2-25-119824/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-119824

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

3150 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Ylt elatis X kasuks alates 12.08.2025 kuni X täisealiseks saamiseni

(s.o xx.xx.xxxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust

40 eurot).

3. Resolutsiooni punktis 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatise summad kanda hiljemalt iga jooksva kuu 1. kuupäevaks C

arvelduskontole nr XXXXXXX selgitusega „elatis lapsele“.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

X (hageja) esitas hagi Y (kostja) vastu elatise nõudes. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid

koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati,

et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte e-posti teel aadressile xxx TsMS § 314¹ lg-st

2 tulenevalt 30.10.2025. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud

vastuväiteid.

Hageja on palunud välja mõista elatise 350 eurot kuus, st suuremas summas kui seaduses

sätestatud miinimum. Kohus on hagejale enne menetlusse võtmist selgitanud, et kui hageja

soovib elatist suuremas summas, kui miinimum, siis tuleb oma kulutusi tõendada. Hageja ei ole

kohtule tõendeid esitanud. Seega ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine suuremas ulatuses

kui miinimummääras. Kohus peab vajalikuks selgitada, et miinimummääras elatise

väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt

kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine

lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada

lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista elatis alates 12.08.2025 kuni X täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 301,74

eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot

ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik