2-25-6176/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-6176

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6176

Hagi ese

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla ja viiviste

saamiseks

Tsiviilasja hind

12250,79 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks tarbijakrediidilepingust nr

L89007539582 tulenev põhivõlg 15.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud summas

3298,74 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhivõla summalt aastas alates 16.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni kuid kokku mitte

suuremas summas kui 3298,74 eurot.

3. Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks tarbijakrediidilepingust nr

L89007539582 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

kogusummas 3335,48 eurot järgmise graafiku kohaselt (maksetähtpäev – summa):

15.05.2025 - 136,87

15.06.2025 - 137,32

15.07.2025 - 140,96

15.08.2025 - 141,61

15.09.2025 - 143,79

15.10.2025 - 147,32

15.11.2025 - 148,28

15.12.2025 - 151,72

15.01.2026 - 152,90

15.02.2026 - 155,26

15.03.2026 - 160,45

15.04.2026 - 160,12

15.05.2026 - 163,37

15.06.2026 - 165,11

15.07.2026 - 168,27

2-25-6176

15.08.2026 - 170,25

15.09.2026 - 172,87

15.10.2026 - 175,89

15.11.2026 - 178,25

15.12.2026 - 181,18

15.1.2027 - 183,69

4. Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks tarbijakrediidilepingust nr

L89007539582 tulenevate tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamakse

tasumisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhivõla summalt aastas iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni vastava osamakse tasumiseni kuid kõikide osamaksete peale kokku mitte

suuremas summas kui 3335,48 eurot.

5. Jätta menetluskulud 60,41% ulatuses X (X) kanda ja 39,59% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 1009 eurot ja X (X)

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

7. Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 609,54

eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb

esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1).

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi alus ja ese

1. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista järgmiste tarbijakrediidilepingust nr

L89007539582 tulenev põhivõlg 7091,52 eurot, intress 456,46 eurot, haldustasu 10,00 eurot,

sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3373,43 eurot. Lisaks

eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni

põhinõude summas 7091,52 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas,

menetluskulud ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-25-6176

Kostja seisukoht

2. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud.

Menetluse käik

3. Hageja esitas menetluse käigus kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt palub kostjalt lepingust

tulenevalt kostjalt välja mõista seisuga 15.05.2025 sissenõutavaks muutunud põhivõla summas

3298,74 eurot ja jooksev viivis 17,90% aastas alates 16.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni ning

TsMS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas

3335,48 eurot lepingus kokkulepitud graafiku alusel.

4. Kostja esitas menetluse käigus seisukoha, milles avaldas, et ei nõustu hagiga. Kostja palus

jätta hagi rahuldamata või vähemalt vähendada nõutavat summat. Kostja hinnangul ei ole

tõendatud, et lepingu ülesütlemisavaldus ja nõude loovutamisteatis jõudus tema elukohta ja tal

oli võimalus sellega tutvuda. Kostja palus kohtul hinnata, kas hageja nõue ei ole aegunud ning

kas nõude loovutamine on kehtiv.

Kohtu põhjendused

5. Puudub vaidlus selles, et krediidiandja ja kostja vahelise lepingu näol on tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg.1 mõttes.

6. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Tarbijakrediidilepingut eeldatakse, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab

füüsilisele isikule laenu või krediiti (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vastavalt

Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul omaalgatuslikult

kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduv intressikokkulepe

(VÕS § 4034 lg 7) võib olla tühine.

7. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud tarbijakrediidilepingu vorminõudeid VÕS § 408

lg.1 mõttes (dtl 15-20) ning krediidi kulukuse määra ülempiiri (VÕS § 4062 lg.1). Lepinguga

kohaldatud krediidi kulukuse määr oli 21,58% aastas (dtl 15), lepingu sõlmimise ajal lubatud

ülempiir oli 50,85%. Seega on leping kehtiv. Leping ei ole ka rahatu, selle alusel kokkulepitud

summa väljamaksmine kostjale on tõendatud (dtl 21).

8. Kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ei saa piisavaks pidada seda, et

krediidiandja lähtus krediidivõimelisuse hindamisel vaid kostja poolt enda poolt

avaldatust, maksehäireregistrisse ning Maksu- ja Tolliametile tehtud päringute

tulemustest. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist

kindlaks laenusaaja kohustuste suurust. Laenuandja ei küsinud laenutaotlejalt

pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel

laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud avalikesse registritesse, mida aga ei saa

lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised

varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti

ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

9. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda

tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga.

2-25-6176

Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema

eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Riigikohtu tsiviilkolleegium on täpsustanud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause

tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja

nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda

tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098 p. 24). Vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo

05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020,

nr 2-18-12417, p 11).

10. VÕS § 4034 lg.7 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõte rikkumise

korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on seda 06.06.2025 menetlusdokumendis teinud

(dtl 108-110) ning esitanud vastava alternatiivnõude. Ümberarvestusest tulenevalt ei olnud

kostja laenulepingu ülesütlemise ajal veel täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega viivituses, mistõttu tuleb lepingu ülesütlemine lugeda tühiseks VÕS §

416 lg.1 mõttes. Kuivõrd kohus loeb ülesütlemise tühiseks, puudub vajadus hinnata ka

ülesütlemisavalduse kättetoimetamist TsÜS § 69 mõttes.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb tarbijakrediidileping nr L89007539582 lugeda endiselt kehtivaks,

välja arvatud lepingus kokkulepitud intressimäär, milline tuleb asendada VÕS §-s 94

sätestatud intressimääraga. Kostja peab maksma tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi

selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

VÕS § 94 lg.1 sätestatud suuruses. Hageja on enda alternatiivnõudes määranud tagasimaksed

ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti ning teinud selle kostjale ka käesoleva menetluse

kaudu teatavaks.

12. VÕS § 164 lg.1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).Vastavalt VÕS §

168 lg.2 peab nõude loovutamise korral senine võlausaldaja andma uuele võlausaldajale tema

nõudmisel dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nõude loovutanud võlausaldaja peab

uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad

dokumendid, muu hulgas VÕS § 167 lg.4 nimetatud täitedokumendi ja andma talle nõude

esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg.1). Selleks, et lugeda nõude loovutamine võlgniku

suhtes toimunuks, peab VÕS § 170 kohaselt nõude loovutamisest uuele võlausaldajale

teavitama võlgnikku esialgne võlausaldaja. Kui nõude loovutamisest teavitab uus

võlausaldaja, peab ta võlgnikule esitama VÕS § 168 lg.2 sätestatud nõude

loovutamisdokumendi. Selle sätte eesmärk on võlgniku kaitse (RKTKo 3-2-1-35-05 p.17).

VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle

ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja

arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seda

õigust jaatab ka Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-62-07 p.12, RKTKo 2-16-13381 p.11).

Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui nõue on hagejale

loovutatud kehtivalt, kuid kostjatele teatati võlanõude loovutamisest alles pärast hagiavalduse

esitamist. Nõude loovutamine esialgselt krediidiandjalt hagejale on tõendatud esialgse

krediidiandja poolt allkirjastatud kinnituskirjaga (dtl 132).

13. Kuivõrd tarbijakrediidileping nr L89007539582 tuleb lugeda endiselt kehtivaks, saaks

aegumise küsimus tõusetuda TsÜS § 146 lg.1 ja § 160 lg.1 kohaselt üksnes nende osamaksete

võla suhtes, millised on sissenõutavaks muutnud rohkem kui 3 aastat enne hagiavalduse

kohtule esitamist. Kostja on tasunud ümberarvestuse kohaselt tagasimakseid kuni 15.10.2022

ning esitanud hagiavalduse kohtule 23.04.2025, tuleb lugeda, et hageja nõue kostja vastu ei ole

aegunud.

2-25-6176

14. Eeltoodust tulenevalt on hagi õiguslikult põhjendaud osaliselt ning tuleb rahuldada hageja

poolt esitatud ümberarvestatud nõude ulatuses. Kohus ei käsitle põhinõudega sama aluse ja

esemega alternatiivnõuet eraldi nõudena. Hagi on rahuldatud osas õiguslikult põhjendatud

VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1,6, lg.2, § 113 lg.1 ja TsMS § 367 ning 369

alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses,

mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja

tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui

viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja

seda tõendanud ei ole. Hageja taotlus TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvate

osamaksete väljamõistmiseks kohtuotsusega on põhjendatud seetõttu, et kostja tegi viimase

vabatahtliku makse krediidiandjale aprillis 2022 ehk rohkem kui 3 aastat tagasi (dtl 23).

Kostja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku selgitust nii pikaks viivituseks enda kohustuste

täitmisega ega võtnud ka krediidiandjaga ühendust võla ajatamiseks nagu heauskne

krediidisaaja tavapäraselt teeks. Sellest tulenevalt tuleb järeldada, et kostja soov kohustust

mittetäita on pahauskne ning annab põhjust eeldada, et kostja ei täida enda kohustust õigel ajal

ka tulevikus.

15. Põhjendatud ei ole ka hageja seisukoht kohaldada lepingus kokkulepitud viivisemäära. Seda

seetõttu, et VÕS § 415 lg.1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seda õigust

ei tulene hagejale ka VÕS § 113 lg.1 kolmandast lausest, sest VÕS § 4034 lg.7 tulenevalt

loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral intressimääraks VÕS § 94-s

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Seega ei saa

ka lepingule kohalduv intressimäär antud juhul õigustada VÕS § 113 lg.1 sätestatud määra

ületava viivise kohaldamist.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

17. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

osalise rahuldamise korral kannavad korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg.1). Hageja hagiavalduses esitatud

nõue oli 10981,41 eurot (7091,52+456,46+10,00+50,00+3373,43). Kohus pidas sellest

õiguslikult põhjendatuks 6634,22 eurot (3298,74+3335,48). Seega rahuldas kohus hagi

60,41% ulatuses (6634,224x100/10981,41).

18. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60,41% hageja menetluskuludest ja

hagejalt kostja kasuks välja mõista 39,59% kostja menetluskuludest.

19. TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

20. TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

21. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega tuleb lugeda, et kostjal puuduvad

hagejalt väljamõistetavad menetluskulud.

22. Hageja on esitanud menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 840 eurot ja

esindajakulu 845,00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindajakulu koosneb: (i) alusdokumentidega

tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 tundi, (ii) 6.06.2025 menetlusdokumendi

koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi ning (iii) 21.10.2025 menetlusdokumendi koostamine

ja kohtule esitamine 1 tund. Hageja esindaja osutas hagejale õigusteenust tunnitasu määraga

2-25-6176

169,00 eurot.

23. Riigilõiv menetluskuluna on kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3.

24. Tulenevalt TsMS § 175 lg.1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodust

tulenevalt peab kohus hindama esindajakulu vajalikkust ja põhjendatust. Kohus peab

vajalikuks ja põhjendatuks alusdokumentidega tutvumist ja hagiavalduse koostamist 2

töötunni ulatuses. Kohus ei pea aga vajalikuks ja põhjendatuks hageja 06.06.2025 ja

21.10.2025 menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega. Viidatud toimingute näol oli

sisuliselt tegemist hagiavalduses esineva praagi ümbertegemisega, mille hüvitamise kohustust

kostjale panna ei saa. Kohus on seisukohal, et professionaalne esindaja peab suutma kohtule

esitatavad menetlusdokumendid koostada sellise põhjalikkusega, et kohtul poleks vaja teha

puuduste kõrvaldamise määrust ega nõuda hilisemate kohtunõuetega täiendavaid dokumente

ega selgitusi. Kohus ei pea antud asjaoludel ka mõistlikuks hageja esindaja tunnitasumäära

169 eurot ilma käibemaksuta. Seda seetõttu, et tegemist ei olnud niivõrd mahuka ja keeruka

õigusvaidlusega, mis eeldaks advokaadi tasumääraga esindaja palkamist aga ka seetõttu, et

menetlusdokumentides esinesid asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste menetluskuludega

menetlemist takistavad puudused, milliste esinemise korral ei ole põhjendatud tunnitasumäära

169 eurot (ilma käibemaksuta) rakendamine. Kohtu hinnangul on antud juhul mõistlik

tunnitasumäär 84,50 eurot tunnis (169/2). Eeltoodust tulenevalt peab kohus antud asjaoludel

vajalikuks ja mõistlikuks esindajakuluks 2 töötundi tasumääraga 84,50 eurot, kokku 169 eurot

ilma käibemaksuta.

25. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 1009 eurot

(840+169) ja kostjal 0 eurot.

26. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 60,41% ulatuses tuleb TsMS § 163 lg.1 alusel kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 609,54 eurot (1009x0,6041).

27. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Palmiste

Kohtunik