2-25-11389/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus

Pärnu Maakohus, Kuressaare kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-11389

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi XX vastu põhivõla 1424,65 euro,

intressi 193,71 euro, viivise 72,96 euro,

sissenõudmiskulu 35 euro ja alates 16.07.2025 viivise

saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras

Tsiviilasja hind

1870,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (11542046), esindaja XX

Kostja: XX (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista XXlt (XX) B2 Impact OÜ kasuks põhivõlg 280,55 eurot, viivis 24,74 eurot

ja alates 26.11.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

põhinõudelt kuni selle tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud XX kanda 17% ulatuses ja B2 Impact OÜ kanda 83% ulatuses.

4. Välja mõista XXlt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 53,55 eurot. Kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. XXlt tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda B2 Impact OÜ viivist VÕS § 113 lg

1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:

SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)

Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22)

Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu

tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

PF Digital AS ja kostja vahel sõlmiti 25.11.2022 krediidileping 5575089, limiidiga 1650 eurot,

intressimääraga 39,72% aastas, krediidikulukuse määr 48,62% aastas. Perioodil 25.11.2022-

26.01.2025 tegi XX väljamakseid krediidikontolt summas 1707,97 eurot. Kostja rikkus

omapoolseid kohustusi, jättis novembri, detsembri jaanuari osamaksed tasumata. Krediidiandja

saatis 06.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 26.01.2025. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu loeti leping

ülesöelduks 27.01.2025. Hageja omandas nõude loovutamisega. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga

1424,65 eurot, intressi 193,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 72,96 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot ja edasiulatuvast viivist.

17.07.2025 selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb tõendada vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist kostjaga laenulepingu sõlmimisel. Hagejal tuli esitada kõik dokumendid, mis

esitati lepingu sõlmimise eel, et kontrollida kostja maksevõimet – taotlus, pangakonto väljavõtted

jm info, mis kostja kohta koguti.

04.08.2025 selgitas hageja, et kostja maksevõimet kontrolliti taotluse ja EMTA andmete põhjal.

Kostja on teinud tagasimakseid kokku 1427,42 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud isiklikult 10.10.2025, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta

omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija

varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete ja Maksuameti päringu

põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kostja tegelikke

kulusid ei ole kindlaks tehtud, sh finantsilisi. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja Maksuameti päringu põhjal ei ole võimalik hinnata

tarbija krediidivõimelisust. Maksuameti päringust ei ole võimalik kostja kohustusi tuvastada.

Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata

põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja

nõuda ei saa.

Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele

põhiosa 280,55 eurot (laenusumma 1707,97 eurot - tagasimakse summas 1427,42 eurot) ja alates

28.01.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 25.11.2025 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivised 24,74 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja

mõista alates 26.11.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Menetluskuludest

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (17% ulatuses), jäävad menetluskulud

kostja kanda 17% ulatuses ja hageja kanda 83% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 315 eurot ja kostjal

tuleb sellest hüvitada 17% ehk summa 53,55 eurot.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik