2-25-16907/20 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( h a g i õ i g e k s v õ t u l

p õ h i n e v o t s u s )

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-16907

Tsiviilasi

XX ja XX hagi XX vastu põlvnemise tuvastamiseks ja

elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: XX (XXX) ja XX (XXX), hagejate seaduslik

esindaja XX (XXX)

Kostja: XX (XXX)

Kohtuistung

24.11.2025, osalesid hagejate seaduslik esindaja XX ja XX

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada XX ja XX hagi XX vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul

põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et alaealised lapsed XX (XXX) ja XX (XXX) põlvnevad XX-ist (XXX) ja

kanda XX (XXX) isana laste XX (XXX) ja XX (XXX) sünniakti.

3. Kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks XX ja XX

perekonnaseisuandmetes.

4. Selgitada, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tekib XX-il alaealiste laste XX ja XX

suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus).

5. Võtta vastu XX ja XX seadusliku esindaja XX loobumine elatise nõudest ja lõpetada

selles osas tsiviilasja nr 2-25-16907 menetlus otsust tegemata.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. 09.10.2025 esitasid XX ja XX hagi XX vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hagejate emal ja kostjal kooseluline suhe alates

19.10.2018. Kooselust sündisid hagejad. Kostja keeldus isakande tegemisest. Hagejad

paluvad tuvastada, et nad põlvnevad kostjast. Hagejad soovivad ka elatist.

2. 24.11.2025 istungil teatas kostja, et on nõus, et kohus teeb omaksvõtul põhineva otsuse,

kostja tunnistab, et XX-ina ja XX on tema lapsed. Hagejate ema teatas, et kõik elavad

kostjaga koos alates 15. novembrist, hagejate esindaja loobub elatise väljamõistmise nõudest.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et hagiavaldus

põlvnemise tuvastamiseks, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 ja 2 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva

seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks

tehtud. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps

põlvneb sellest mehest. Kohus otsustab isaduse tuvastamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud

lapse vastu (PKS § 95 lg 1).

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole

kohus küll põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu hinnangul puudub alus hagi

õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Vaidlus põlvnemise nõude osas puudub, kostja

tunnistas hagi selles osas täielikult. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg 2 kohaselt

lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel.

6. Hagejate ema ja kostja teatasid istungil, et nad elavad koos ja kostja peab lapsi ülal. Seega

puudub alus elatise nõudmiseks ja hagejate ema loobub selles osas nõudest. TsMS § 429 lg 4

kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja

avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et antud juhul hagejate seadusliku esindaja

avaldus elatise nõudest loobumise kohta ei ole ilmses vastuolus alaealiste laste huvidega.

PKS § 75 lg 1 kohaselt kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. Praegusel juhul on mõlemad vanemad kohtule

avaldanud, et elavad koos lastega ja täidavad koos laste ülalpidamiskohustust.

7. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kohustatud poole

vastu pöörduda kohtusse elatise tasumiseks.

8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad hagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Moonika Tähtväli

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/