3-25-3008/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

24.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3008

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada luba

pidada X. X kinni ja paigutada ta

kinnipidamiskeskusesse

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina

Lõbus

Puudutatud isik – X. X, esindaja v.adv Aleksei

Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus (kinnine menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määruse

peale.

2. Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.11.2025

määrus muutmata.

3. Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus selliselt, et puudutatud isiku nimi ning

Eestisse saabumise aeg on asendatud tähemärgiga.

Selgitused

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1

ja 3, § 265 lg 5). Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg

1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik X. X saabus XX.XX.XXXX lennureisiga

Istanbulist Tallinna-1 piiripunkti. Isik esitas piiril kontrollimiseks Egiptuse kodaniku passi,

milles oli Araabia Ühendemiraatides asuva Eesti Suursaatkonna väljastatud Eesti lühiajaline

viisa (kehtivus 01.09.2025–21.09.2025, lubatud päevade arv 6). Piiril küsitleti puudutatud

isikut. Kuna isikul puudusid dokumendid, mis õigustaksid tema reisi eesmärki, tunnistati tema

3-25-3008

Eesti viisa kehtetuks ja kohaldati sisenemiskeeldu. Isik allkirjastas lennujaamas

sisenemiskeelu otsuse ning seejärel toimetati ta kinnipidamiskeskusesse ootama 10.09.2025

kavandatud tagasilendu.

Puudutatud isik avaldas 10.09.2025 hommikul kinnipidamiskeskuses soovi taotleda Eestis

rahvusvahelist kaitset. PPA võttis isikult seletuse tema Eestisse saabumise ja rahvusvahelise

kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. Puudutatud isik selgitas, et ei ole rahul oma

eluga Egiptuses ja Araabia Ühendemiraatides. Ta soovib taotleda rahvusvahelist kaitset

Eestis, sest tahab siin elada ja töötada ning õppida eesti keelt. Esialgu oli tema reisi eesmärk

turism, ta tuli Eestisse koos sõbraga. Egiptuses olles tekkis tal kaks aastat tagasi mõte, et ta

tahaks minna Euroopasse. Ta läks Dubaisse, kuid seal talle ei meeldinud. Ta hakkas

internetist otsima riike Euroopas, kuhu tahaks minna ja sai aru, et Eesti otsib inimesi. Kuna ta

ei oska lugeda, siis nägi ta seda kõike YouTube’is videoid vaadates. Tema jaoks oli kõige

parem valik Eesti, kuna siin on ilus ja puhas. Dubais sai ta kokku sõbraga, kellel tekkis samuti

mõte minna Eestisse reisima. Nad taotlesid viisad, ostsid piletid ja tulid XX.XX.XXXX

Eestisse. Kuna viisa anti 6 päevaks, plaanisid nad Eestis natuke ringi käia ja minna tagasi

Dubaisse, taotleda seal mõne Euroopa riigi viisat ja minna riiki, kes viisa annab ning taotleda

seal varjupaika. Kui piirivalvurid ei lubanud tal Eestisse siseneda, siis oli ta lennujaamas

esialgu nõus, et läheb tagasi koju. Kui ta viidi ööseks kinnipidamiskeskusesse tagasilendu

ootama, siis sai ta aru, et tegelikult ei ole tal enam raha, mille eest maksta tagasilennu eest ja

Dubais elada. Kuna raha ei ole, otsustas ta taotleda Eestis varjupaika.

Vestluse käigus palus PPA puudutatud isiku luba vaadata läbi tema telefon, mida isik esialgu

lubas, kuid mõtles siis ümber. 10.09.2025 kl 17.45 ütles isik, et ta ei soovi varjupaika, sest

PPA küsib liiga palju küsimusi (dtl 49). Kaks tundi hiljem saabus PPA-le teade, et puudutatud

isik mõtles ümber ja soovib esitada araabia keeles trükitud taotluse, mida aitasid koostada

teised kinnipidamiskeskuses kinnipeetud isikud. Kirja sisu oli järgmine (tõlgitud tõlgi abil

eesti keelde): „Mina X. X soovin taotleda rahvusvahelist kaitset siin Eestis. Mul on kahju, et

mina võtsin eile oma taotluse tagasi, sest olen palestiinlane ja seal minu riik on ebaturvaline.“

2. Tallinna Halduskohus andis 11.09.2025 määrusega PPA-le loa paigutada puudutatud

isik VRKS § 361 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.11.2025. Tallinna Ringkonnakohus jättis

08.10.2025 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis

04.11.2025 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.

3. PPA esitas 06.11.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest

esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.

Isiku suhtes on käimas varjupaigataotluse menetlus, kus on vaja kontrollida tema esitatud

infot ja tõendeid. Vabaduses viibides võib isik minna mõnda teise liikmesriiki või asuda end

Eestis varjama. Ta on andnud vastuolulisi ja ebausaldusväärseid ütlusi plaani kohta hakata

Eestis turistiviisa alusel tööle. Põgenemisoht on aktuaalne. Arvestades isikuga seotud

asjaolusid kogumis (ebausaldusväärsed ja vastuolulised ütlused Eestisse tulemise kohta,

turismiviisaga Eestisse tööle tuleku planeerimine, riiki sisenedes piirikontrollis oma tuleku

eesmärkide varjamine), on isikust tulenev põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei

ole võimalik kohaldada muid järelevalvemeetmeid. Isik ei sisenenud seaduslikult viisa alusel,

PPA tühistas piiril isiku viisa ning tegi talle piiril sisenemiskeelu. Esialgu keeldus isik telefoni

üleandmisest, hiljem andis vale parooli ja seniajani ei ole õiget parooli andnud.

2(5)

3-25-3008

4. Tallinna Halduskohus pikendas 07.11.2025 määrusega puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 07.03.2026 (k.a).

Taotlus on VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 ning § 362 lg-te 2 ja 5 alusel põhjendatud.

Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli. Isikuga on 07.10.2025 korraldatud

vestlus, mille protokollist nähtuvad tema selgitused, et tema kodumaal Palestiinas rikutakse

inimõigusi ning tal ei ole kodu. Puudutatud isikul on Egiptuse kodakondsus, kuid ta ei soovi

seal elada. Puudutatud isik töötas Dubais, kuid ka seal rikuti inimõigusi. Isik soovib elada

üksnes Euroopas, eelkõige Eestis. Puudutatud isik soovib Eestis elamisluba (dtl 177, 180).

Puudutatud isik ei andnud jätkuvalt selliseid selgitusi, mis viitaks tema tagakiusamisele.

Puudutatud isiku selgitustest nähtub, et tema eesmärk on Eestis elada ning tööd leida, kuivõrd

tuttava kinnitusel antakse Eestis elamisluba palestiinlastele. Kohus nõustub PPA-ga, et

puudutatud isiku erinevatel aegadel antud selgitused ja ütlused ning nendest tekkinud

vastuolud ei tekita isiku suhtes usaldust.

Ainuüksi vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist

lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht.

Puudutatud isiku selgitustest saab üheselt järeldada, et puudutatud isik ei soovi

lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 68 p-s 6 märgitud põgenemisohule viitav

asjaolu. Puudutatud isiku selgitustest nähtub, et tal on olemas kontaktid, kes aitavad taotleda

viisat ning broneerida majutust ja reisida (dtl 183). Seega on ilmne, et isikul on teadmised,

oskused, kontaktid ja vahendid dokumentide hankimiseks ning nende abil soovi korral

teistesse liikmesriikide edasi liikumiseks. Lisaks avaldas puudutatud isik PPA-le, et võtab

oma taotluse tagasi ja soovib minna koju (dtl 16), kuid mõtles kiiresti ümber ja esitas uuesti

rahvusvahelise kaitse taotluse. Eelnevat arvestades saab isiku ütlustest ja hoiakutest järeldada,

et tõenäoliselt ei olnud tal plaanis jääda Eestisse, vaid siit edasi liikuda. Isikul puuduvad

Eestis viibimiskoht, tuttavad ja sugulased ning mistahes muu seos Eestiga. Puudutatud isiku

kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne

ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks

kättesaadav. Eelnevat leidis ka Tallinna Ringkonnakohus 08.10.2025 määruses.

Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud,

sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12).

Kohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 07.03.2026 pidada

ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust ja

rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks pidada

tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega (VRKS § 363

lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.11.2025 määrus ja

vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida, ei pea puudutatud

isik selleks viibima kinnipidamiskeskuses. Isik oleks kättesaadav ka varjupaigataotlejate

majutuskeskuses ning tal puudub soov põgeneda. Halduskohus ei ole isiku põgenemise ohtu

3(5)

3-25-3008

piisavalt põhjendanud. Isik ei ole ka oma käitumisega näidanud üles soovi menetlusest

kõrvale hoida ning ta on olnud valmis tegema koostööd. Jätkuval kinnipidamisel tuleb isikule

tekkivat üha intensiivsemat riivet kaaluda vabaduse võtmise põhjuste kaalukusega, kuid

kohus pole seda teinud. PPA-l tulnuks selgitada, milliseid toiminguid on vahepealsel ajal

tehtud asjaolude väljaselgitamiseks, nt tehtud päring välisriigile. Isiku puhul on võimalik

rakendada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid. Ei ole tõendatud, et isik on ohtlik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1).

7. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks

halduskohtu põhjendusi täies ulatuses korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2), jäädes muu

hulgas ka oma 08.10.2025 määruses toodud seisukohtade juurde.

8. Rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuleviimiseks peab puudutatud isik olema PPA-le

kättesaadav. Isiku ütlused olid jätkuvalt üldsõnalised ja ebaselged ning ta ei ole välja toonud

selliseid asjaolusid või tõendeid, mis viitaks tema tagakiusamisele. Sellegipoolest tuleb PPA-l

kontrollida esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teha

selleks vajalikke menetlustoiminguid, samuti võrrelda vestlusel saadud infot päritoluriigi

infoga (vt VRKS § 18 lg-d 2 ja 3). PPA-l ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses võimalik

pöörduda tõendite kogumiseks päritolumaa asutuste poole, arvestades rahvusvahelise kaitse

menetluse konfidentsiaalsust. See tähendab, et koguda tuleb infot kõikvõimalikest muudest

allikatest, mis võib olla aeganõudev. Menetlejal on tarvis vahetult kogeda ja tajuda isiku

antavaid ütlusi. Rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski isiku

ütluste usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid võib nappida. Seejuures võib

vahetu küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt

sõltuda ka sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (näiteks tema reaktsioonist PPA

küsimustele, tema kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist, väljendusviisist vmt).

9. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab

järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 68 p-s 6 märgitud

põgenemisohule viitav asjaolu. Ta hankis endale Schengeni alale sisenemiseks lühiajalise

Eesti viisa. Isiku ütluste kohaselt oli tal paanis Eestis natuke ringi käia ning ööbida hotellis,

samas ei osanud ta nimetada ühtki hotelli, kus ta pidi ööbima. Isiku seletustest nähtub, et ta on

valmis taotlema ükskõik millise Euroopa riigi viisat ja minema riiki, kes annab talle viisa (dtl

48). Ka kohtuistungil kinnitas isik, et oli valmis jääma ükskõik millisesse Euroopa riiki, „aga

tuli ette Eesti“ (dtl 82; istungi salvestis 00:09:23). Esialgu avaldas isik PPA-le, et võtab oma

taotluse tagasi ja soovib minna koju (dtl 16), kuid mõtles kiiresti ümber ja esitas uuesti

rahvusvahelise kaitse taotluse. Eelnevat arvestades saab isiku ütlustest ja hoiakutest järeldada,

et tõenäoliselt ei olnud tal plaanis jääda Eestisse, vaid siit edasi liikuda. Isikul puuduvad

Eestis viibimiskoht, tuttavad ja sugulased ning igasugune muu seos Eestiga. Puudutatud isiku

kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne,

ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks

kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks

aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule. Halduskohus ei jätnud puudutatud

isiku selgitusi tähelepanuta, vaid põhjendas asjakohaselt, miks need ei ole usaldusväärsed.

10. Kokkuvõttes on puudutatud isiku KPK-s kinnipidamine pikendamine neljaks kuuks

proportsionaalne. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega (VRKS § 181 lg 1

kohaselt lahendatakse taotlus üldjuhul kuue kuu jooksul) ja puudutatud isiku olukorra kohta

andmete kogumise ja menetluse keerukust arvestades ei ole alust hinnata kinnipidamist veel

4(5)

3-25-3008

ebaproportsionaalselt pikaks (sh ei ole alust heita PPA-le ette viivitusi menetluses, puudutatud

isikuga peeti esialgne vestlus juba 07.10.2025). Toimikust ei nähtu ja ka isik ei väida, et tal

esineks sedalaadi terviseprobleeme, mis välistavad KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad

andmed, et isiku KPK-s kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega. VRKS

§ 29 lg-s 1 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA

poolt seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku puhul ei anna tõendite alusel tuvastatud

põgenemise oht selleks alust.

11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.11.2025 määrus

muutmata.

12. Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta,

tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja Eestisse saabumise aeg tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

13. Puudutatud isiku väitel ei oska ta lugeda ega kirjutada, mistõttu ei ole eesmärgipärane

teha talle määrusest kirjalikku tõlget. Vabaduse võtmise aluste ja kohtumääruse põhjenduste

talle tutvustamise peab korraldama riigi õigusabi osutav advokaat. Tõlkekulud hüvitatakse

advokaadile justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 §-de 16 ja 18 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)