2-24-131071/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-131071

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V P vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

4448,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (11542046), esindaja A T

Kostja: V P (xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista V Pilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlg 2781,25 eurot, viivis 625,35 eurot ja

alates 25.11.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud V P kanda 83% ulatuses ja B2 Impact OÜ kanda 17% ulatuses.

4. Välja mõista V Pilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 447,20 eurot. Kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. V Pil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113

lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:

SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)

LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu

tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

V P sõlmis 18.03.2023 XXX AS-ga krediidilepingu nr #xxx, mille järgi on kostja kasutusse

saanud limiiti 4000 eurot ning krediidiandja tegi väljamakseid kostja kontole 4402,6 eurot koos

väljavõte tasuga 7,40 eurot ehk kokku 4410 eurot. Krediidiliinilepinguga lepiti kokku

intressimääras 39,9 % aastas, krediidi kulukuse määr on 48,63 % aastas. 31.05.2022 Eesti Panga

poolt avaldatud kolmekordne krediidi kulukuse määr on 48,90%. Kostjal jäid tasumata järgmised

osamaksed: 01.10.2023 summas 397,75 eurot, 01.11.2023 summas 595,71 eurot ja 01.12.2023

summas 783,42 eurot. Krediidiandja saatis 30.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja

andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.2023. 15.12.2023 edastas

krediidiandja lepingu lõpetamise teate ning luges lepingu ülesöelduks 16.12.2023. Hageja

omandas nõude loovutamisega.

Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 650 eurot, kuid krediidiotsuse

tegemisel on lähtutud EMTA andmetest, ehk 4 kuu keskmisest sissetulekust suuruses 690 eurot.

Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja

majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 0 eurot (krediidiandja

kohaldas 100 eurot) ja majapidamiskulud 100 eurot (krediidiandja kohaldas 215,30 eurot).

Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo

krediidiskooring. Maksehäired puudusid.

Kostja põhiosa võlgnevus on 2576,72 eurot. Perioodi 07.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so

kuni 16.12.2023 on kostja intressivõlg 419,82 eurot. Hageja soovib ka sissenõudmiskulu 35

eurot. 17.12.2023 kuni 21.01.2025 arvestatud viivis on 1129,51 eurot ja hageja taotleb ka edasise

viivise välja mõistmist.

22.01.2025 selgitas kohus, et hagejal tuleb hagi asjaolusid täpsustada ja märkis, et kohtu esialgse

teabe põhjal ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

27.01.2025 selgitas hageja, mis andmeid kostja kohta koguti.

24.11.2025 kirjas märkis kohus hagejale, et käesoleval juhul ei ole kostjalt enne krediidilepingu

sõlmimist pangakonto väljavõtet küsitud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et avalike

registripäringutega ja üksnes taotluse põhjal kostja maksevõimet ei saa hinnata. Riigikohus on

selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga

ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Hagejal tuli ka teatada, palju tagasimakseid on kostja teinud kokku.

24.11.2024 teatas hageja, et kostja tegi kokku tagasimakseid summas 1621,35 eurot. Hageja

esitas ümberarvestuse.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 27.02.2025 Ametlikes

Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust.

Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta

omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija

varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet üksnes avalike registripäringutega ja taotluse põhjal,

ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Seega on kostja osas

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes nende andmete põhjal ei ole võimalik

hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda

põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise

põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 2781,25 eurot (4410 eurot - 7,40 eurot

ülekandetasud - tagasimaksed kokku summas 1621,35 eurot) ja alates 17.12.2023 viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis 24.11.2025 seisuga on 625,35 eurot. Kostjalt tuleb

välja mõista alates 25.11.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni. Muudele tasudele hagejal õigus puudub.

Menetluskuludest

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (83% ulatuses), jäävad menetluskulud

kostja kanda 83% ulatuses ja hageja kanda 17% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 490 eurot ja TsMS §

144 p 5¹ sätestatud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 48,80 eurot.

Kostjal tuleb sellest hüvitada 83% ehk summa 447,20 eurot.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik