2-25-3041/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 24. november 2025

Tsiviilasja number

2-25-3041

Tsiviilasi

L.I Tedre hagi M.D ja D.F vastu

solidaarvõlgniku regressi saamiseks

Hagi hind

M.D vastu 13 640 eurot 43 senti

D.F vastu 13 640 eurot 43 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja L.I (isikukood XXX, elukoht, XXX-i, e-

post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kaisa Lumiste (e-post XXX)

Kostja M.D (isikukood XXX, elukoht XXX,

XXX, , XXX, e-post XXX, XXX)

Kostja D.F (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-

post XXX, XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21.05.2025 ja 17.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.I 25.02.2025 hagi M.D ja D.F vastu kummaltki 11 739 euro 17 sendi

suuruse solidaarvõlgniku regressi ja kõrvalnõuete saamiseks.

2. Mõista M.D-lt L.I kasuks välja:

2.1. võlgnevus 11 739 eurot 17 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis võlgnevuselt (11 739 eurot 17 senti) alates 25.02.2025

kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

2.2. hüvitis 463 eurot 60 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

hüvitiselt (436 eurot 60 senti) alates 25.02.2025 kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

3. Mõista D.F-ilt L.I kasuks välja:

3.1. võlgnevus 11 739 eurot 17 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis võlgnevuselt (11 739 eurot 17 senti) alates 25.02.2025

kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

3.2. hüvitis 463 eurot 60 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

hüvitiselt (436 eurot 60 senti) alates 25.02.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud võrdsetes osades M.D ja D.F kanda.

5. Mõista M.D-lt välja menetluskulud 1802 eurot 61 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1802 eurot 61 senti) alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Mõista D.F-ilt välja menetluskulud 1802 eurot 61 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1802 eurot 61 senti) alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

7. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates käesoleva kohtuotsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.I (hageja) esitas Tartu Maakohtule 25.02.2025 hagi M.D (kostja I) ja D.F (kostja II)

vastu, milles palus kummaltki hagejalt välja mõista põhivõla 11 739 eurot 17 senti ja

kõrvalnõuded solidaarvõlgniku regressinõudena VÕS § 69 lg 2 mõttes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ja varasema kohtumenetluse hageja HOOVI Rental

OÜ (võlausaldaja) kompromissi, mille järgi nad kohustusid solidaarselt võlausaldajale tasuma

kokku 27 929 eurot 45 senti igakuiste 1551 euro 60 sendi suuruste osamaksetena alates

15.04.2024 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Tartu Maakohus kinnitas kompromissi

10.04.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-17472. Kostjad osamakseid ei tasunud, hageja tasus

perioodil 21.04.2024–13.06.2024 osamakseid kokku 1551 eurot 60 senti.

Kuivõrd pooled rikkusid kohtulikku kompromissi ega tasunud tähtaegselt osamakseid, esitas

võlausaldaja kohtuliku kompromissi kohtutäiturile täitmiseks. Võlausaldaja palus

täitemenetluses pooltelt välja mõista 33 665 eurot 91 senti, millest 13 840 eurot 65 senti oli

põhinõue, 883 eurot 40 senti intressid, 11 327 eurot 40 senti viivised, 205 eurot leppetrahv,

1673 eurot riigilõiv ja menetluskulud ja 7288 eurot 6 senti viivised. Hageja tasus

võlausaldajale täitemenetluses kogu võla 33 665 eurot 91 senti lisaks eelnevale 1551 eurole

60 sendile.

Hageja palub kummaltki kostjalt välja mõista 11 739 eurot, mis on solidaarvõlgnike

sisesuhtes kummalegi kostjale langev osa, VÕS § 69 lg 2 järgi, mis sätestab, et

solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu

(solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja täitis

solidaarkohustuse, tasudes kompromissi järgi kolm osamakset (1551 eurot 60 senti) ning kogu

ülejäänud võlgnevuse täitemenetluses (33 665 eurot 91 senti), mida tõendab ka täitemenetluse

lõpetamise teade (dtl 17 ja 18). Hagejal on seega tekkinud tagasinõudeõigus teiste

solidaarvõlgnike vastu.

