2-25-104578/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 24. november 2025

Tartu kohtumaja (Kalevi tn 1, 51010 Tartu, e-

post tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-25-104578

Tsiviilasi

Blackhill OÜ hagi C.J-i vastu 1763 euro 36

sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete

saamiseks

Hagi hind

2807 eurot 67 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Blackhill OÜ (registrikood 14829914),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik

Kirsimäe (OÜ Advokaadibüroo Legalia, e-post

XXX)

Kostja C.J (isikukood XXX, elukoht XXX,

XXX, e-post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Blackhill OÜ 05.05.2025 hagi C.J-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista C.J-ilt Blackhill OÜ kasuks välja 2807 eurot 67 senti, millest põhivõlg on

1763 eurot 36 senti, 202 eurot 49 senti intress ja 841 eurot 82 senti sissenõutavaks

muutunud viivis.

3. Jätta menetluskulud C.J-i kanda.

4. Mõista C.J-ilt Blackhill OÜ kasuks välja menetluskulud 980 eurot 20 senti ning

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (980 eurot

20 senti) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui

kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja

ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata

jätmist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Blackhill OÜ (hageja) esitas 17.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rõngu Agro

OÜ (põhivõlgniku) ja C.J-i (kostja) vastu 1997 euro 09 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

18.02.2025 määrusega põhivõlgnikule ja kostjale makseettepaneku. Põhivõlgnik vastuväidet

ei esitanud, kostja esitas makseettepanekule 04.03.2025 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas

04.04.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja koostas põhivõlgnikule maksekäsu. Nõue

kostja vastu anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu

Maakohus jättis hagi 17.04.2025 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase

hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja esitas 05.05.2025 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 2807

eurot 67 senti, millest põhivõlg on 1763 eurot 36 senti, intress on 202 eurot 49 senti ja

sissenõutavaks muutunud viivis on 841 eurot 82 senti, tulenevalt poolte vahel sõlmitud

käenduslepingust nr K231004 (käendusleping).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja põhivõlgnik 06.10.2023 tähtajalise laenulepingu ja

tagatisomandamise lepingu nr LT231005 (põhileping), mille järgi sai põhivõlgnik laenu 3000

eurot, et osta mootorsõiduk BMW 530D (auto). Põhilepingu tingimuste järgi tuli laen

tagastada osamaksetega perioodil 06.10.2023–06.10.2025, lepingutasu oli 90 eurot, intress

4,16% kuus ja viivis 0,5% päevas. Põhilepingust tulenevate kohustuste täitmist tagas

tagatisomandamise leping, mille esemeks oli omandatav auto, samuti kostjaga sõlmitud

käendusleping (dtl 50–53). Käendaja vastutuse ülempiir oli käenduslepingu p 1.1 järgi 6000

eurot.

Põhivõlgnik rikkus põhilepingut, kui jättis alates 06.12.2024 põhilepingust tulenevad

kohustused täitmata. Hageja ütles põhilepingu 07.02.2025 põhivõlgniku kohustuste rikkumise

tõttu üles. Põhivõlgnik on põhilepingu täitmiseks teinud 13 tagasimakset 2599 eurot 54 senti,

ülejäänu on tasumata. Lisaks põhivõlgnikule nõuab hageja täitmist ka kostjalt, kes vastutab

käendajana põhilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarvõlgnikuna.

3. Tartu Maakohus andis kostjale 28.05.2025 tähtaja 14 päeva kompromissiettepaneku kohta

vastuse esitamiseks. Kohus selgitas, et kostja võib selle tähtaja jooksul esitada kohtule ka juba

mõlema poole poolt allkirjastatud kompromissi, mille kohus saab määrusega kinnitada. Kohus

selgitas ka, et kui kostja ei ole nõus kompromissiläbirääkimisi pidama, tuleb kohtule sellest

sama tähtaja jooksul teada anda. Kostja sai kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel määruse

kätte 28.05.2025 kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel, kuid ei vastanud kohtule

tähtaegselt.

4. Tartu Maakohus jättis 10.09.2025 määrusega hagi uuesti käiguta ja kohustas hagejat

täiendama hagi alusena väljatoodud asjaolusid. Kohus märkis, et põhilepingust tulenevate

kohustuste täitmine oli praegusel juhul tagatud kahel viisil, tagatisomandamise ja kostjaga

sõlmitud käsunduslepingu kaudu. Seega on kohtu hinnangul olukord õiguslikult sarnane

sellele, kui põhivõlgnik oleks sõlminud hagejaga liisingulepingu ning tagatisomandamine on

majanduslikult samaväärne pandiõigusega. Kohus leidis, et asjakohane on käenduslepingu

kontekstis ka VÕS § 149 lg 5, mis sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on

põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku

vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti

väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel.

Kohus palus hagejal muuhulgas välja tuua, kellele kuulub praegu tagatisomandamise esemeks

olnud põhilepingust tulenevate kohustuste täitmist taganud sõiduk BMW 530D, kas hageja on

ise või kolmanda isiku vahendusel sõiduki müünud, milline oli sõiduki väärtus (mitte

müügihind) selle müümise ajal ning põhjendada, miks ja millises ulatuses on põhilepingust

tulenevad kohustused vaatamata tagatisomandamise esemeks olnud sõidukile endiselt

täitmata.

5. Hageja esitas 24.09.2025 kohtule vastuse, milles selgitas, et tagatiseks oleva auto

realiseerimine ei olnud võimalik sest see on hävinud. Auto ärandati ning hiljem sisuliselt

hävis 10.11.2024 liiklusõnnetuses, pärast mida määras politsei auto hävitamisele. Auto

realiseerimine oleks suurendanud üksnes kulusid (treileri tasu, parkla tasud, võimalik

lammutustasu). Hageja esitas kohtule tõendina ka kirjavahetuse Politsei- ja Piirivalveametiga

ning väljavõtte liiklusregistrist, millest nähtub, et sõiduk BMW 530D numbrimärgiga

309PXH on registrist kustutatud kui lammutatud sõiduk.

6. Tartu Maakohus võttis 07.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja määruse

kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu kätte 07.10.2025 kell 17.59. Kostja ei vastanud

tähtaegselt hagile. Hageja taotles hagis, et kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta, rahuldaks

kohus hagi TsMS § 407 järgi tagaseljaotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51

mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja

ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale

toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse

võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata

jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning

jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

8. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda

ning määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja

on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja

kulu 976 eurot (sh km). Lepinguline esindaja osutas viis tundi õigusabi 160 eurot + km tunnis.

Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud menetluskulud seoses käesoleva

kohtuasjaga. Hageja palus TsMS § 172 lg 10 järgi lepingulise esindaja kulud välja mõista

käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada.

9. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2

mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus leiab, et hageja

lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt.

Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus

üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega

hindama iga kuluartiklit eraldi.

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,

keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise

esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-

124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

10. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu kolm tundi ning põhjendatud vandeadvokaadi abi tunnitasu

määr 160 eurot + km. Kohus arvestab seejuures, et asjaolusid oli vähe, hageja koostatud

menetlusdokumentide sisu ei olnud keerukas ning tõendeid oli vähe. Põhjendatud ajakulu

kolm tundi hõlmab kliendiga suhtlemist, materjalidega tutvumist ja õiguslikku analüüsi, lisade

selekteerimist, nõude arvestuse koostamist ja hagi koostamist ja esitamist kohtule.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud

eurot 980 eurot 20 senti (riigilõiv 385 eurot + esindajakulu 595 eurot 20 senti). Kohus mõistab

menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

11. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin