.K , tsiviilasi 2-25-18496“.

1.4. Maksega hilinemisel või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt

seostada tsiviilasjaga 2-25-18496 (kompromissiga) makse selgituse

ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem punktis 1.2. määratud

osamaksest, kohustub kostja viivitamata tasuma kogu tasumata summa.

1.5. Juhul, kui kostja kohustub punktis 1.4. sätestatud alusel viivitamata tasuma

kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud hageja arveldusarvele 5

tööpäeva jooksul, muutub punktis 1.1. nimetatud hageja nõue tasumata osas

tervikuna koheselt sissenõutavaks ning hagejal on õigus pöörduda võla

sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Hageja ei ole kohustatud kostjale saatma

teadet nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Täitemenetlusega kaasnevad

2-25-18496

kulud kannab kostja.

1.6. Pooled lepivad kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Juhul, kui

käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need

kostja kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on Tervisekassa (hageja) hagi F.K (kostja) vastu kahju

hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hüvitise 314,08

eurot hageja kasuks. Kostja tekitas tervisekahjustusi 23.02.2025 N K , mistõttu kannatanu

vajas tervishoiuteenuseid, mida talle osutati. Hageja on kannatanu eest tasunud

tervishoiuteenuseid kokku 314,08 eurot.

2. Pooled esitasid 17.11.2025 kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning

tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse

kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus

menetluses ilma kohtuistungit pidamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on

kinnitanud teadlikkust TsMS §s 432 nimetatud tagajärgedest. Seega saab kohus kompromissi

kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 432).

5. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

2 (3)

2-25-18496

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole

kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kõik menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata

menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks,

et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada.

7. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

3 (3)