3-25-4364/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

24.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4364

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus P.R kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Ege-Lii Luik

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

P.R

Asja läbivaatamine

24.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba P.R kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui kaheks kuuks käesoleva määruse tegemisest arvates, s.o 24.01.2026

(kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

3. Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja

põhjendused somaali keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 23.11.2025 kell 09:30 Tallinna

Lennujaamas isikut, kes esitas enda tuvastamiseks ja viibimisaluse tõendamiseks

Saksamaa mittekodanikule K.L´ile väljastatud reisidokumendi. Kuivõrd PPA

ametnikel tekkis kahtlus dokumendi õigsuses, viidi isikuga läbi vestlus, mille käigus

selgus, et isiku tegelik nimi on P.R. Isik esitas Läti Vabariigi rahvusvahelise kaitse

taotleja kaardi nr 5092, mis oli väljastatud T.R nimele. Isikul puudus

kodakondsusjärgse riigi isikut tõendav dokument. Kuna isikul puudus seaduslik alus

Eestis viibimiseks ja oli alust arvata, et Läti vastutab tema rahvusvahelise kaitse

taotluse läbivaatamise eest, peeti isik välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

3-25-4364

seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati

kinnipidamiskeskusesse.

2. PPA sai 23.11.2025 Läti Vabariigist teabe, et P.Rl ei olnud õigust lahkuda Läti

Vabariigi territooriumilt, tal oli kohustus viibida taotlejate keskuses rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemise ajal ning tema suhtes ei ole rahvusvahelise kaitse

menetluses lõpliku otsust tehtud.

3. PPA esitas 24.11.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks P.R

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks VRKS § 361

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS §

361 lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alus.

1) Isikule ei vormistatud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr

604/2013 (Dublini määrus) art 24 lg-s 2 sätestatust lahkumisettekirjutust, sest tema

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine on pooleli. Isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni Läti Vabariigile üleandmiseni Dublini menetluse

raames on põhjendatud ja vajalik.

2) Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik

ametivõimudele kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest

vastutavale liikmesriigile. Isik on varasemalt korduvalt kasutanud lähikondlaste ja toimetajate

abi, et soetada endale võltsitud dokumendid reisimiseks ning on seadusliku aluseta sisenenud

Schengeni alale. Isik selgitas, et lahkus Somaaliast 25.05.2025. Marsruut oli Somaalia –

Araabia Ühendemiraadid – Venemaa – Valgevene – Läti – Leedu – Poola – Läti. Isik ei

taotlenud esimeses turvalises riigis rahvusvahelist kaitset, vaid üritas leida endale sobivat

liikmesriiki ning on loata lahkunud Lätist. PPA-le teadaolevalt ei ole Lätis suurt somaallaste

kogukonda. On tavapärane et asylum shopingut viljelevad kolmanda riigi kodanikud soovivad

minna riiki, kus on suured kogukonnad ja/või kõrged rahalised toetused. Suurtesse

kogukondadesse on kergem end peita ja ametivõimute eest varjata. Sellistes kogukondades on

samuti lihtne asuda ebaseaduslikult tööle. Kuigi isik väitis, et soovib Lätti naasta, on

tõenäoline, et vabaduses viibides ei jääks ta ootama Läti Vabariigile üleandmist ning jätkaks

teekonda temale sobivasse liikmesriiki. Seda enam, et isik valdab vaid somaalia keelt, mis

raskendab tal Lätis kasvõi lihttöö leidmist. Isiku ütlused juhusliku Lätist Eestisse reisimise

osas pole eluliselt usutavad. Isik on juba korra Poolast Lätti tagasi saadetud. Seega pidi isik

olema tabamise tagajärgedest teadlik. Sellest järeldab PPA, et isiku tegevus oli teadlik ja

tahtlik. PPA leiab, et isik ei ole usaldusväärne.

3) Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku elama

suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda isikust tulenevat põgenemisohtu, lisaks

pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik võib vabaduses viibides

omavoliliselt liikuda edasi Euroopas. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning

dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et isik sai Läti

Vabariigist võltsitud passiga osta bussipileti ja vabalt liikuda bussiga Eestisse. Miski ei takista

tal teha sama ja lahkuda Eestist.

4) Isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust

pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Kinnipidamis-

keskuses on tagatud vajaduspõhine toitlustus, arstiabi ja vajadusel ka psühholoogiteenus.

