3-25-4374/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4374

Haldusasi

X. Xi riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X. X

Menetlustoiming

Taotluse rahuldamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta X. Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8; halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 203 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 24.11.2025 X. Xi (edaspidi ka taotleja) riigi õigusabi

taotlus. Taotleja soovib riigi õigusabi korras advokaadi määramist esindamaks taotlejat

haldusmenetluses. Taotleja on pöördunud kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole

(edaspidi AKI). AKI tõi oma 14.11.2025 vastuskirjas nr 2.1-1/25/1652-3527-6 välja, et

taotleja kaebuses AKIle olid puudused ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks saabub 28.11.2025. Taotleja vajab advokaati AKIle vastuse

koostamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 11 sätestab, et et riigi õigusabi antakse füüsilisele

isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu

liikmesriigi kodanik /…/. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see

tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest.

Taotleja esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja on Bangladeshi kodanik. Taotleja asub

Bangladeshis, aadressil x/x, XXX, X, Bangladesh. Taotlejal oli Eestis elamisluba õppimiseks,

mis lõppes 31.08.2025. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 6

lg 1¹ kohaselt lubatud. Kohtule teadaolevalt ei saa riigi õigusabi andmise kohustust tuleneda

ka rahvusvahelistest kohustustest.

3. Isegi kui mingisugusel põhjusel oleks taotleja õigustatud riigi õigusabi Eestis taotlema ja

seda tingimuste täitmisel saama, ei oleks riigi õigusabi andmine antud juhul siiski

põhjendatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on võimeline kaitsma

ise oma õigusi. Puudused, mis AKI on välja toonud on kõrvaldatavad ilma juriidilise abita.

Puuduste kõrvaldamiseks tuleb taotlejal esitada AKIle kaebus eesti keeles, allkirjastada

(digitaalselt) oma kaebus või esitada see e-keskkonna vahendusel, et oleks võimalik tuvastada

taotleja isikusamasus, esitada selge nõue (siinkohal on AKI selgitanud, et taotlejal on

võimalik taotleda, et AKI kohustaks PPA-d andma taotlejale teavet, millisel õiguslikul alusel

ja eesmärgil on mingi andmetöötlus aset leidnud või et AKI kohustaks PPA-d isikuandmeid

kustutama) ja lisada kaebusele kogu asjakohane lisamaterjal, sh kirjavahetus andmetöötlejaga.

Ükski eeltoodud tegevustest ei nõua juriidilisi teadmisi. Lisaks on AKIl kui haldusorganil

uurimis- ja selgitamiskohustus, mis kompenseerivad menetlusosalise õigusalaste teadmiste

vajakajäämise ning kohustavad haldusorganit omal initsiatiivil selgitama välja asja

lahendamiseks vajalikud asjaolud, kohalduvad õigusnormid ja võimaliku kohtupraktika.

Samuti peab haldusorgan koguma tõendeid ning vajadusel taotlejat suunama ja abistama,

mida AKI on teinud ja teeks ka eelduslikult edaspidi. Taotlejale poleks põhjendatud riigi

õigusabi andmine.

4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik

2(2)