Hageja palub lisaks välja mõista kummaltki kostjalt 463 eurot 60 senti, mis on kolmandik

täitemenetluses tekkinud täiendavatest kulutustest 1390 eurot 80 senti. Võlausaldaja algatatud

täitemenetluses lisandusid nõudele kohtutäituri põhitasu 1281 eurot ning täitemenetluste

alustamise tasu 109 eurot 80 senti. Hageja palub kummaltki kostjalt hüvitise välja mõista

VÕS § 69 lg 5 järgi, mis sätestab, et solidaarvõlgnik võib nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt

tema kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele

osadele.

Hageja palus nii põhivõlalt kui ka mõistlikelt kulutuselt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise alates hagiavalduse esitamisest, sest rahalise kohustusega

täitmisega viivitamisel on tal õigus VÕS § 113 lg 1 järgi viivist nõuda.

2. Tartu Maakohus võttis hagi 06.03.2025 määrusega menetlusse, toimetas kostjatele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte ning andis kostjatele tähtaja 21 päeva, et

esitada hagile kirjalik vastus.

3. Kostjad esitasid kohtule 31.03.2025 ühise vastuse, milles palusid hagi jätta läbi vaatamata

ja selgitasid, et nad ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Võlausaldaja ees tekkis

võlgnevus, sest ei tasunud makseid, mille eest ta raha sai, kuigi kokkuleppe järgi pidi hageja

neid iga kuu tasuma. Võlausaldajalt saadud raha laekus kokkuleppe järgi Luhvt OÜ käest iga

kuu, kuid hageja otsustas tasuda selle raha eest oma muid arveid, tekitades sellega kostjatele

suure kahju.

Kostja II ei ole kunagi olnud Aircare OÜ juhatuses (mille võlad on võlausaldaja ja hageja

nõuete aluseks). Kokkuleppe kohaselt tegeles kogu ettevõtte raamatupidamise ja juhtimisega

igapäevaselt hageja, mistõttu puudus kostjatel ülevaade raamatupidamisest. Kuna kostja II ei

kuulunud juhatusse ning kostja I oli teinud kokkuleppe, et selle eest vastutab hageja, vastutas

hageja ainuisikuliselt kompromissi osamaksete võlausaldajale tasumise eest. Ei soovi esitada

vastuhagi. Menetluskulud palume jätta hageja kanda. Soovime kohtuistungit. Oleme avatud

kompromissile, kui on mõistlik ettepanek. Ühtegi tõendit kostjad ei esitanud.

4. Kohus korraldas asja arutamiseks 21.05.2025 eelistungi (dtl 76–80). Kohtuistungil osalesid

hageja lepinguline esindaja ja kostja II. Kohus arutas pooltega nõude aluseks olevaid

asjaolusid ning õiguslikku olukorda. Kohus selgitas kostjatele, et praeguses menetluses

nõutakse eelmises menetluses (tsiviilasi nr 2-23-17472) sõlmitud kompromissi täitmist. See,

mis enne kompromissilepingu sõlmimist toimus ja kes mida valesti tegi, ei mõjuta siinset

nõuet. Solidaarvõlgnikud peavad VÕS § 69 lg 1 järgi täitma endi sisesuhtes kohustuse

eelduslikult võrdsetes osades.

4.1. Kohus selgitas kostjatele, et kui kostjad väidavad, et hageja ja kostjate omavahelisest

sisesuhtest kompromissilepingu sõlmimisel tulenes kokkulepe, millega kalduti kõrvale

eelduslikust võrdsest vastutusest sisesuhtes (VÕS § 69 lg 1), tuleb kostjatel sellise kokkuleppe

olemasolu tõendada. Kostjad peavad sel juhul tõendama seda, et nad sõlmisid kompromissi

tehes ühtlasi kokkuleppe, et sisesuhtes ei jagune vastutus võrdselt, vaid VÕS § 69 lg 1 mõttes

tulenes lepingust või kohustuse olemusest teisiti. See, et tuleneb teisiti, on antud juhul kostjate

tõendamiskoormus ja ainuüksi kostjate väide seda ei tõenda. Kohus rõhutas, et see, et oli

teistsugune kokkulepe vastutuse jagunemiseks sisesuhtes, saab puudutada eelmise tsiviilasja

läbirääkimisi, kuid mitte kompromissile eelnenud vanu suhteid.

4.2. Kohus selgitas tõendamiskoormist. Hageja tõendada on solidaarvõlgniku regressinõude

eeldused (VÕS § 69 lg 2). Kostjad peavad tõendama (kui nad seda väidavad), et

solidaarvõlgnike vastutus jagati solidaarvõlgnike sisesuhtes VÕS § 69 lg 1 mõttes erinevalt.

