2-24-17271/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLugeda tuvastatuks, et L.U ja Holiday Club Corporation Eesti filiaali vahel alates 15.09.2025 ülesütlemisega lõppenud. Lugeda puhkuseosakud nr 0147 ja nr
Legislator headnote
AI generated2-24-17271/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Lugeda puhkuseosakud nr 0147 ja nr
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-17271
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.11.2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-17271
Tsiviilasi
L.U hagi Holiday Club Corporation Eesti filiaali kaudu
vastu ehitise ajutise kasutamise lepingute lõpetamise
korra kindlaks määramiseks ning alternatiivselt
lepingute lõppemise tuvastamiseks
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: L.U (isikukood XXX)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu
Kostja: Holiday Club Corporation Eesti filiaali kaudu
(registrikood 10585533)
Kostja seaduslik esindaja: filiaali juhataja Artur Korol (e-
post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel
tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Lugeda tuvastatuks, et L.U ja Holiday Club Corporation Eesti filiaali vahel
29.02.2012 sõlmitud ehitise ajutise kasutamise lepingud nr 170-12 ja nr 171-12 on
alates 15.09.2025 ülesütlemisega lõppenud. Lugeda puhkuseosakud nr 0147 ja nr
0199 L.U poolt Holiday Club Corporation Eesti filiaalile tagastatuks ja lugeda, et
L.U on kaotanud õiguse kasutada XXX asuvaid külaliskortereid nr 36 ja nr 37 iga
kalendriaasta 43. nädalal ning on vabanenud külaliskorterite kasutamise võimaluse
eest tasu maksmise kohustusest.
3. Jätta menetluskulud Holiday Club Corporation Eesti filiaali kanda.
4. Mõista välja Holiday Club Corporation Eesti filiaalilt L.U kasuks menetluskulud
summas 4397,80 eurot.
5. Mõista välja Holiday Club Corporation Eesti filiaalilt L.U kasuks menetluskuludelt,
4397,80 eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.
6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7. Tartu Maakohtu 04.09.2025 määrusega tsiviilasjasjas nr 2-24-17271 kohaldatud hagi
2-24-17271
tagamise abinõu, s.o keeld kustutada Holiday Club Corporation Eesti filiaali
(registrikood 10585533) äriregistrist, kehtib kuni tsiviilasjas nr 2-24-17271
lõpplahendi jõustumiseni.
8. Toimetada kohtuotsus pooltle kätte.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte
toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)
kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale
kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha.
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule
(Kalevi tn 1, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik
koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt
tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot
ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn
1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui
viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. L.U (hageja) esitas 14.11.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse Holiday Club Corporation
Eesti filiaali kaudu (kostja) vastu ehitise ajutise kasutamise lepingute lõpetamise korra
kindlaks määramiseks, mida täpsustas 02.12.2024 ja 17.11.2025. Hageja palub määrata
kindlaks lahtised lepingu tingimused selliselt, et hageja on lõpetanud kostjaga sõlmitud
lepingud alates hetkest, kui kostjale hagiavalduse kättetoimetamisest on möödunud 14 päeva.
Alternatiivselt palub hageja, et lepingud loetaks lõpetatuks poolte kokkuleppel ning kohustada
kostjat andma tahteavaldus lepingute lõpetamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 29.09.2012 kostjaga ehitise kasutamise lepingud nr 170-
12 ja 171-12, mis olid vormistatud ostu-müügi lepingutena. Lepingutega omandas hageja
kostjalt puhkuseklubi Holiday Club Airisto puhkuseosakud nr 0147 ja 0199, mis andsid
õiguse kasutada aadressil Airistontie 700, Paraineni, Soome asuvaid puhkusekortereid nr 36 ja
37 iga aasta 43. nädalal. Lepingutes ei ole reguleeritud, kuidas saab hageja lepingud lõpetada
ning lepingus ei ole sätestatud lepingu kehtivuse tähtaega. Hageja ei soovi kasutada
puhkusekortereid ning soovib lepingud lõpetada. Hageja soovib, et kohus määraks kindlaks
lepingute lõpetamise tingimused ja korra, sest need on jäänud lahtiseks. Hageja on üritanud
kostjaga korduvalt kohtuväliselt kontakti saada, kuid see ei ole õnnestunud. Hagejale
esitatakse jätkuvalt vastavalt lepingule kord aastas arveid Soome ettevõtte poolt seoses
puhkusekorteritega, kus on külaliskorterite aadressiks märgitud XXX . Tegemist on ühe ja
sama hoonega, XXX on korterite täpsem aadress.
2. Kohus võttis hagi 03.12.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult
vastama 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse
kättetoimetamisest. Dokumendid toimetati kostjale kätte 18.04.2025. a elektrooniliselt
2-24-17271
kättetoimetamisportaali kaudu kättetoimetamisega kostja seaduslikule esindajale, filiaali
juhatajale Artur Korolile. Seega saabus kostjale hagile vastamiseks määratud tähtaeg
09.05.2025. a. Kostja määratud tähtaja jooksul ega hiljem hagile ei vastanud.
3. 19.08.2025 toimus asjas eelistung. Istungil osales hageja. Kostja istungile ei ilmunud.
Kohtul ei olnud õnnestunud kostjale kohtukutset kätte toimetada. Hageja taotlusel lükkas
kohus istungil asja arutamise edasi ja andis hagejale tähtaja nõude täiendamiseks.
4. Hageja esitas 03.09.2025 kohtule hagi täienduse, milles täiendas hagiavalduses esitatud
nõudeid alternatiivse nõudega kostja vastu. Hageja avaldab hagi täienduses, et ütleb
korraliselt üles kostjaga 29.02.2012. a sõlmitud ehitise ajutise kasutamise lepingud nr 170- 12
ja nr 171-12 ja taotleb, et kohus alternatiivselt hagiavalduses esitatud nõuetele tuvastaks, et
poolte vahel 29.02.2012. a sõlmitud ehitise ajutise kasutamise lepingud nr 170-12 ja nr 171-
12 on lõppenud alates selle protsessidokumendi, milles sisaldub hageja poolt lepingute
korralise ülesütlemise avaldus, kostjale kättetoimetamisest või kättetoimetatuks lugemisest
ning lepingute lõppemise tõttu lugeda puhkuseklubi Holiday Club Airisto puhkuseosakud nr
0147 ja nr 0199 hageja poolt kostjale tagastatuks ning hageja kaotab õiguse XXX asuvate
külaliskorterite nr 36 ja 37 kasutamiseks iga kalendriaasta 43. nädalal ning vabaneb nende
külaliskorterite kasutamise võimaluse eest tasu maksmise kohustusest.
Ühtlasi esitas hageja 03.09.2025. a menetlusdokumendis kohtule taotluse hagi tagamiseks ja
hagi tagamise abinõuna kostja Eesti filiaali äriregistrist kustutamise keelamiseks kuni
tsiviilasjas kohtumenetluse lõppemiseni.
5. Kohus otsustas 04.09.2025. a määrusega rahuldada hageja taotluse hagi tagamiseks ja
keelas kuni selles tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni kostja Eesti filiaali kustutamise
äriregistrist. Määrus jõustus 09.09.2025.
6. 09.09.2025 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi täiendamiseks ja võttis vastu
hageja 03.09.2025.a esitatud muudetud hagiavalduse. Ühtlasi määras kohus kostjale tähtaja
muudetud hagile vastamiseks 28 päeva jooksul alates määruse ja hagi täienduse
kättetoimetamisest.
Kohus saatis dokumendid 09.09.2025 elektrooniliselt kostja seadusliku esindaja, filiaali
juhataja Artur Koroli e-posti aadressile, mille kaudu samas menetluses oli
menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
§ 3141 lg 1 ja TsMS § 318 lg 2 alusel luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks
kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o 15.09.2025. Kostja kohtu määratud tähtaja
jooksul ka täiendatud hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
7. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 kohaselt kui hageja on
nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ja seega saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks.
2-24-17271
Kohus on seisukohal, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud viimase alternatiivse
nõude osas ning ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud primaarsete nõuete osas kostjaga
sõlmitud lepingute lahtiste tingimuste kindlaksmääramiseks ja tahteavalduse asendamiseks.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 26 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides
mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või
jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused).
Lõike 10 järgi määrab kohus lepingu lahtise tingimuse, lähtudes lepingu olemusest ja
eesmärgist. Lõige 9 p 1 sätestab, et lepingupool võib nõuda, et lahtise tingimuse määraks
kohus, kui lepingupooled ei saavuta selle tingimuse suhtes kokkulepet.
Kohtu hinnangul on lahtiste tingimuste kindlaksmääramise nõude esimeseks eelduseks see, et
pooled on leppinud kokku, et tingimus on lahtine, st neil on olnud plaanis jõuda kokkuleppele
tingimuste osas tulevikus või et üks lepingupool või kolmas isik määrab lepingu tingimused
kindlaks hiljem. Hageja selliseid asjaolusid välja toonud ei ole. Hagiavaldusest nähtub, et
pooled lihtsalt ei leppinud kokku lepingu lõpetamise tingimustes. Sellest ei saa järeldada
lepingupoolte tahet määrata sellised tingimused kindlaks hiljem.