5) PPA peab tegema Läti Vabariigile tagasivõtu palve Dublini määruse alusel. Lätil on aega

palvele vastata 14 päeva. Pärast vastuse saamist saab PPA koostada otsuse Läti Vabariigile

üleandmiseks, mida on õigus isikul vaidlustada 10 päeva jooksul. Sel ajal on isikul õigus

2(4)

3-25-4364

viibida Eesti Vabariigis. Juhul, kui isik ei vaidlusta otsust ning otsus on jõustunud, saab PPA

alustada Läti Vabariigile üleandmise planeerimisega. Läti võtab maanteepunktides vastu vaid

kolmel päeval nädalas ning neid on vaja üle andmisest vähemalt 5 päeva ette teavitada. Sellest

tulenevalt taotleb PPA luba isiku kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks.

4. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.

5. P.R selgitas kohtuistungil Eestisse saabumisega seonduvalt, et soovis Eestist teise

riiki liikuda, kuid ei teadnud täpselt kuhu – seda teadis agent, kellega koos oli. Isik

kinnitas, et on esitanud Lätile taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks, see on pooleli

ja tal polnud lubatud lahkuda Lätist. Ta ei tahtnudki sealt lahkuda, aga agent muutis

tema meelt ja ütles, kuidas ta välja saab. Isik ei vaielnud istungil vastu, et teda

paigutatakse kinnipidamiskeskusesse kuni Lätile üleandmiseni. Isik soovib tagasi

pöörduda Lätti. Isik selgitas, et on sündinud 2009. a ja sellekohase tõendi saaks esitada

tema sõber, kellel on tema sünnitunnistus.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. P.R poolt kohtuistungil nimetatud sünniaeg ei kattu sellega, mis on kajastatud Läti

Vabariigis toimuva rahvusvahelise kaitse menetluse dokumentides1. Kohus lähtub

viimati nimetatud kuupäevast. Kui P.Rl on esitada tõendeid, mis viitavad

rahvusvahelise kaitse menetluse dokumentides kajastuva sünnikuupäeva ebaõigsusele,

on võimalik need esitada PPA-le, kohtule või rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlejale.

7. PPA taotleb kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VRKS§ 361 lg 1

alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361

lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alus.

8. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal

üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 p 7 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral

kinni pidada isiku üleandmise korral Dublini määruses sätestatud korras, kui esineb isiku

põgenemise oht. Seejuures põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb väljasõidukohustuse

ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest

Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21).

9. PPA on leidnud, et isikul esineb põgenemisoht lähtuvalt VSS § 68 p-st 6 ja 9.

VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või

Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb

välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni

konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.

10. Kohtu hinnangul on PPA põhjendatult leidnud, et isiku puhul esineb

põgenemisoht VSS § 68 p 9 tähenduses ning seda ei ole võimalik leebemate

järelevalvemeetmetega maandada.

1 Läti ametivõimude 23.11.2025 vastus (PPA taotluse lisa 7, dtl 27-28)

3(4)

3-25-4364

P.R on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Lätis ning menetlus on pooleli. Läti

ametivõimudelt saadud info kohaselt ja ka P.R poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt ei

olnud tal lubatud taotluse menetlemise ajal Lätist lahkuda. Isik lahkus seega omavoliliselt

Lätist Eestisse, kasutades seejuures teise isiku nimele väljastatud võltsitud dokumenti.

Seejuures on teada, et ka varasemalt on isik lahkunud Lätist, ta peeti kinni Poolas ja saadeti

tagasi Lätti2. Isiku eelviidatud tegevus näitab, et ta ei soovi järgida rahvusvahelise kaitse

menetluse nõudeid ning talle ei ole probleem liikuda ühest riigist teise ning hankida seejuures

võltsdokumente enda identiteedi varjamiseks. Seega esineb oht, et isik võib ka Eestist liikuda

edasi teise riiki või asuda ennast Eestisiseselt ametivõimude eest varjama. Leebemate

järelevalvemeetmete rakendamine ei ole isiku senist käitumist arvesse võttes põhjendatud.

11. Kogutud teabe pinnalt esineb alus isiku üleandmiseks Läti Vabariigile Dublini

määruse art-te 21-25 alusel. Üleandmist saab pidada perspektiivikaks.

12. Kuna esineb põgenemisoht VSS § 68 p 9 tähenduses, mis annab aluse isiku

kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p 7 ja lg 22 alusel, ei võta kohus eraldi

seisukohta VSS § 68 p-6 nimetatud aluse esinemise osas.

13. Eelnevat arvestades annab kohus loa P.R kinnipidamiseks ja kinnipidamis-

keskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks (24.01.2026).

14. Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3).

15. Kohus korraldab esimesel võimalusel käesoleva määruse sissejuhatuse,

resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimise somaali keelde ning

edastab tõlke viivitamata puudutatud isikule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

2 23.11.2025 küsitluse protokoll (PPA taotluse lisa 5, dtl 22-25)

4(4)