Kohus andis pooltele tähtaja kuni 20.06.2025 (k.a), et pidada kompromissiläbirääkimisi.

Kohus andis kompromissi ebaõnnestumise juhuks kostjatele tähtaja täiendavate tõendite

esitamiseks kuni 18.07.2025 (k.a) ning hagejale tähtaja kostja tõenditele seisukoha

esitamiseks kuni 15.08.2025 (k.a).

4.3. Kuivõrd kumbki pool kohtule seisukohti ega tõendeid ei esitanud, andis kohus

05.08.2025 pooltele uued tähtajad vastavalt 18.08.2025 ja 15.09.2025. Kostja I palus tähtaega

pikendada kuni 25.08.2025. Kostja lubas dokumendid esitada hiljemalt 28.08.2025.

Hageja esitas tähtaja pikendamise kohta kohtu tegevusele 28.08.2025 vastuväite ning avaldas,

et ta ei anna nõusolekut tähtaja korduvaks pikendamiseks. Hageja esitas ka tõendi selle kohta,

et kostjad ei olnud tegelikult vahepeal raamatupidajaga ühendust võtnud (dtl 98). Hageja

võttis kohtu tegevusele esitatud vastuväite 17.11.2025 kohtuistungil tagasi (dtl 138).

4.4. Kostja II saatis kohtule 17.09.2025 seisukoha, milles vabandas, et dokumentide esitamine

on viibinud, kuid lubas kõik omapoolsed dokumendid esitada 19.09.2025. Kostjad ei esitanud

ühtegi dokumenti ka selleks ajaks. Kostjad on kogu kohtumenetluse kestel esitanud ühe tõendi

kostja I osalise töövõime kohta (dtl 66–74).

5. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 17.11.2025 põhiistungi. Kohtuistungil osalesid

hageja lepinguline esindaja ja kostja II. Hageja isiklikult ega kostja I kohtuistungile ei

ilmunud. Hageja selgitas, et soovib TsMS § 414 kohaselt arutada asja sisuliselt mõlema kostja

suhtes. Hageja avaldas soovi tagasi võtta 28.08.2025 kohtu tegevusele esitatud vastuväide.

Kohtuistungil kinnitasid pooled, et neil ei ole rohkem soovi tõendeid esitada. Kohus selgitas,

et eelmenetlus on lõppenud ja rohkem tõendeid esitada ei saa. Pooled tõendeid uurida ei

soovinud ning kostja II kinnitas, et nad ei ole esitanud kohtule rohkem tõendeid, kui tõendi

kostja I osalise töövõime kohta. Hageja jäi lõppsõnas oma nõude juurde. Kostja II selgitas, et

võlg peaks jääma hageja kanda, kuna ma ei puutunud juhatusse. Lisaks maksis Luhvt OÜ

hagejale igakuiselt raha, kui me ettevõtte müüsime, mille pidi saama võlausaldaja. Mul ei ole

kahjuks raamatupidamisasju olemas, mida esitada. Kostja II selgitas, et ta kavatseb otsuse

kindlasti edasi kaevata kui hagi rahuldatakse. Kohus tuletas kostjale II meelde, et ka

eelistungil sai arutatud, et kuna pooled sõlmisid kohtus kompromissi, ei saa enam vaielda

enne kompromissi sõlmimist olnud kokkulepete sisu üle enne 2024. aastat. Kohus selgitas

kostjale II ka seda, et kohtumenetluses on mõlemal poolel võrdne võimalus esitada oma

tõendeid. Kui tähtajad on möödas, rohkem tõendeid esitada ei saa. Kohus saab otsuse teha

ainult tõendite pinnalt, mis on esitatud kohtule. Praegu ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit.

Kostja II kinnitas, et saab aru.

Hageja ütles, et esitas vahetult pärast kohtuistungit menetluskulude nimekirja ning kohus

leppis kokku, et kostjatel on võimalik menetluskulude nimekirjale vastata kuni 20.11.2025

(k.a). Hageja esitas 17.11.2025 menetluskulude nimekirja, milles palus jätta menetluskulud

kostjate kanda ning mõista kostjatelt välja menetluskulud 6691 eurot 28 senti, millest

lepingulise esindaja kulu on 5291 eurot 28 senti (sh km) ning riigilõiv 1400 eurot ning

seadusjärgne viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Kostjad

hageja menetluskulude nimekirjale tähtaegselt vastust ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning arutanud kohtuasja kahel kohtuistungil,

kus arutas pooltega hagi aluseks olevaid asjaolusid ja selgitas õiguslikku olukorda ning

tõendamiskoormist. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

7. Hageja on esitanud kohtule hagi, milles on palunud kummaltki kostjalt välja mõista

põhivõla 11 739 eurot, mis on nende kui solidaarvõlgnike sisesuhtes kummalegi kostjale

langev osa. Hageja on tuginenud sellele, et ta tasus võlausaldajale kogu võla ning soovib

esitada kummagi kostja vastu sisesuhtes tagasinõude, VÕS § 69 lg 2 järgi, mis sätestab, et

solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu

(solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

Hageja on palunud lisaks kummaltki kostjalt välja mõista 463 eurot 60 senti, mis on

kolmandik täitemenetluses tekkinud täiendavatest kulutustest, tuginedes VÕS § 69 lg-le 5

järgi, mis sätestab, et solidaarvõlgnik võib nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt tema kohustuse

täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele.

8. Kohus selgitab, et hageja tagasinõue ja mõistlike kulutuste hüvitamise nõue kostjate vastu

VÕS § 69 lg-te 2 ja 5 kohaselt eeldab järgmist:



pooled on solidaarvõlgnikud,



hageja on täitnud võlausaldajale kohustuse kas täielikult üksinda või suuremas

ulatuses kui tema enda osa sisesuhtes teiste solidaarvõlgnikega ehk kostjatega



hageja mõistlike kulutuste hüvitamise nõue eeldab, et hageja on teinud kohustuse

täitmiseks kulutusi, tegemist oli mõistlike kulutustega ning kulutused ei olnud seotud

üksnes hageja kui solidaarvõlgniku isikuga



hageja tagasinõue ja mõistlike kulutuste hüvitamise nõue kostjate vastu ei ole

aegunud.

8.1. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et pooled on solidaarvõlgnikud. Pooled sõlmisid

teises kohtuasjas võlausaldajaga kompromissi, mille järgi nad kohustusid solidaarselt

võlausaldajale tasuma kokku 27 929 eurot 45 senti igakuiste 1551 euro 60 sendi suuruste

osamaksetena alates 15.04.2024 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Tartu Maakohus

kinnitas kompromissi 10.04.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-17472 (kompromiss). Hageja

on esitanud kompromissi kinnitamise määruse tõendina praeguse kohtuasja juurde (dtl 9–11).

8.2. Kohus leiab, et pooled kohustusid solidaarvõlgnikena täitma VÕS § 69 lg 1 järgi

kohustuse sisesuhtes võrdsetes osades. Üldreeglina peavad solidaarvõlgnikud VÕS § 69 lg 1

järgi omavahelises sisesuhtes täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või

kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pooled kohustusid täitma sisesuhtes

kohustuse võrdsetes osades, kostjad ei tõendanud, et esineksid VÕS § 69 lg 1 mõttes asjaolud,

millest tulenevalt oleks pooled pidanud kohustuse täitma erinevates osades, sest seadusest,

lepingust või kohustuse olemusest oleks tulnud teisiti.

Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks eelistungi ja põhiistungi. Kohus arutas pooltega

eelistungil kohtuasja aluseks olevaid asjaolusid, õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist.

Kohus selgitas eelistungil, et hageja tõendada on solidaarvõlgniku regressinõude eeldused

(VÕS § 69 lg 2) ning kui kostjad tuginevad sellele, et solidaarvõlgnike vastutus jagati nende

sisesuhtes VÕS § 69 lg 1 mõttes erinevalt, peavad kostjad seda tõendama (dtl 77–80). Kostjad

ei tõendanud, et kohtulikul kompromissil põhinev solidaarvastutus oleks poolte sisesuhtes

kokkuleppe tõttu erinevalt jagunenud ning sellist erikokkulepet ei nähtu kohtule ühestki

kohtuasja materjalist. Kostja II kinnitas ka põhiistungil, et kostjad on kogu kohtumenetluse

kestel esitanud ühe tõendi kostja I osalise töövõime kohta (dtl 66–74; 77–80).

8.3. Kohus tuvastab eeltoodut arvestades, et hageja ja kostjad olid kohtuliku kompromissi

täitmisel solidaarvõlgnikud ning nende sisesuhtes jagunes nende vastutus VÕS § 69 lg 1

kohaselt võrdselt nende kolme vahel, sest seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei

tulnud teisiti.