Kohtu hinnangul kui kestvuslepingus ei ole eraldi sätestatud lepingu lõpetamise tingimusi,
kohalduvad lepingule üldised ülesütlemist reguleerivad sätted võlaõigusseaduses. VÕS § 195
lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele
poolele. Hageja on esitanud 03.09.2025 menetlusdokumendis kostjaga 29.02.2012 sõlmitud
ehitise ajutise kasutamise lepingute nr 170-12 ja nr 171-12 osas ülesütlemisavalduse, mis on
kostjale kätte toimetatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja teinud kostjale kehtiva lepingute
ülesütlemise avalduse.
Eeltoodut arvestades rahuldab kohus tagaseljaotsusega hageja teise alternatiivse nõude ja loeb
tuvastatuks, et hageja ülesütlemise avaldus on kehtiv ning 29.02.2012 sõlmitud ehitise ajutise
kasutamise lepingud nr 170-12 ja nr 171-12 on ülesütlemisega lõppenud.
8. Kohus rahuldas 04.09.2025 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja hagi tagamise
abinõuna keelas kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni kostja filiaali kustutamise
äriregistrist. Seega kehtib hagi tagamise abinõu kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi
jõustumiseni ja kohus märgib seda otsuse resolutsioonis.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 55), et
menetluskulude jaotamise seisukohast ei ole hagi rahuldamine osaline olukorras, kus kohus
rahuldab hageja alternatiivse nõude ja tervikuna mõistetakse hageja kasuks välja kogu hagetav
rahasumma.
Antud juhul rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude, millel on sisuliselt sama tagajärg kui
oleks hageja primaarse nõude rahuldamisel, st hageja ja kostja lepingulised suhted lõppevad.
Kohtu hinnangul saab analoogia korras võtta aluseks eelviidatud Riigikohtu seisukoha ja
lugeda, et menetluskulude jaotuse seisukohast ei ole tegemist hagi osalise rahuldamisega,
2-24-17271
mistõttu TsMS § 163 lg 1 ei ole kohaldatav ning põhjendatud on TsMS § 162 lg 1 alusel jätta
menetluskulud kostja kanda.
10. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate
menetluskulude rahalise suuruse.
11. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 4467,80
eurot, sh 420 eurot hagilt tasutud riigilõiv, 140 eurot kahelt hagi tagamise taotluselt tasutud
riigilõiv ja 3907,80 eurot hageja lepingulise esindaja kulud.
Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.
11.1. Hagilt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 420
eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot. Hageja on
hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu.
Hageja on menetluses esitanud ka kaks hagi tagamise avaldust, mõlemalt kuulus RLS § 59 lg
17 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 70 eurot. Kohus jättis esimese hagi tagamise
avalduse rahuldamata ning rahuldas teise hagi tagamise avalduse. Kohus leiab, et rahuldatud
hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 70 eurot on põhjendatud kohtukulu.
11.2. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasu summas
3907,80 eurot.
TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline
esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-
s 218 sätestatu kohaselt.
Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat Karl Haavasalu.
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub
käibemaks. Hageja esindaja tegi menetluses toiminguid kokku 25 tunni ulatuses järgnevalt:
-
12.11.2024 hagiavalduse koostamine – 5 tundi;
-
13.11.2024 hagiavalduse koostamine – 3 tundi;
-
14.11.2024 hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 2 tundi;
-
21.11.2024 kohtumäärustega tutvumine ja kliendiga nõupidamine – 1,5 tundi;
-
02.12.2024 vastuse koostamine kohtule – 4,5 tundi;
-
12.01.2025 menetluskulude nimekirja koostamine – 30 minutit;
-
20.05.2025 suhtlus kohu ja kliendiga – 15 minutit;
-
19.08.2025 ettevalmistus eelistungiks ja istungil osalemine – 3 tundi;
-
02.09.2025 tutvumine protokolliga ja olukorra analüüs – 1 tund;
-
03.09.2025 täiendava haginõude koostamine – 4 tundi;
-
23.10.2025 menetluskulude nimekirja koostamine – 15 minutit.
Arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, hindab kohus, et märgitud
hageja esindaja toimingud ja ka ajakulu neile toimingutele kokku 25 tunni ulatuses on vajalik
ning põhjendatud. Hageja esitatud nõuded on õiguslikult keerukad. Hageja on nõudeid
vastavalt kohtu juhistele täiendanud ning asjas on toimunud ka eelistung. Kohus leiab, et
põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub
käibemaks. Tasu sellises määras jääb keskmist sarnase õigusteenuse eest makstava
advokaadist esindaja tasu piiresse. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja
seega on TsMS § 174 lg 10 kohaselt esindaja kulud hüvitatavad koos käibemaksuga.
2-24-17271
12. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 4397,80
eurot, sh riigilõivud summas 490 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 3907,80
eurot.
Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 4397,80
eurot kostjalt hageja kasuks välja.
Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise
menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises
lauses ettenähtud määras.
13. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask
Kohtunik