3-25-385/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-385

Haldusasi

X. X.i kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise

väljamõistmiseks perioodil 01.02.2023–31.07.2024 koos

viivisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X.

Vastustaja – Rae vald, esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. X.i kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt X. X.i kasuks välja varalise

kahju hüvitis 914,49 eurot ja viivis 66,19 eurot.

2. Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni.

3. Mõista Rae vallalt X. X.i kasuks välja menetluskulud 27,43 eurot.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ning kaebaja lapse nimi ja

sünniaeg tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.12.2025

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks

võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

3-25-385

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja, tema abikaasa ja xx.xx.xxxx sündinud laps A. A. on Rae valla

elanikud. Kaebaja taotles 27.07.2021 lapsele lasteaiakohta elukohajärgses (Peetri

teeninduspiirkonna) lasteaias alates 01.02.2023 (esimese eelistusena Assaku lasteaias,

teise eelistusena Järveküla lasteaias).

2. Lapse pooleteiseaastaseks saamisel ei pakkunud vastustaja lapsele Rae vallas

lasteaiakohta.

3. Alates 2023. a jaanuarist käis kaebaja laps Tallinnas Karu Nuti lastehoius,

perioodil veebruar 2023–juuni 2023 Rae valla lastehoius Elsa ja Gusti juures ning

perioodil august 2023–juuli 2024 Rae vallas Laululinnu lastehoius.

4. Vastustaja pakkus kaebaja lapsele 19.04.2024 lasteaiakohta alates 21.08.2024.

5. Kaebaja esitas 14.01.2025 Rae vallale taotluse hüvitada talle perioodil veebruar

2023–juuli 2024 tekitatud kahju 1028 eurot.

6. Rae vald jättis 21.01.2025 kirjaga kaebaja taotluse rahuldamata.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 16.02.2025 kaebuse, mille kohus võttis

hüvitamisnõudes menetlusse. Kahjunõude suuruseks jäi kokkuvõttes 936,49 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

Lastehoiud, kus laps käis, ei paku samaväärset alusharidust kui kohaliku omavalitsuse

lasteasutused ning teenuse eest makstavad summad on suuremad kui samal perioodil

munitsipaallasteaias käinud lapse vanematel. Kuna laps ei saanud kohta munitsipaallasteaias,

pidi kaebaja tasuma lastehoidudes teenuse eest, mille puhul ei võimaldanud seadus maha

arvata ka kulusid maksustamisperioodi tulust. Eelnevast tulenevalt tekkis kaebajal vastustaja

seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel kahju.

2)

Kahju koosneb järgmistest komponentidest:

2.1.

Enammakstud summa toiduraha summas 448,90 eurot. Toiduraha oli lastehoius

perioodil veebruar 2023–aprill 2023 4,40 eurot päevas, perioodil mai 2023–juuni 2023

5 eurot päevas, perioodil august 2023–oktoober 2023 4 eurot päevas, perioodil

november 2023–juuli 2024 4,5 eurot päevas. Võrdluseks võttis kaebaja Assaku

Lasteaia, mis oli märgitud kaebaja avalduses lapse lasteaiakoha esimeseks eelistuseks,

kuna nimetatud lasteaed asub lapse elukohale kõige lähemal. Assaku Lasteaias oli

samal perioodil toiduraha 2,40 eurot päevas.

Toiduraha erinevuse arvestamisel tuleb aluseks võtta Assaku lasteaed, mis oli märgitud

kaebaja avalduses lapse lasteaiakoha esimeseks eelistuseks, kuna see asub elukohale kõige

lähemal. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et vald ei ole täitnud KELS § 10 lg-st 1

tulenevat kohustust, kui perele pakutakse kohta koolieelses lasteasutuses, mis jääb pere

elukohast kaugele, mistõttu sinna minek võtab ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas.

Rakenduse Google Maps kohaselt asub Assaku lasteaed mööda teid kaebaja elukohast 700m

kaugusel, Aruheina ja Peetri lasteaed aga üle 5 km kaugusel. Seega tuleb toiduraha erinevuse

arvestamisel võtta aluseks Assaku lasteaia toiduraha.

2(12)

3-25-385

2.2.

Tasu last arendava kohustusliku tegevuse (liikumine ja muusika) eest, millest

pole võimalik eralastehoius loobuda, ent mille eest munitsipaallasteaias tasu ei nõuta.

Kogu perioodi jooksul kokku 229,50 eurot.

Lapsele lastehoius Elsa ja Gusti juures ja Laululinnu lastehoius osutatud huvitegevus oli osa

pakutavast lapsehoiuteenusest, millest kaebajal ei olnud võimalik loobuda ega jätta tasu

maksmata. Järgida tuli lastehoidude päevakavasid ja puudus võimalus eraldada last teistest

lastest liikumis- ja muusikatundide ajaks. Selliseks eraldamiseks polnud ka ruume ega

võimalusi. Kaebajal ei olnud võimalik lastehoiule teenuse tingimusi dikteerida. Kuna vald

enda kohustust rikkus, ei olnud kaebajal muud valikut kui sõlmida teenuselepinguid

eralastehoidudega kaebajale pakutud tingimustel.

2.3.

Saamata jäänud tulumaksutagastus koolituskuludelt, kokku 173,69 eurot. 2023.

a ja 2024. a tuludeklaratsioonides on kaebaja üle andnud osa mahaarvatavatest

koolituskuludest abikaasale. Lõppastmes ei ole kahju tekkimise seisukohalt vahet,

kumb abikaasa milliseid laste koolituskulusid tasub. Kui kaebajale oleks võimaldatud

koht munitsipaallasteaias, oleks võinud kaebaja tasuda vastavaid kohatasu arveid ise ja

lasta abikaasal tasuda muid koolituskulusid. Kuivõrd koolituskulud on 1200 euro

ulatuses abikaasale ülekantavad, tuleb abikaasade tulumaksutagastuse saamise õigust

vaadelda tervikuna ning ei saa tõsikindlalt väita, kumb abikaasadest oleks tingimata

vastava tagastuse saanud. Lisaks loovutas abikaasa oma lastehoiuteenusest tulenevad

võimalikud kahjunõuded vastustaja vastu kaebajale. HKMS § 30 lg-st 1 tuleneb

üheselt, et nõude loovutamine iseenesest asja menetlust ei mõjuta.

Kaebaja tasus erahoius kohatasu 2023. a 962,40 eurot ning 2024. a 808 eurot (kokku 1770,40

eurot). Kaebajal ja tema abikaasal oleks 2023. a ja 2024. a tuludeklaratsioonidest nähtuvalt

olnud võimalik täiendavalt maha arvata koolituskulusid, kuid vastustaja kohustuse rikkumise

tagajärjel jäid nad ilma võimalusest arvata tuludest maha koolituskulusid 868,46 euro

ulatuses, kuna lastehoiuteenuse kulusid ei ole võimalik tuludest koolituskuludena maha arvata.

3)

Kohatasu erinevus summas 84,40. Kaebaja pidi tasuma kahel juhul eralastehoiu eest

kohatasu olukorras, kus munitsipaallasteaias ei oleks pidanud kohatasu tasuma. Kaebaja pidi

2023. a veebruaris tasuma eralastehoius 8 päeva eest poole kuutasu summas 40 eurot (arve nr

1482), kuigi munitsipaallasteaias pidanuks kaebaja tasuma proportsionaalselt teenuse

osutamise perioodiga tasu 25,60 eurot. Hoolimata sellest, et kaebaja ei kasutanud 2024. a

juulis eralastehoiu teenuseid, pidi ta tasuma nimetatud perioodi eest eralastehoius kohatasu

summas 70 eurot. Võrdlusena on munitsipaallasteaed (nt Assaku lasteaed) juulikuus suletud

ning selle perioodi eest ei pea kohatasu maksma. Eelnevast tulenevalt tekkis kaebajale

täiendav kahju summas 40-25,60+70=84,40 eurot.

4)

Kaebaja nõuab ka viivist seadusjärgses määras alates kaebuse esitamise päevast.

2. Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Vastustaja tuvastas kaebaja nõude menetlemisel et kaebaja, Karu Nuti OÜ lastehoid ja

Rae vald sõlmisid 07.02.2023 lepingu nr 2023-0006 ning kaebaja, ME Johans OÜ lastehoid ja

Rae vald 15.03.2023 lepingu nr 2023-0045 ning kaebaja, LA-LA Lapsed OÜ lastehoid ja Rae

vald 15.08.2023 lepingu nr 2023-0197 kaebaja lapse Gerald Purini lapsehoiuteenuse

rahastamiseks eralastehoidudes (vastuse lisad 1, 2 ja 3). Vastustaja vastas kaebajale, et

nimetatud lepingute kohaselt hüvitas vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi

kohatasu samas määras nagu munitsipaallasteaias. Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool

nimetatud lepingute alusel lapsevanem. KELS § 24 lg 3 punktis 5 on sätestatud, et hoolekogu

otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu maksumus

3(12)

3-25-385

kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus, vaid

lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud nõus toidukulu tasumisega. Kuna

kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse kohatasu munitsipaallasteaia

kohatasu määra ületavas summas. Eralastehoiu huviringide osas selgitas vastustaja, et kuna

hoius käivad kuni 4-aastased lapsed, on tegevusi võimalus lõimida ja integreerida õpetaja

poolt päeva tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu

ja ei kuulu kohatasu hulka. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest

lapsevanemad maksavad, mistõttu jättis vastustaja kaebaja nõude rahuldamata. Samuti puudus

alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks.

2)

Kaebaja on esitanud Rae vallale munitsipaallasteaia kohataotluse 27.01.2021 sooviga

saada lasteaiakoht 01.02.2023 Peetri teeninduspiirkonna Assaku lasteaeda, teise eelistusena

Järveküla lasteaeda. Alates 21.08.2024 käib laps Assaku lasteaias.

3)

KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni

kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille

rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut ja mille realiseerimiseks

sõlmisid pooled kaebaja nõusolekul suisa kolm kolmepoolset lepingut Rae Vallavolikogu

17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja

kord“ alusel kaebaja lapse lastehoiuteenuse rahastamiseks.

4)

Vastavalt lepingute punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu

teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal

perioodil munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu

kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Rae vald on lepingutest tulenevad

kohustused täitnud. Leping ei näinud ette toidukulude hüvitamist, vaid need pidi lepingu järgi

lapsevanem tasuma täies ulatuses. See oli oluline tingimus lepingu sõlmimisel, ilma selleta

oleks võinud lepingud jääda sõlmimata. Vastustaja ei saa toiduraha maksta, kuna kaebaja ei

ole õigustatud seda saama. Ta võttis lepingutega kohustuse tasuda ise toidukulu täies mahus,

ilma vastustaja osaluseta. Kaebaja ei ole lepingutest taganenud ja need kehisid kuni teenuse

osutamise lõpuni.

Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud toiduraha

päevatasu 2,40 eurot päevas. Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla Peetri teeninduspiirkonna

Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot kõikides

vanuserühmades (vastuse lisa 6). Arusaamatuks jääb ka nõutava toiduraha suurus ja

arvestuskäik: tabelis on märgitud toiduraha vaheks 448,90 eurot, samas on kaebuses leitud, et

hüvitamisele kuulub 229,50 eurot. Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud.

5)

Kaebaja pole põhistanud, et vastustaja on tekitanud talle kahju enammakstud tulumaksu

näol. Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, tuleb tal

tõendada, et 2023. ja 2024. a maksustamisperioodil oleks 1200 euro sisse mahtunud ka

lastehoiu kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele vastustajalt tema poolt

nõutavas summas. Kaebuse materjalidele lisatud kaebaja 2023 tuludeklaratsioonist (kaebuse

lisa 7.1) nähtub, et ME JOHANS OÜ kohatasu on koolituskuludes esitatud ning koolituskulud

ületavad 1200 eurot, moodustades 1616,40 eurot. 2024 tuludeklaratsioonist (kaebuse lisa 7.2)

nähtub, et koolituskulud ületavad 1200 eurot, moodustades 1715,14 eurot. Samuti juhib

vastustaja tähelepanu, et vaatamata nõude täpsustamisele 22.02.2025, nõuab kaebaja

tulumaksutagastuse hüvitamist koolituskuludelt ka perioodi eest jaanuar 2023 ehk aja eest, mil

ta polnud soovinud lapsele lasteaiakohta munitsipaallasteaias (kaebuse lisa 9, tabeli esimene

rida).

4(12)

3-25-385

6)

Kaebaja pole lisanud tõendeid selle kohta, et kaebaja viidatud huvitegevustest poleks

olnud võimalik eralastehoius loobuda, lisamata on lepingud eralastehoidudega, samuti,

milliseid konkreetseid tegevusi kaebuses viidatud muusika- ja liikumistunnid sisaldasid ja

millises mahus need tunnid lastehoius toimusid (mitu tundi päevas, mitu päeva nädalas).

Samuti pole tõendatud asjaolu, et lastehoidudes toimunud huvitegevuste tasu oleks kuulunud

lapse munitsipaallasteaias käies munitsipaallasteaia kohatasu maksumusse. Ka

munitsipaallasteasutuses on huviringid täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu hulka ning

lapsevanemad peavad nende eest eraldi tasuma. Nt Assaku lasteaias on lapsevanemal leping

huviringiga. Seega oleks tulnud kaebajal ka munitsipaallasteaias eraldi huvitegevuseks

teenuse osutajaga leping sõlmida ja huvitegevuse eest lisaks kohatasule täiendavalt tasuda.

ME JOHANS OÜ ja LA-LA Lapsed OÜ lastehoiu poolt väljastatud ja kaebusele lisatud

lastehoiuteenuste arvetel pole huvitegevusi lahti kirjutatud ning viidatud on vaid

huvitegevuste tüki hinnale kuus, mis ei võimalda hinnata toimunud huvitegevuste tegelikku

sisu. Kuna muusika- ja liikumistundide tasu hüvitamise nõue on põhistamata ja tõendamata,

palub vastustaja jätta nimetatud nõue rahuldamata.

7)

Kaebaja nõuab ka enammakstud kohatasu hüvitamist summas 84,40 eurot. Seda nõuet

kaebaja varem Rae vallale esitanud ei ole. Väidetavalt pidi kaebaja maksma kahel korral

rohkem kohatasu, kui munitsipaallasteaias oleks pidanud. Kaebajaga on sõlmitud

lapsehoiuteenuste rahastamise lepingud, mille punkt 3.1.5 kohaselt on kaebaja kaetava

kohatasu suurus 80 eurot kuus ning teenust kasutakse punkt 3.1.3 kohaselt 5 päeval nädalas.

Kaebaja esitatud nõue enamamakstud kohatasu osas on paljasõnaline ja tõendamata.

Kaebusele pole lisatud nõude aluseks olevaid lepinguid eralastehoidudega, mis võimaldaksid

väidetava rigiidse kohatasu nõude põhjendatuse osas vastustajal hinnangut anda. Kuna nõue

on põhistamata ja tõendamata, palub vastustaja jätta ka enammakstud kohatasu nõue

rahuldamata.

8)

Kaebaja nõuab Rae vallalt viivise tasumist. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid,

pole alust ka viivisenõude rahuldamiseks.

9)

Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha

lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse vallapoolse rahastuse osas.

Toidukulude hüvitamine jäi lepinguga kaebaja kanda ja leping ei näinud ette ka lapse

eralastehoiu huvitegevuste hüvitamist valla poolt. Seega pole vastustaja kaebaja õigusi

rikkunud ega õigusvastaselt toiminud ning kahju hüvitamiseks pole ükski eelnimetatud

eeldustest täidetud, mistõttu tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti

ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

4. Nagu ka vastustaja kaebusele vastates õigesti märgib, peavad kahju

hüvitamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise

tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või

tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel;

5(12)

3-25-385

4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d

1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu

(VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema

eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

5. KELS § 10 lg 1 (kehtis kuni 31.08.2025) sätestas, et valla- või linnavalitsus

loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht

on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga,

võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse

lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada

lapsehoiuteenusega. Selline kohustus kehtis olemuslikus osas vastaval kujul alates

01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Muudatusi vastavas osas on tehtud alles alates

alusharidusseaduse jõustumisest 01.09.2025, mis aga praeguse asja lahendamisel kõne

all olevat ajaperioodi arvestades kohaldamisele ei kuulu.

6. Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kaebaja ja tema

lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Kaebaja on lapsele taotlenud

lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane:

lapsele (sündinud 21.07.2021) taotleti lasteaiakohta 27.07.2021. Kaebaja taotles kohta

alates 01.02.2023. Laps hakkas erahoius käima 18.01.2023 ja käis seal kuni

31.07.2024, kuna laps sai koha teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias ja hakkas seal

käima alates 21.08.2024.

7. Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 01.02.2023 seisuga ei

olnud kaebaja laps lasteaiakohta saanud, vaid ta sai selle alates 21.08.2024 ehk enam

kui poolteist aastat hiljem.

8. Asjaolu, et kaebaja võttis lepingutega kohustuse tasuda kolmandate isikute

poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda

seda, et lepingute sõlmimise tõttu polegi vastustaja kaebajale kahju tekitanud või et

kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega,

kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest ilmneb üheselt, et

kaebajal oli soov panna laps munitsipaallasteaeda ja ta esitas vastava taotluse

vastustajale peaaegu kohe pärast lapse sündi. Lastehoiulepingute sõlmimine ei olnud

seega kaebaja vabatahtlik valik. Vastustaja ei ole põhistanud, et juhul, kui kaebaja

oleks erahoiu koha otsimata jätnud, oleks vastustajal olnud talle pakkuda kohta

munitsipaallasteaias.

9. Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubas omavalitsusüksusel vanema nõusolekul

asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega,

on Riigikohus selles osas selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist

oma õigusest saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise

vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi

jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses

sätestatud kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35).

Praeguse kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima

lepingud erahoidudega, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata ega

võimaldanud kaebaja lapsele lasteaiakohta.

10. Kuna vastustaja jättis praegusel juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja

lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka kaebaja vabatahtlik nõusolek

6(12)

3-25-385

hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks

ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

11. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis,

kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja

oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal

hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel

perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

12. Kõigepealt nimetab kaebaja kahjuna enammakstud söögiraha, mida tal tuli

tasuda 448,90 euro võrra rohkem, kui ta oleks maksnud munitsipaallasteaias.

12.1.

Vastustaja väide, justkui nõutava toiduraha suurus ja arvestuskäik jäävad

arusaamatuks põhjusel, et kahjuarvestuse tabelis on märgitud toiduraha vaheks 448,90

eurot, kuid kaebuses leitud, et hüvitamisele kuulub 229,50 eurot, ei ole põhjendatud.

229,50 euro suuruse kahjuna nimetab kaebaja eralasteasutustes tasutud lisatasusid

seoses huvitegevuste eest maksmisega, mitte toiduraha maksmisega seotud kahju.

Viimase osas nähtub nii kaebusest kui ka tabelist kahju suurusena 448,90 eurot.

12.2.

Vastustaja arvates pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud, kuna Peetri

teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022

2,50 eurot, kaebaja on enda kahjuarvestuse puhul aluseks võtnud aga Assaku lasteaia

toiduraha maksumuse 2,40 eurot päevas.

12.3.

Enammakstud söögiraha tõttu kaebajale tekkinud kahju puhul tuleb

lähtekohaks võtta toiduraha maksumus juhul, kui kaebaja oleks saanud koha enda

teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuli lasteaiakoht tagada

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks oli Peetri

teeninduspiirkond. Vastustaja vastusest nähtuvalt oli Peetri teeninduspiirkonna

kõrgeima toiduraha päevatasuga lasteasutuseks alates 01.09.2022 Aruheina lasteaed.

Kohtul ei ole teavet, et Aruheina lasteaed ei oleks olnud kaebaja jaoks faktiliselt

kasutatav. Seda ei kinnita ainuüksi asjaolu, et Assaku lasteaed asus kaebaja elukohale

kõige lähemal ja oli ka tema taotluse kohaselt märgitud esimeseks eelistuseks.

Olenemata lasteaia kohataotlusele märgitud lapsevanema eelistusest oleks vastustaja

oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava

teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, sest vastustajal ei olnud kohustust

kohapakkumise tegemisel arvestada vanema eelistusega. Aruheina lasteaias oli

toiduraha päevatasu alates 01.09.2022 2,50 eurot ning see tuleb võtta ka kaebajale

tekitatud kahju arvestamisel aluseks.

12.4.

Kaebaja on eralasteasutustes tasunud toiduraha kokku 976,90 eurot (220 päeva

eest). Aruheina munitsipaallasteaias kuulunuks tal toidurahana tasumisele 550 eurot

(220 x 2,5 eurot päevas), kuid lastehoiu kasutamise tõttu tuli kaebajal sama aja eest

toidurahana tasuda 976,90 eurot (26 x 4,40 eurot päevas + 32 x 5 eurot päevas + 49 x 4

eurot päevas + 113 x 4,50 eurot päevas). Seega on kaebaja kokkuvõttes tasunud

söögirahana 426,90 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud juhul, kui tema laps saanuks

käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses (kaebaja enda kahjuarvestuse kohaselt oli

vahe 448,90 eurot).

13. Teiseks toob kaebaja välja, et pidi kõnealusel perioodil tasuma last arendava

kohustusliku tegevuse eest (muusika- ja liikumistunnid), mis on munitsipaallasteaias

hinna sees, tasu kokku 229,50 eurot. ME Johans OÜ-le (lastehoid Elsa ja Gusti juures)

on kahjuarvestuse järgi tasutud kolme kuu jooksul (märts–mai 2023) huviringi eest 29

7(12)

3-25-385

eurot kuus, LA-LA Lapsed OÜ-le (Laululinnu lastehoid) on tasutud huvitegevuse eest

10 kuu jooksul (september–juuni 2024), sh esimese 9 kuu eest 15 eurot kuus ning

viimase kuu eest 7,5 eurot.

13.1.

Tallinna Halduskohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et huvitegevuse

puhul on tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et laps saaks samasugust teenust,

nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava

osaks: KELS § 16 sätestas, et lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on

lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.

Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik

õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja

korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja

kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii

muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe-

ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu

eeldatavad tulemused. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis

lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst

ja liikumine (määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need

tegevused hõlmatud kohatasuga. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid

teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Seevastu

lapsehoiuteenuse osutajale ei kohaldu koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega ka

õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda.

13.2.

Kaebaja ning lastehoiu Elsa ja Gusti juures sõlmitud lapsehoiuteenuse

osutamise lepingu p-s 3.2.2. on toodud kohustus maksta huviringi tasu 29 eurot kuus.

Kuigi Laululinnu lastehoiuga sõlmitud lepingust sellist konkreetset sätet ei nähtu, on –

arvestades kaebaja selgitusi ja tema esitatud väljavõtet lastehoiu päevaplaanist, mis

sisaldab päevakava järgete tegevustena nii üks kord nädalas toimuvat lauluringi kui ka

liikumistundi – usutav, et arvetel sisaldunud igakuine huvitegevus kätkes just viidatud

lauluringi ja liikumistunni eest tasumise kohustust.

13.3.

Kohtule nähtuvalt on tegu olemuselt selliste tegevustega, mis

munitsipaallasteaias kuuluvad pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka

ning on hõlmatud kohatasuga. Ka kaebaja on selles osas selgitanud, et need tegevused

olid osa pakutavast lapsehoiuteenusest, millest tal ei olnud võimalik loobuda ega jätta

tasu maksmata, mh kuna puudusid võimalus ja ka ruum selleks, et eraldada last teistest

lastest liikumis- ja muusikatundide ajaks. Näiteks ka kaebaja esitatud lastehoiu

päevaplaan kinnitab üheselt, et need tegevused olid integreeritud tavapärasesse

päevakavasse. Eelnev kinnitab kokkuvõttes järeldust, et tegemist oli sarnaselt

korraldatud ja olemuselt selliste tegevustega, mis kuuluksid munitsipaallasteaias

pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka.

13.4.

Kaebaja selgitab, et tal puudus võimalus lastehoiule teenuse tingimusi

dikteerida ning tal ei olnud muud valikut, kui sõlmida teenuselepinguid

eralastehoidudega kaebajale pakutud tingimustel. Seega ei nähtu ei nähtu kohtule, et

lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud lapsevanema jaoks vabatahtlik valik ning

kaebajale ei jäetud muljet, et tal olnuks võimalust nimetatud tegevustest loobuda.

Eelnevat arvestades järeldab kohus, et kaebaja ei ole erahoidudes huvitegevusele

kulutanud sellisel määral, millest saaks järeldada, et ta ei soovinud saada pelgalt

munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust, vaid kasutada täiendavaid

huviringe, milliseid pakuvad ka munitsipaallasteaiad. Vastupidi – kaebajal tuli

kaebajal lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse

8(12)

3-25-385

tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest. Kuna vastustaja rikkus oma kohustust tagada

kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi samaväärse teenuse

saamiseks huviringidele täiendavaid kulutusi tegema, on põhjendatud vastustajalt

nende kulutuste ulatuses 229,50 euro suurune hüvitis välja mõista.

14. Kolmandaks toob kaebaja välja, et ei saanud perioodil veebruar 2023–juuli

2024 tasutud kohatasude pealt tagasi tulumaksu. Kaebaja hinnangul jäi tal saamata

tulumaksutagastust koolituskuludelt (täpsustatult) kokku 173,69 eurot.

14.1.

Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse

Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma

maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud

(tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei

tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole üldjuhul võimalik saada tulumaksutagastust.

Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal seega olnud võimalik

igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada

(TuMS § 26). Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik

seda kõigi erahoidude puhul tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse

arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja

kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel

munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes

kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus tema lapsele oleks tagatud

koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse.

14.2.

Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tulenenud kohustuse ning

kaebaja laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja perioodil

01.02.2023– 31.07.2024 munitsipaallasteaias käimise eest kohatasu 1650 eurot

(02.2023–12.2023 912 eurot ja 01.2024–07.2025 738 eurot). Sellest tulenevalt oleks

tal juhul, kui muud TuMS tingimused oleksid täidetud, olnud õigus ka

tulumaksutagastustele neilt koolituskuludelt.

14.3.

Tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on vastaval

perioodil saanud maksustatavat tulu, kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste

piirmäär on ületatud või mitte. TuMS § 282 lg 1 (vaidlusalusel perioodil kehtinud

sõnastuses) kohaselt võis TuMS §-des 25-27 sätestatud mahaarvamisi

maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte

rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis

maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

Abikaasadel on võimalik koolituskulusid teineteisele ka üle kanda. Sealhulgas võis

2023. a-l eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot.

14.4.

Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et 2023. a-l, arvestades mahaarvamisi

eluasemelaenu intresside kuludelt (kuni 300 eurot) ja tema poolt juba tasutud

koolituskulude suurust (kokku 1616,40 eurot), ei oleks kaebajal olnud võimalik enda

maksustavast tulust rohkem koolituskulusid maha arvata. Kaebaja on 2023. a-l enda

tasutud koolituskuludest 716,40 eurot üle kandnud oma abikaasale, kelle tulu ja samal

aastal tehtud mahaarvamised (eluasemelaenu intressid) võimaldasid selle summa oma

maksustatavast tulust maha arvata. Täiendavalt võinuks kaebaja abikaasa 2023. a-l

maha arvata veel kuni 183,60 euro ulatuses koolituskulusid ja saada nende arvelt

tulumaksutagastust 36,72 eurot. 2024. a-l kajastub kaebaja tuludeklaratsioonis

koolituskulusid summas 1715,14 eurot, sellest tema enda tuludeklaratsioonis maha

arvamata jäänud 515,14 eurot on kaebaja jaganud oma abikaasaga. Seega võinuks

9(12)

3-25-385

kaebaja abikaasa 2024. a-l täiendavalt maha arvata 684,86 eurot ja saada selle eest

tulumaksutagastust 136,97 eurot. Kokku oleks perekond saanud seega tasutud

koolituskuludelt tulumaksutagastust 173,69 eurot. Erinevalt vastustajast ei nähtu

kohtule, et 2024. a arvestuskäigus kajastuks ka koolituskulu jaanuarikuu eest.

14.5.

Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, kas kaebaja ja tema abikaasa vahel

on valitud varasuhtena varaühisus. Seda võib eeldada, sest varaühisus on seadusjärgne

ühisvararežiim ja abielus olevate isikute varasuhte määramisel eeldatakse varaühisust,

kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut.

Samas isegi, kui kaebaja ja tema abikaasa vahel ei oleks varasuhtena varaühistust,

oleks enammakstud tulumaksu hüvitamine antud olukorras põhjendatud, kuna kulu

seondub otseselt lapsevanemate ühise lapsega ja on tehtud ühise leibkonna arvelt.

Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale saamata jäänud tulumaksutagastus, mis

eelnevat kokku arvestades on kõne all oleval perioodil 173,69 eurot.

15. Kaebaja palub hüvitada ka kohatasu erinevuse 84,40 eurot, kuna ta pidi tasuma

kahel juhul eralastehoiu eest kohatasu olukorras, kus munitsipaallasteaias ei oleks

pidanud kohatasu tasuma. Kaebaja pidi 2023. a veebruaris tasuma eralastehoius 8

päeva eest poole kuutasu summas 40 eurot, kuigi munitsipaallasteaias pidanuks ta

tasuma proportsionaalselt teenuse osutamise perioodiga tasu 25,60 eurot. Lisaks pidi

kaebaja tasuma 2024. a juuli eest eralastehoius kohatasu summas 70 eurot, kuigi

munitsipaallasteaed (nt Assaku lasteaed) on juulikuus suletud ning selle perioodi eest

ei pea kohatasu maksma. Seega tekkis kaebajale täiendav kahju summas 40-

25,60+70=84,40 eurot. Põhjendatud ei ole vastustaja väide, et kaebaja nõue on

põhistamata ja tõendamata. Munitsipaallasteaias käimise korral oleks kaebaja pidanud

veebruaris 2023. a tasuma 80 eurot, kuid erahoidude kasutamise vajaduse tõttu kuulus

tal selle kuu eest tasumisele kokku 94,40 eurot. Samuti ilmneb esitatud tõenditest, et

kaebaja on pidanud LA-LA Lapsed OÜ arve alusel tasuma 70 eurot 2024. a juulikuu

eest. Eelnevast nähtub, et kuna vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele

koht munitsipaallasteaias, pidi kaebaja erahoidude kasutamise tõttu tegema

täiendavaid kulutusi 84,40 euro ulatuses ning põhjendatud on vastustajalt nende

kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.

16. Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil

01.02.2023– 31.07.2024 munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud toiduraha 426,90

eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, tasunud huvitegevuse eest 229,50

eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, tasunud täiendavalt 84,40 eurot

rohkem, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias, ning tal jäi tasutud koolituskuludelt

saamata tulumaksutagastust 173,69 eurot. Seega on kaebajale tekitatud kahju

suuruseks kokku 914,49 eurot.

17. Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja

lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on

vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

18. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel

arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus;

objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses

sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud,

millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju

10(12)

3-25-385

tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust

täielikult järgides.

19. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases

kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli

vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba

avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et

vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenenud kohustust. Kui vastustajal

kaebaja soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema

tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud

hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed

takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada.

Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata

jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või

laps.

Vastustaja väide sellest, et lapsevanema poolt osade kulude enda kandmata võtmata jätmisel

ei olekski vastustaja pruukinud kolmepoolset lepingut sõlmida, ei mõjuta kuidagi kaebajale

tekitatud kahju õigusvastasust ega ka põhjuslikku seost kahju tekitamise ja vastustaja tegevuse

vahel, samuti ei ole tegemist vastutust piirava asjaoluga. Tegu on asjaoluga, mis oleks võinud

mõjutada nõude suurust ja seda vastustaja jaoks ebasoodsamas suunas.

20. Kaebaja on nõudnud vastustajalt ka viivise tasumist alates 16.02.2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

20.1.

Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel

koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi

(viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu

27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19).

20.2.

Kaebajale lõppes kahju tekkimine alates 01.08.2024. Kahjunõue on

viivisenõude algusajaks (16.02.2025) muutunud 777,52 euro ulatuses (st enamtasutud

huvitegevuse lisatasu, enamtasutud toiduraha, 2023. a-l saamata jäänud

tulumaksutagastuse ning enamtasutud kohatasu osas) sissenõutavaks. Kuna TuMS §

46 lg-te 3 ja 6 kohaselt tagastab Maksu- ja Tolliamet enammakstud maksusumma

hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks, muutus 2024. a tulumaksutagastuse (136,97

euro) osas nõue sissenõutavaks 01.10.2025.

20.3.

Kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Lähtudes VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumisest, tuleb

viivisenõuet arvestada eraldi kahe perioodi kohta:

20.4.

16.02.2025–30.06.2025: kokku 135 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 3,15%1 ja viivisemäär kokku 11,15%;

1 Ametlikud Teadaanded

11(12)

3-25-385

20.5.

01.07.2025–25.11.2025: kokku 148 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 2,15%2 ja viivisemäär kokku 10,15%.

21. Arvestades hüvitise suurust (914,49 eurot, millest 777,52 eurot oli 16.02.2025

seisuga juba muutunud sissenõutavaks ning 136,97 eurot muutus sissenõutavaks

01.10.2025), on viivis perioodi 16.02.2025–25.11.2025 eest kokku 66,19 eurot (64,06

eurot + 2,13 eurot).3

22. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis

mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale

teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja

väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

23. Kohus mõistab kaebajale kahjuna välja 914,49 eurot. Sellele lisandub viivis

66,19 eurot (kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis). Alates

kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude

tasumiseni lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni

põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule,

arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.

25. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 28,03 eurot (nõude suurus oli algselt

934,49 eurot). Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 914,49 eurot, sh viivisenõue ei

mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude seega ca 97,86 % ulatuses,

mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 27,43 eurot HKMS §

108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

2 Ametlikud Teadaanded

3 Viivise arvutamisel kasutatud rakendust veebilehel Viivisekalkulaator.

12(12)