9. Kohus tuvastab, et hageja on täitnud VÕS § 69 lg 2 mõttes võlausaldajale kohustuse

täielikult üksinda ning sellega on ta täitnud kohustuse suuremas ulatuses kui oli tema enda osa

tulenevalt sisesuhtest kostjatega. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta tasus

võlausaldajale solidaarkohustuse täitmiseks 35 217 eurot 51 senti (1551 eurot 60 senti + 33

665 eurot 91 senti) ning on teinud solidaarkohustuse täitmisega seoses kulutusi 1390 eurot 80

senti.

9.1. Kohus leiab, et hageja on arvelduskonto väljavõttega tõendanud, et tasus kompromissi

täitmiseks kolm kuud järjestikku ühe kolmandiku igakuisest osamaksest võlausaldaja

arvelduskontole (dtl 13). Hageja tasus võlausaldajale 1551 eurot 60 senti.

9.2. Kohus leiab, et hageja on täitemenetluse lõpetamise otsusega tõendanud, et ta tasus

võlausaldajale kogu võlgnevuse ainuisikuliselt ning täitis kogu võlgnevuse tasumisega

kohustuse võlausaldaja ees suuremas ulatuses kui oli tema kolmandiku suurune osa tulenevalt

sisesuhtest kostjatega. Täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtuvalt oli võlausaldaja

algatanud hageja vastu täitemenetluse täiteasjas nr 084/2024/6100, kus täitedokument oli

eespool viidatud pooltevaheline kompromissi kinnitamise määrus (dtl 17 ja 18).

Täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtuvalt lõpetati täitemenetluses seoses võlgnevuse

täieliku tasumisega. Hageja tasus võlausaldajale 33 665 eurot 91 senti (dtl 17).

9.3. Kohus tuvastab, et eeltoodut arvestades on hageja tasunud võlausaldajale põhivõla

katteks kokku 35 217 eurot 51 senti (1551 eurot 60 senti + 33 665 eurot 91 senti), mis on

suurem kui temale sisesuhtes langev kolmandik VÕS § 69 lg 1 mõttes. Hagejale kui

solidaarkohustuse täitnud võlgnikule on VÕS § 69 lg 2 kohaselt läinud üle võlausaldaja nõue

kostjate kui teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Kostja ei ole

aegumisele tuginenud. Kohus leiab, et hagejal on VÕS § 69 lg 2 järgi õigus nõuda kummaltki

kostjalt 11 739 eurot 17 senti (35 217 eurot 51 senti : 3).

10. Kohus analüüsib järgmisena, kas hagejal on õigus nõuda kummaltki kostjalt VÕS § 69 lg

5 kohaselt solidaarkohustuse täitmisega seoses. Hageja mõistlike kulutuste hüvitamise nõue

eeldab, et hageja on teinud kohustuse täitmiseks kulutusi, tegemist oli mõistlike kulutustega

ning kulutused ei olnud seotud üksnes hageja kui solidaarvõlgniku isikuga.

10.1. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta on teinud solidaarkohustuse täitmisel kulutusi

1390 eurot 80 senti, millest on võlausaldaja algatatud täitemenetluses kohtutäituri põhitasu

1281 eurot ning täitemenetluste alustamise tasu 109 eurot 80 senti. Kohtutäitur on hagejale

saadetud täitmisteates selgitanud, et vabatahtliku täitmise korral on pool kohtutäituri

põhitasust 1281 eurot (dtl 26) ning see nähtub ka kohtutäituri saadetud selgitustest (dtl 16).

Kohtutäituri selgitustest täiteasja kohta nähtub ka see, et 109 eurot 80 senti oli täitemenetluse

algatamise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu (18,3 + 36,6 + 36,6 + 18,3).

10.2. Kohus leiab, et täitemenetluse alustamise tasu ja pool kohtutäituri põhitasust olid

mõistlikud kulutused VÕS § 69 lg 5 mõttes. Võlausaldaja algatas solidaarkohustuse

täitmiseks täitemenetluse, sest kohustust vabatahtlikult ei täidetud. Hagejal ei olnud

täitemenetluses valikuvabadust, et otsustada, kas kulutusi teha. Kuivõrd täiteasja aluseks on

hageja ja kostjate solidaarkohustus, ei seostunud täitemenetluses tehtud kulutused ka üksnes

hageja isikuga.

10.3. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt mõistlike kulutuste

hüvitamist VÕS § 69 lg 5 kohaselt. Kuivõrd hageja saab VÕS § 69 lg 5 järgi nõuda

hüvitamist vastavalt hagejale ja kostjatele langevatele osadele, mis olid võrdsed, saab hageja

nõuda kummaltki kostjalt kolmandikku kulutustest. Kohus leiab, et ka selles osas tuleb hagi

rahuldada ja mõista kummaltki kostjalt hageja kasuks välja 463 eurot ja 60 senti.

11. Hageja on lisaks palunud kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivise. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 kohaselt. Kummaltki kostjalt välja

mõistetud võlgnevuselt ja hüvitiselt tuleb välja mõista ka edasiulatuv viivis alates hagi

esitamisest kuni täitmiseni juhuks kui nad peaksid tulevikus rahalise kohustuse täitmisega

viivitama.

12. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 järgi kindlaks menetluskulude jaotuse Kohus jätab hagi

rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostjate kanda. Kui menetluskulud

jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, peab kohus

TsMS § 173 lg 4 järgi lahendis märkima, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.

Kohus selgitab, et kuivõrd hagi esemeks on solidaarvõlgniku regressinõue ning

solidaarvõlgnikud on VÕS § 69 lg 1 järgi sisesuhtes osavõlgnikud, vastutavad nad ka

menetluskulude eest osavõlgnikena. Kohus leiab, et seda arvestades tuleb menetluskulud

kindlaks määrata ja välja mõista kummaltki kostjalt.

Kohus lisab hagi hinna kohta, et iga kostja osaleb menetluses iseseisvalt. kuna kummagi vastu

on esitatud eraldi nõue (TsMS § 207 lg 2), tegu ei ole ka vältimatute kaaskostjatega TsMS §

207 lg 3 mõttes. Seega on kummagi kostja vastu esitatud nõudel oma hind, nõudeid ei ole

alust TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi liita (RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 17;

RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 50; RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-15-16, p 55).

13. Kohus määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja esitas 17.11.2025 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjatelt

välja mõista menetluskulud 6691 eurot 28 senti, millest riigilõiv on 1440 eurot ning

lepingulise esindaja kulud 5291 eurot 28 senti (sh km) 23 tunni 58 minuti osutatud õigusabi

eest tunnihinnaga 180 + km. Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud

menetluskulud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja palus TsMS § 172 lg 10 järgi mõista

lepingulise esindaja kulud välja käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa

käibemaksu tagasi arvestada.

13.1. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada

osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1400 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus

leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja

põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

13.2. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning

kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase

õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega,

asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega

lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm

17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

13.3. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu 9 tundi 53 minutit ning põhjendatud vandeadvokaadi abi

tunnitasu määr 180 eurot + km. Kohus arvestab, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka

vaidlusega, nagu märkis kohtuistungil ka hageja lepinguline esindaja, asjaolusid ja tõendeid

oli vähe, sisulist vaidlust ei peetud, sest kostjad sisuliselt hagile ei vastanud ning esitasid kogu

kohtumenetluse peale üksnes ühe tõendi kostja I töövõimetuse kohta.

Põhjendatud ajakulu 9 tundi 53 minutit hõlmab kohtuistungil osalemist 113 minutit,

menetluskulude nimekirja koostamist 30 minutit, hagiavalduse koostamist, lisade

komplekteerimist, asjaajamist ja kliendiga suhtlemist 300 minutit, kohtumenetluse kestel

asjaajamist, muude menetlusdokumentide koostamist, materjalidega tutvumist, istungiks

ettevalmistamist, kompromissiläbirääkimisi ja suhtlemist kliendiga 150 minutit. Tunnihinnaga

180 eurot + km teeb see kokku 2205 eurot 22 senti (1778 eurot 40 senti + km).

14. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 3605 eurot 22 senti (riigilõiv 1400 eurot + lepingulise esindaja kulud 2205

eurot 22 senti). Kuivõrd kostjad on osavõlgnikud võrdsetes osades, mõistab kohus kummaltki

kostjalt välja poole menetluskuludest ehk 1802 eurot 61 senti.

Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg 10

mõttes märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

15. Kohus lahendab otsuse resolutsiooniga TsMS § 442 lg 5 järgi selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Hageja esitas kohtu tegevusele 28.08.2025 vastuväite seoses kostja vastuse

tähtaja pikendamisega. Hageja võttis vastuväite 17.11.2025 toimunud istungil tagasi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin