2-25-12090/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-12090

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12090

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V.T. vastu võla nõudes

Hagihind

1113,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; aadress: XXX , 10149 XXX);

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post:

Kostja:

V.T.

(isikukood:

XXX;

aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn,

xxxxxxxxxxx

maakond; e-post:).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista V.T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 750,44 eurot,

24.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 261,34 eurot ja

sissenõudmiskulud 10 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitise osas summas 40 eurot.

4. Välja mõista V.T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 2.lauses

sätestatud määras alates 25.11.2025 tasumata põhivõlalt (750,44 eurot) kuni

põhivõla tasumiseni.

5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 14% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 86% ulatuses

V.T. kanda.

2. Välja mõista V.T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas

395,60 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 180 eurot (käibemaksuta)

õigusabikulud.

3. Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse

1 (5)

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

OÜ Aktiva Finance Group esitas 28.07.2025 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt V.T.-

lt hageja kasuks välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingutest (06.10.2011

kliendileping nr 17879574, 06.04.2021 seadmete kasutamise leping nr 1301597, 06.01.2022

seadmete kasutamise leping nr 1485694 ja seadmete kasutamise leping nr 1485698 ning

05.03.2022 seadmete kasutamise leping nr 1517816) tulenev põhinõue 750,44 eurot,

lisanduvad Telia Eesti AS kulud 25 eurot, viivised 236,51 eurot (põhinõudelt viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast 21.10.2022 kuni hagi esitamiseni 28.07.2025 seadusjärgses

määras) ning sissenõudmiskulud 25 eurot (27.12.2024 saadetud kiri hinnaga 5 eurot ja

06.01.2025 saadetud kiri hinnaga 5 eurot, lisanduvad muud kulud summas 15 eurot - nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule tehtavate kirjade ja e-kirjade kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lisaks

viivised seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

põhinõude täitmiseni.

Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Telia Eesti AS-ga kliendi- ja seadmete kasutamise

lepingud, mille alusel osutas Telia Eesti AS kostjale teenuseid ning kostja kohustus tasuma

saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis

maksmata kuus arvet:



Arve nr 20220614825486 maksetähtpäevaga 20.07.2022 summas 125,47 eurot;



Arve nr 20220715354020 maksetähtpäevaga 20.08.2022 summas 121,97 eurot;



Arve nr 20220816167210 maksetähtpäevaga 20.09.2022 summas 55,09 eurot;



Arve nr VH034908 maksetähtpäevaga 21.09.2022 summas 5 eurot;



Arve nr 20220916896326 maksetähtpäevaga 20.10.2022 summas 447,91 eurot ning



Arve nr VH042160 maksetähtpäevaga 01.05.2023 summas 20 eurot.

Telia Eesti ütles lepingud üles 22.09.2022 ning loovutas 18.11.2024 nõude Aktiva Finance

Group OÜ-le.

28.08.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ning

2 (5)

kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi.

Kohus sai menetlusdokumendid kätte 04.09.2025 avaliku e-toimiku (AET) vahendusel.

Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava

osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2

tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367

alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud

ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista.

Sissenõudmiskulude hüvitise nõue on põhjendatud osaliselt.

VÕS § 113² lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises

lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud kokku 50 eurot - Telia Eesti AS-i

poolt loovutatud nõudes 2 eurot ja hageja enda poolt 25 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on

tarbija ning et nii esialgne võlausaldaja kui ka hageja on majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele

sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks

kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on

võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt

kandnud ning võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole

seadustatud hinnakirjaga. Tarbijalt on õigus nõuda lepingu kehtivusajal tasu ühe

meeldetuletuskirja saatmise eest ning pärast lepingu lõppemist tasu kolme meeldetuletuskirja

3 (5)

eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned,

võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb

lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise

tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude

hindamisel arvestada.

Teave lepingu lõppemise kohta, meeldetuletuskirjade saatmise aja, sisu ja viisi kohta ning

muude toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist, sest tagaseljaotsust

tehes saab kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes kostjale

kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause

kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Kohus ei saa tagaseljaotsust tehes hinnata ega arvestada

võimalikke hagile lisatud tõendeid. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast.

Kui hageja on hagisse asjaolud kirjutanud puudulikult või on rikkunud seaduses sätestatud

piiranguid, siis ei saa sissenõudmiskulude hüvitise nõuet pidada vastavas ulatuses õiguslikult

põhjendatuks. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata.

Hagist nähtub, et hageja ise on kahel korral (5 eurot + 5 eurot) kostjale meeldetuletuskirjad

saatnud ning ei esine VÕS § 1132

lg-s 3 märgitud piiranguid. Selles osas on

sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud. Küll aga ei nähtu hagist millal,

mis sisuga ja mis viisil on Telia Eesti AS saatnud kostjale võlgnevuse meeldetuletuskirju. See,

et Telia Eesti AS on kostjale esitanud nende kulude eest arved nr VH034908 ja VH042160, ei

ole automaatselt nõude aluseks ega näita, millal täpselt meeldetuletuskirjad saadeti, mis

kanaleid pidi kirjad saadeti ning mis oli kirjade sisu. Kohus märgib, et maksetähtaegasid

arvestades oli vähemalt üks võimalik kiri saadetud ajal, mil toimus ülesütlemine. Kohus

selgitab, et meeldetuletuskirju tuleb mõista kitsendavalt arvestades VÕS § 1132

tarbijakaitselist iseloomu. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk võlaõigusseaduse regulatsiooni

kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta

(võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa

meeldetuletuskirjadeks lugeda lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude

loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva

võlgnevuse tasumise kohustust. Seega on oluline teada ka Telia Eesti AS-i saadetud kirjade

sisu, mida hagist ei nähtu. Kohus jätab Telia Eesti AS-i loovutatud kulude nõude summas 25

eurot rahuldamata.

Samuti ei nähtu hagist hageja poolt tehtud muude toimingute täpsemad asjaolud, nt kuhu ja

mis kulu eest on hageja teinud päringuid, kuhu ja millal võlanõude avaldanud jne. Kohus

leiab, et selles osas ei saa nõuet õiguslikult põhjendatuks lugeda ainuüksi selgitusel, et hageja

on üldisemalt teinud mingeid muid toiminguid. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude

hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud 15 euro ulatuses ja selles osas tuleb jätta nõue

rahuldamata.

Hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue on põhjendatud kokku 10 euro ulatuses.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 750,44 eurot,

24.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 261,34 eurot (236,51+24,83) ja

sissenõudekulud 10 eurot. Lisaks täiendava viivise alates 25.11.2025 VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras põhinõudelt 750,44 eurot, kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4 (5)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda ja

14% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista

nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu

tasunud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud.

Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 253,50 eurot. TsMS § 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 253,50 eurot

(käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja esindaja on õigusabi

osutanud 1,5 tundi (alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule)

tunnitasuga 169 eurot/tund (käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane). Kohus

hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on

tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt.

Arvestades asja keerukus ja mahtu, on ajakulu 1,5 tundi kohtu hinnangul põhjendatud.

Kohus leiab, et tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab,

et 169 eurot/tund vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist.

Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, asja keerukust ja esitatud hagi sisu (rahuldamata

jäänud nõude osas hagis asjaolud puudulikud) on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 460 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja

180 eurot lepingulise esindaja tasu (1,5 h x 120 eurot/tund).

Kohus jättis menetluskulud 14% ulatuses hageja kanda ja 86% ulatuses kostja kanda. Hageja

menetluskuludest (460 eurot) jääb hageja kanda seega 64,40 eurot ja kostja kanda 395,60

eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte

menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

summas 395,60 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 lauses 2 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

5 (5)