2-25-113670/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-113670

Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu avaldus astu

Xi vastu võlgnevuse nõudes

7. november 2025

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu

(registrikood 80258669, asukoht Olevi tn 23,

Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, 30323, Ida-

Viru maakond)

Maksim Fedotov (e-post: xxx)

X (ik XXX, aadress xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista Xilt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu kasuks võlg 723

(seitsesada kakskümmend kolm) eurot 98 senti (millest 714,89 eurot on põhinõue ja 9,09

eurot viivis).

3. Menetluskulud jätta Xi kanda.

3.1 Välja mõista Xilt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 370 (kolmsada seitsekümmend) eurot.

3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (so seadusjärgses

määras).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE

1. Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu esitas 21.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xilt 747,86 euro saamiseks. Kohus tegi 22.05.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 10.06.2025 e-toimiku menetlemise infosüsteemi

kaudu. X esitas nõudele vastuväite.

Pärnu Maakohtu 27.06.2025 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru

Maakohtule esimese astme kohtu menetlusse.

1.07.2025.a. määrusega jättis Viru maakohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud avalduse esitamiseks.

2. Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu esitas 18.07.2025 Viru Maakohtule avalduse Xi

vastu võla nõudes.

Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu palub Xilt välja mõista võlgnevus summas 723,98

eurot ja menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt on X Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu liige ja Olevi 23

korterelamus korteri nr xx omanik. Korteriühistu liikmena on puudutatud isik kohustatud

igakuiselt kandma korteriühistu tegevusega seotud kulusid. Võlgnevus Olevi 23 korteriühistu

ees koosneb hooldustasu, üldvee ja soojusenergia eest arvestatud ja esitatud arvetest. Võlgnevus

on tekkinud ajavahemikul 01.09.2024.a – 30.06.2025.a.

Avaldaja märgib, et korteriomanik on süstemaatiliselt rikkunud osutatud hooldus- ja

kommunaalteenuste tarbimise eest tasumise kohustust tema võlgnevus (põhivõlg) korteriühistu

ees on 30.06.2025.a seisuga 714,89 eurot, sellele lisandub viivisevõlg vastavalt KrtS § 42 ja

korteriühistu põhikirja p 3.2 p 9 toodule 30.06.2025.a seisuga 9,09 eurot – kokku 723,98

eurot.

Kommunaalteenuste eest esitatud arvete tasumata jätmisega on puudutatud isik rikkunud

korteriühistu põhikirja § 3.1 p 6 ja 7.

Hooldustasu arvestamise korda ja maksete suurust tõendab avaldaja Olevi tn 23 korteriühistu

13.01.2024.a üldkoosoleku protokolliga. Hooldustasu arvestamisel juhindub avaldaja

üldkoosoleku otsusest, millega kehtestati tariifi suurus ning korrutab selle korteri pindalaga

(võttes aluseks kinnistusraamatu andmed).

13.01.2024.a üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud tõsta hooldustasu tariifi majas kuni 1

euro 1 m² (protokolli § 2.1.) ning uus tariif kehtis alates 1.jaanuarist 2024.a. Selliseid makseid

kui vesi, kanalisatsioon, soojusenergia arvestab avaldaja vastavalt Kohtla-Järve linn, Olevi tn

23 korteriühistu põhikirjale (§ 3.2. p 6) ja soojusettevõtte poolt korteriühistule esitatud arvetele.

Soojusenergia eest tasu määramisel lähtudes põhikirja § 3.2 p 6 võetakse aluseks korteri

pindala ning korrutatakse tariifiga, mille teenuse tarnija Gren Viru AS esitab oma arvetes

korteriühistule.

Üldvee eest arvestatakse tasu põhikirja § 3.2. p 6 ja 31.jaanuarist 2008.a korteriühistus

kinnitatud korteriühistus metoodikale ning arvestatakse tariifi, mida teenuste tarnija OÜ Järve

Biopuhastus esitab oma arvetes korteriühistule.

Viiviseid on avaldaja arvestanud vastavalt põhikirja § 3.2 p 9 ja KrtS § 42 lg 1.

Puudutatud isiku võlgnevus kasvab ning sellega kahjustatakse korterelamus pidevalt elavate ja

korrektselt teenuste eest maksvate omanike huve.

3. Kohtuistungil 7.11.2025.a jäi avaldaja oma nõude juurde ja palus Xilt välja mõista

kommunaalteenuste võlgnevus, mis on tekkinud ajavahemikul 1.09.2024-30.06.2025.a.

summas 723,98 eurot (millest põhivõlg on 714,89 eurot ja viivised 9,09 eurot).

Puudutatud isiku vastuse kohta märkis avaldaja esindaja, et tutvus sellega, kuid korteriomanik

viitab seal perioodile, mida avaldaja esitatud nõue ei hõlma. Avaldajal ei ole teada, kas

puudutatud isik vett tarbis või mitte, näitusid ta ei esitanud. Ei ole tõendeid, et vee eest oleks

korteriomanik maksnud. Arusaamatu, mida ja millega korteriomanik tasaarvestada tahab.

XI VASTUVÄITED

4. X märgib, et pärast Olevi tn 23-xx korteri omandamist avalikul enampakkumisel novembris

2023, alustas koheselt renoveerimistöödega. Tööde käigus ilmnes, et korter oli täielikult vee- ja

kanalisatsioonivõrgust lahti ühendatud alumise korruse torustiku tõttu. Seetõttu oli korter

täielikult elamiskõlbmatu ning seda ei olnud võimalik välja üürida ega kasutada. Veeühendus

taastati a 2024. aasta augusti lõpus. Kogu selle ajavahemiku jooksul oli korter

kasutamiskõlbmatu, kuid Olevi tn 23 korteriühistu jätkas hooldus- ja kommunaalteenuste arvete

väljastamist justkui oleks korter olnud tavapärases kasutuses. Heas usus jätkas X nende arvete

tasumist, soovides täita oma kohustusi ja eeldades, et ühistu lõpuks taastab veeühenduse.

Vaatamata sellele keeldus korteriühistu tasaarvestusest nõude eest perioodil, mil korter oli veeta.

Kuivõrd kokkuleppele ei jõutud, lõpetas puudutatud isik edasised maksed. Korteriomanik tasus

eespoolviidatud perioodil makseid kokku 885 euro eest, mis ületab ühistu poolt järgneva

ajavahemiku eest esitatud nõuet.

5. Kohtuistungil 7.11.2025 märkis X, et pöördus korteriühistu poole augustis 2024

kompromissi sooviga, e-kirjadele vastust ei saanud, küsis ka keldri võtit, aga vastust ei järgnenud.

Samas kinnitas puudutatud isik, et natuke võlga on, samas tasaarvestuse summa on

minimaalselt 700 eurot. Vee tarbimist ei olnud ning ka arved on esitatud ilma vee kuluta, on

teised kulud. Korterit vee puudumise tõttu kasutada polnud võimalik. Seda aega oli 8 kuud ja

selle perioodi eest kommunaalarveid puudutatud isik maksta ei soovi. Maamaksu tasumisega

oleks nõus. Korteriühistu on vastutav selle eest, et maja oleks korras, et korteriomanikul oleks

korteris kommunaalteenused olemas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab avalduse.

7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

8. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et X korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on

rikkunud liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on X Kohtla-Järve, Olevi tn 23-xx korteriomanik

(registriosa xxxxx, dtl 40), Olevi 23 korteriühistu põhikirja (dtl 53-59) p 2.1 kohaselt on

korteriühistu liikmeskond piiratud korteriomanike ringiga.

Seega on X Kohtla-Järve linn, Olevi tn 23 korteriühistu liige ja kohustatud järgima liikmetele

seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi (korteriühistu liikme kohustused sätestab

Olevi tn 23 põhikirja p 3.2.1).

9. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

10. Korteriühistu põhikirja p 3.2.1 järgi on korteriühistu Olevi tn 23 liige kohustatud täitma

ühistu põhikirja sätteid, üldkoosoleku ja juhatuse koosoleku otsuseid ning ettekirjutusi; p 3.2.6

järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse kindlaks

määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude (sh prügivedu, elamu ja selle

juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja

elektriavariide likvideerimiseks, televisioonivastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised

reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused)

katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.

Põhikirja p 3.2.7 tuleneb ühistu liikme kohustus tasuda regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt

juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiskommunikatsioonide kaudu kasutatavate

kommunaalteenuste (sh vesi, keskküte, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud

korras.

11. Puudutatud isiku võlgnevus ajavahemiku eest 1.09.2024-31.05.2025 on 723,98 eurot

(millest 714,89 on asutamata arved ehk põhinõue ja 9,09 eurot viivis; dtl 41, 43). Tasumata

arvetel kajastub tasu soojusenergia, üldvee eest, samuti hooldustasu.

X märgib oma vastuses (dtl 128), et tasus kommunaalteenuste makseid alates korteri

omandamisest enampakkumisel (dtl 130-134) kuni augustini 2024 kogusummas 885 eurot

(perioodi 1.11.2023-1.08.2024 arvete tasumise kohta esitatud tõend dtl 129), kuid viidatud

perioodil oli korter kasutuskõlbmatu vee puudumise tõttu.

Puudutatud isik leiab, et sellest tulenevalt peaks korteriühistu tasaarvestama korteriomaniku

vastu käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude tema poolt tasutuga (885 eurot) mil korterit

kasutada ei olnud võimalik.

X kinnitas kohtuistungil, et vee eest perioodil, mil vett korteris polnud, tasu ei nõutud (dtl 139).

Ka perioodi 1.09.2024-31.05.2025 arvetel (dtl 44-52), mille tasumata jätmise eest on võlanõue

esitatud, tasu vee eest puudub (vesi null eurot).

Ekslik on puudutatud isiku arvamus nagu tema korteriomanikuna ei peaks tasuma hooldustasu,

üldvee või soojusenergia eest.

13.01.2024 üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud, et alates 1.01.2024 on hooldustasu tariif 1

euro/m2 kohta (dtl 93, tõlge dtl 94).

Üldkoosoleku otsused on korteriühistu liikmele täitmiseks kohustuslikud (põhikirja p 3.2.1),

seega lasub nende täitmise kohustus ka korteri nr xx omanikul Xil.

Hooldustasu hõlmab korterelamu majandamise kulusid (nt prügivedu, elamu avariitööd,

televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldust ja remonti, ühistu tegevusega seotud kulutusi).

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et korterelamut ei majandatud või korteriühistu

selleks kulutusi ei teinud.

Tõendeid ei ole esitatud ka selle kohta, et perioodil, mille eest nõuab avaldaja makseid

soojusenergia eest, majas ja puudutatud isiku korteris keskküte puudus; või et perioodil

1.09.2024-31.05.2025 puudus majas vesi, millest tulenevalt ei peaks korteriomanik maksma

maja üldvee eest.

Kohus on seisukohal, et puudutatud isikul ei ole nõuet (vähemalt ei ole puudutatud isik seda

kohtu ette toonud), mida korteriühistu esitatud nõudega käesolevas tsiviilasjas tasaarvestada.

Nõue oleks juhul kui korteriomanikule oleks esitatud arved ja ta oleks tasunud vee eest

ajavahemikus mil tal vett ei olnud ja tarbimine puudus. Vastupidi, puudutatud isik kinnitas

kohtuistungil, et vee eest talle tasu ei arvestatud.

Asjaolu, et puudutatud isik ei soovi ka teiste kommunaalteenuste eest maksta kuna

korteriühistu kokkulepet ei sõlminud, ei ole nõude rahuldamata jätmise aluseks.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega

viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine.

Viivise tasumise kohustus tuleneb ka korteriühistu põhikirja p 3.2.9, mis näeb ette viivise iga

tasumisega viivitatud päeva eest üldkoosoleku kehtestatud määra järgi (mitte enam kui

0,07%).Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega.

Avaldaja nõuab Xilt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust perioodi eest 1.09.2024-

31.05.2025 summas 723,98 eurot, millest 714,89 eurot on põhinõue ja viivis 9,09 eurot (dtl 41;

viivise arvestus dtl 43).

Korteriomanik on jätnud talle esitatud arved (dtl 44-52) tasumata.

Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine (VÕS § 100).

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus

tasuda.

13. Kohus rahuldab avaldaja nõude, mõistab Xilt välja võlgnevuse 723,98 eurot ja jätab

korteriomaniku kanda menetluskulud.

Menetluskulude jaotus

14. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

15. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 400 eurot (arvestusega 2,5 töötundi x

160 eur/h) – kokku 470 eurot (dtl 141-142).

Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu hüvitamise

nõue põhjendatud (riigilõiv 50 eurot avalduse esitamise eest). Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

euro väljamõistmise näeb ette TsMS § 4842, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulude

puudutatud isikult väljamõistmine põhjendatud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja menetluskulude nimekirjas toodud õigusabi toimingutele kulutatud aeg 2,5 h on

põhjendatud; küll aga on avaldaja esindaja töötunni hind kohtu hinnangul põhjendamatult

kõrge.

Avaldajat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja, kelle õigusalase kvalifikatsiooni

ja kogemuste põhjal oleks õigustatud keskmisest suurem töötunni hind. Riigikohtu praktikas on

põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus loeb põhjendatuks töötunnihinna 120 eurot, seega

õigusabikulu kokku 2,5 x 120 = 300 eurot.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 370 eurot (50

+20+300) eurot.

16. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik