2-25-2838/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2838

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi Xi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

26 856,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757),

lepinguline esindaja Leana Land

Kostja: X (isikukood XXX)

kohtuistung 12.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 20.06.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-2301406 tulenev põhivõlg 3090,42 eurot ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvad uuesti määratud tagasimaksed järgmiselt:

15.12.2025 367,50 eurot

15.01.2026 367,50 eurot

15.02.2026 367,50 eurot

15.03.2026 367,50 eurot

15.04.2026 367,50 eurot

15.05.2026 367,50 eurot

15.06.2026 367,50 eurot

15.07.2026 367,50 eurot

15.08.2026 367,50 eurot

15.09.2026 367,50 eurot

15.10.2026 367,50 eurot

15.11.2026 367,50 eurot

15.12.2026 367,50 eurot

15.01.2027 367,50 eurot

15.02.2027 367,50 eurot

15.03.2027 367,50 eurot

15.04.2027 367,50 eurot

15.05.2027 367,50 eurot

15.06.2027 367,50 eurot

15.07.2027 367,50 eurot

15.08.2027 367,50 eurot

15.09.2027 367,50 eurot

15.10.2027 367,50 eurot

15.11.2027 367,50 eurot

15.12.2027 367,50 eurot

15.01.2028 367,50 eurot

15.02.2028 367,50 eurot

15.03.2028 367,50 eurot

15.04.2028 367,50 eurot

15.05.2028 367,50 eurot

15.06.2028 367,50 eurot

15.07.2028 367,50 eurot

15.08.2028 367,50 eurot

15.09.2028 367,50 eurot

15.10.2028 367,50 eurot

15.11.2028 367,50 eurot

15.12.2028 367,50 eurot

15.01.2029 367,50 eurot

15.02.2029 367,50 eurot

15.03.2029 367,50 eurot

15.04.2029 367,50 eurot

15.05.2029 367,50 eurot

15.06.2029 367,50 eurot

15.07.2029 367,50 eurot

15.08.2029 367,50 eurot

15.09.2029 367,50 eurot

15.10.2029 367,50 eurot

15.11.2029 367,50 eurot

15.12.2029 367,50 eurot

15.01.2030 367,50 eurot

15.02.2030 367,50 eurot

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 4084,74 euro ulatuses, intressinõue 926,73 eurot ning

haldustasunõue 12,16 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud 81,29% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

18,71% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1138,06 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn,

elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 20.02.2025 hagi kostja vastu ning 28.04.2025 alternatiivse

nõude, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 20.06.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23014046 tulenev tagastamata krediidisumma 25 917,66

eurot, intress 926,73 eurot ning haldustasu 12,16 eurot.

1.2. Alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 20.06.2023 sõlmitud

laenulepingust nr CL-EEC-23014046 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed,

kokku 21 832,92 eurot, vastavalt 28.04.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete

maksegraafikule.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude osas esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 20.06.2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23014046, mille

kohaselt andis hageja kostjale üle 30 000 eurot. Kostja kohustatud maksma hagejale intressi

10,40% aastas (0,0289% päevas). Lepingus on väljendatud viivis 10,40% (s.o 0,0289% päevas)

aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste

peatükis.

Krediidi kulukuse määraks oli 12,04% ja see oli arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 30 000

EUR, krediidileping kehtib 80 kuud, intress on 10,40% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on

600 EUR, igakuine lepinguhaldustasu on 2,99 EUR kuus, krediit võetakse kasutusele viivitamatult

ja täies mahus. Krediidi kogukulu oli 42 097,52 EUR.

Krediidisummast tasaarvestati väljamakse tasu 600 eurot, maksti välja 20.06.2023 järgnevalt: 14

301,54 eurot kostja arvelduskontole XXXXXX ja 15 098,46 eurot LHV Finance AS

arvelduskontole XXXXXX.

2.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Laenutaotlusel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 1755 eurot neto ettevõttest AS

Tallink Grupp. Hageja tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks

viimase kolme kuu jooksul on olnud 1671 eurot kuus (LHV arvelduskonto väljavõte XXXXXX

perioodil 01.02.2023 - 15.06.2023). Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi

182 eurot. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid

krediidikohustusi 282 eurot:

Inbank Finace AS 143/144 eurot

Inbank Finace AS 39 eurot

Luminor Bank AS 5 eurot

Swedbank AS 2 eurot

Swedbank AS 2 eurot

Holm Bank AS 80 eurot

Inbank AS 1 euro

TKM Finants AS 1 euro

Coop Finants AS 8 eurot.

Samuti oli kostjal püsivaid finantskohustusi 278 eurot, kuid need kohustused kuulusid

refinantseerimisele, mistõttu neid krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei võetud.

Krediidilepingust nr CL-EEC-23014046 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 526.22

eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 1671 eurot kuus, moodus kostja

igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim

tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 48,37((282,00+526.22)/1671,00*100)%, mis

on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal

sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 51,63% sissetulekutest ehk

siis 862,78 eurot.

Arvelduskontodelt nähtusid regulaarsete majapidamiskuludena (elekter, gaas, vesi, internet jms) ja

eluasemekuludena järgmised kanded: Elisa Eesti AS, Telia Eesti AS, Eesti Energia AS, Spotify,

keskmiselt kokku 297,60 eurot. Seega oli Kostja võimeline kandma elamiskulusid pärast

krediidikohustuste tasumist alles jäänud summast 862,78 eurot ning kostjale jäi piisavalt

vahendeid ka muude kulude jaoks. Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et

kostjal ei ole ülalpeetavaid, kostja ei ole abielus.

Samuti omandas krediidiandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta avalikest

andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu- ja Tolliametist.

Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.

2.3. Kostja on hagejale makseid teinud kokku 8 167,08 eurot, millest on arvestatud haldustasudeks

41,86 eurot, intressideks 3 437,88 eurot, krediidisumma katteks 4 082,34 eurot, lepingutasu katteks

600 eurot, võla sissenõudekuludeks 5 eurot.

Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise osamaksega: 15.09.2024

osamakse summas 331,22 eurot, 15.10.2024 osamakse summas 526,22 eurot, 15.11.2024

osamakse summas 526,22 eurot, 15.12.2024 osamakse summas 526,22 eurot.

Hageja hoiatas 18.11.2024.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei

tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja ei reageerinud kostja

lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete

kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 19.12.2024.a.

ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja on lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastanud

elektrooniliselt e-postile ja tähitud kirjaga.

2.4. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset,

siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 25 917,66 (30 000-4082,34).

Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas

926,73 eurot. Sissenõutavaks muutunud intressinõue on kujunenud järgmiselt – lepingu

maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil tasumisele 4 364,61 eurot, millest

kostja tasus 3 437,88 eurot.

Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 15.09.2024 kuni 15.12.2024 tasuma lepingu haldustasu

11.96 eurot. Samuti nõuab hageja lepingu tasu järgmise osamakse eest proportsionaalselt kuni

ülesütlemiseni 16.12.2024-19.12.2024 summas 0.20 (2,99/31*2 päeva eest) senti. Seega on

lepingu haldustasu võlgnevus kokku 12.16 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Menetlusse võtmise määrused on kostjale kätte toimetatud 31.03.2025 ja 31.07.2025. Kostjale

oli antud tähtaeg hagile vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist 12.11.2025

võttis osa hageja. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, kostja ei teatanud kohtuistungile

ilmumata jätmisest. Kohus ei pidanud perspektiivikaks, et kostja ka järgmisel korral ilmuks, kui

istung edasi lükata. Seetõttu vaatas kohus asja sisuliselt läbi kostja osavõtuta.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu (dtl 12), mille pooled

on digitaalallkirjastanud 20.06.2023. Digiallkirja konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht,

tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23014046

põhitingimused, tarbijakrediidilepingu

üldtingimused ja maksegraafik.

Kohtuistungil selgitas hageja, et lepingudokumendid olid kostjale kättesaadavad hageja

iseteeninduskeskkonnas ning et kostja oli iseteeninduskeskkonda kasutanud, sest leping

allkirjastati iseteeninduskeskkonna kaudu.

Hageja on ka tõendanud (maksekorraldused dtl 21 ja 22) enda väited laenu väljamaksmise kohta.

Lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud 20.06.2023 kehtinud krediidi kulukuse maksimaalset

määra (mis oli 45,93%).

Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival

andmekandjal), lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses)

on välja makstud.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja

tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS

§ 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis

2.2. toodud väited.

Hageja on tõendina esitanud faili „laenutaotlus“ (dtl 27), mis tõendab hageja esitatud väiteid kostja

poolt märgitud sissetuleku, ülalpeetavate ja finantskohustuste kohta. Tõendist „registripäringud“

(dtl 30) nähtub, et hageja on 14.06 ja 16.06.2023 teinud päringud maksuvõla ja maksehäirete kohta

ning et päringu vastuseks oli, et aktiivseid maksehäireid ei ole.

Hageja on esitanud ka kostja kontode väljavõtted:

konto XXXXXX väljavõte perioodi 01.02.2023-15.06.2023 kohta (dtl alates 34),

konto XXXXXXX väljavõte perioodi 13.12.2022 - 13.06.2023 kohta (dtl alates 42) ja väljavõte

perioodi 01.02.2023 - 16.06.2023 kohta (dtl 78),

konto XXXXXXX väljavõte perioodi 13.12.2022 - 13.06.2023 kohta (dtl alates 44) ja väljavõte

perioodi 01.02.2023 - 16.06.2023 kohta (dtl alates 72,

konto XXXXXXX väljavõte perioodi 13.12.2022 - 13.06.2023 kohta (dtl alates 49) ja väljavõte

perioodi 01.02.2023 - 16.06.2023 kohta (dtl 82),

konto XXXXXXX väljavõte perioodi 13.12.2022 - 13.06.2023 kohta (dtl alates 51),

konto XXXXXXX väljavõte perioodi 13.12.2022 - 13.06.2023 kohta (dtl alates 56),

konto XXXXXXX väljavõte perioodi 01.02.2023 - 16.06.2023 kohta (dtl 80).

Hageja on esitanud ka tõendi pealkirjaga „XXXXXXX“, kuid sisuks on konto nr EE26 2200 2210

1605 1725 väljavõte. Hageja selgitas, et sellise faili esitas kostja hagejale omaalgatuslikult laenu

andmise menetluses, hageja salvestas selle krediiditoimikusse, kuid analüüsis seda ei kasutanud,

sest tegemist oli vaba tagasimaksega krediitkaardikontoga, mille puhul põhikontolt nr XXXXXXX

on perioodil 13.12.2022–13.06.2023 tehtud üksnes kolm teenustasu kulu kirjet summas 0,38 eurot.

Hageja väitel puuduvad igasugused märgid regulaarsetest või märkimisväärsetest krediitkaardi

tagasimaksetest.

Konto lõpuga 9517 väljavõttelt nähtub palga saamine hageja väidetud suuruses ja ettevõttelt.

Konto lõpuga 9517 väljavõttelt nähtuvad finantskohustused:



Inbank Finance AS leping L89009766719



Inbank Finance AS leping L89006279429



Inbank Finance AS leping L89012063658



TKM Finants AS-le maksed veebruaris 320,95 eurot, märtsis 341,76 eurot, aprillis 496,94

eurot, mais 373,95 + 74,09 + 26.25 + 21.49 + 25.64 + 20.51 eurot, juunis 100+ 119.46+

11.57+ 15.64+ 202.97



Holm Bank AS VISA Classic International osamakse/ xxxxxxx



Inbank Makse kontole / xxxxxxx



ESTO AS krediidikonto



Coop Finants AS leping XXXXXXX.

Lisaks nähtub samalt konto väljavõttelt, et kostja on pidevalt teinud makseid enda teisele kontole

XXXXXXXX selgitusega krediidi tagasimakse või makse krediidikontole.

Konto lõpuga 1725 väljavõttelt nähtub Swedbank AS krediitkaart 00-105610-EG. Konto lõpuga

0304 väljavõttelt nähtub Swedbank AS krediitkaart 00-098670-RK.

Luminor Bank AS ees oleva kohustuse tuvastas hageja kostja Luminori konto väljavõtte alusel,

pidades selleks kirjeid deebetintress märtsis, aprillis ja mais, keskmiselt 5 eurot kuus.

Kohtuistungil selgitas hageja, et küsis enne lepingu sõlmimist kostjalt üle ESTO krediidikontosse

puutuva ning kostja väitel olid kohustused ESTO AS ees lõppenud. Hageja väitel esitas kostja

20.06.2023 hagejale ka ekraani kuvatõmmise ESTO AS iseteenindusest, millest nähtus, et kostjal

on ESTO krediidikontol vaba raha limiit 2900 eurot ja et see on terves ulatuses kasutamata. Kohus

tuvastas kostja konto lõpuga 9517 väljavõttelt, et kostja oli 02.06.2023 võtnud ESTO AS

krediidikontolt 1800 eurot kuid kandnud samal päeval ESTO AS-le üle 2963,22 eurot samal

päeval LHV Finance AS-lt saadud laenu arvelt. Seega võis hageja kohtu hinnangul lähtuda sellest,

et kostjal nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal ei olnud ESTO AS ees kohustusi.

Inbank Finance AS lepingu nr L89006279429 osas selgitas hageja istungil, et kostja konto lõpuga

9517 väljavõttelt nähtus, et märtsis 2023 Inbank Finance AS-le tehtud makse selgituses oli 19

makse 20-st ning pärast aprilli ei ole rohkem makseid tehtud. Kohus nõustub, et hageja võis selle

põhjal lugeda, et see finantskohustus on lõppenud.

Kohtuistungil selgus, et hageja ei olnud kostja finantskohustuste hulgas arvestanud kostja kontolt

nähtuvate tagasimaksetega krediidikontole XXXXXXXX, hageja ei osanud selgitada, mis põhjusel

ei arvestatud; ka selle konto väljavõtet ei kogutud.

Hageja on arvestanud 9 finantskohustuse kuiseks kuluks 282 eurot. Seejuures on hageja

arvestanud Luminor Bank AS finantskohustuse osas selle igakuiseks suuruseks 5 eurot, Swedbank

AS krediitkaartide puhul kummagi osas 2 eurot, Inbank AS kohustuseks 1 euro, TKM Finants AS

kohustuseks 1 euro, Coop Finants AS kohustuseks 8 eurot.

Kohtu hinnangul andis selliste summadega arvestamine väära ettekujutuse kostja

finantskohustustest. Esiteks nähtub kostja konto väljavõttelt, et TKM Finants AS-le tasus kostja

igakuiselt sadu eurosid. Kostja kontode lõpuga 1725 ja 0304 väljavõtetelt nähtub, et kostja

krediitkaardikontodelt on pank debiteerinud krediitkaartide põhiosamakseid, intresse ning kostja

on krediitkaardi kontole kandud raha krediidi tagasimaksetena, mistõttu kindlasti ei ole

põhjendatud arvestada, et nende krediitkaartidega seotud kohustus oli vaid 4 eurot kuus. Inbank

AS-le on kostja teinud ülekandeid veebruaris 15,04 eurot, märtsis 28.03 eurot, aprillis 44,24+100

eurot, mais 100 eurot, juunis 300 eurot. Seega ei olnud põhjendatud arvestada Inbank AS-i ees

oleva finantskohustuse (krediidikonto) suuruseks vaid 1 eurot kuus. Ühte finantskohustust, nagu

eespool märgitud, hageja üldse ei arvestanud. Krediidikontole XXXXXXXX oli kostja teinud

konto väljavõttest nähtuval perioodil 49 ülekannet, näiteks 2023. a juunis 618,84 eurot (eelnevalt

kuudel samamoodi palju kordi ning ka sadu eurosid korraga).

Konto väljavõttelt nähtub, et kostja võttis laenu ka selleks, et eelmisi laenukohustusi täita (nt konto

lõpuga 9517 väljavõttel 07.04 ESTO krediidikonto väljamakse ja selle arvelt teiste laenumaksete

tasumine 07-10.04, 18.04 Inbank Finance AS väljamakse ja kohe selle järel tehtud laenumaksete

tasumised). Esitatud konto väljavõtete kohaselt olid konto jäägid XXXXXXX 0 eurot,

XXXXXXX 100 eurot, XXXXXXX 0 eurot, XXXXXXX 19,13 eurot, XXXXXXX 1,85 eurot,

XXXXXXX 11,53 eurot, XXXXXX 500,74 eurot.

Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja ei selgitanud välja kostja finantskohustusi

adekvaatselt. Arvestades, kui palju tarbimislaene kostja võtnud oli (vähemalt 10) ning et lisaks oli

veel 2, mis hageja poolt antud laenuga refinantseeriti, ei saanud hagejal kohtu hinnangul tekkida

mõistlikku usku sellesse, et kostja suudab pikas perspektiivis võetud kohustusi täita; seda veel

sedavõrd suure laenu (30 000 eurot) juurde andmisel. Pidev laenude juurde võtmine ning

laenumaksete tasumine uute laenudega on selge märk sellest, et tarbija jõuab varem või hiljem

olukorda, kus ta ei suuda kõiki kohustusi enam täita.

Kohus leiab seega, et krediidiandja ei hinnanud adekvaatselt kostja finantskohustusi ja

laenuvõtmisharjumusi ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Lepingu järgi oli viimase osamakse tasumise tähtajaks 15.02.2030, seega leping ei ole korraliselt

lõppenud. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ja tagasimaksed uuesti määranud. Hageja

toob välja, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 19.12.2024

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva

osamaksega võlas.

Hageja esitatud fail tagasimaksete uuesti määramise kohta (dtl 107) on perioodile 15.03.2025-

15.02.2030, summale 21 832,92 eurot, mis on tagastamata laenusumma, kui arvestada kõik seni

tasutu välja makstud laenu katteks (välja makstud laen 29 400 - tagasimaksed 7567,08 = 21

832,92). Kuid kohus saab aru, et hageja jagas välja makstud laenusumma 29400 80 võrdseks

osamakseks (osamakse tuleb 367,50 eurot ning seejärel arvestas kõik tasutu nende katteks).

Peale seni tasutu uuesti määratud tagasimaksete katteks arvestamis on kostjal tasumata 15.03.2025

osamakse jääk 150,42 euro ulatuses ja edasised osamaksed 367,50 eurot, alates 15.04.2025 kuni

15.11.2025. Kokku on seega kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud

3090,42 euro ulatuses uuesti määratud, tasumata, tagasimakseid.

Hageja väitel laekus kostjalt viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks 09.10.2024.

Hageja põhjendab edasiulatuvat nõuet sellega, et võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuistungil kinnitas hageja, et kostja ei ole

vahepeal täiendavaid tagasimakseid teinud. Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et hagejal on põhjust

arvata, et kostja ei tasu osamakseid ka edaspidi.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti

1, § 108 lg 1, § 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud, tasumata uuesti määratud osamaksed kokku 3090,42 eurot ja edasiulatuvalt osamaksed

15.12.2025 kuni 15.02.2030 vastavalt uuesti määratud tagasimaksete graafikule.

Hageja intressinõue jääb rahuldamata, sest hageja ei ole tagasimaksete uuesti määramisel

seadusjärgset intressi arvestanud. Rahuldamata jääb ka haldustasu nõue, sest VÕS § 4034 lg 7

kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisel tarbija muid tasusid ei võlgne.

Viivist ei ole hageja nõudnud ei algses hagis ega alternatiivses nõudes.

7. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on riigilõiv 1400 eurot.

Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiga.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kokku 21 832,92 eurot, mis on

hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (26 856,55 eurot) 81,29%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1

alusel hageja menetluskulud 81,29% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 18,71%

ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 81,29% hageja menetluskuludest (1400 eurot), millele

vastab summa 1138,06 eurot.

Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg

2)

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik