2-24-18784/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-18784

Kohtuasi

W.S avaldus täitemenetluse nr 031/2014/54

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. märtsi 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W.S määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): W.S (isikukood XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja): Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid

Rahkema ja Ahto Järvela

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Aktiva Finance Group OÜ 3. aprilli 2025. a ja 11. novembri 2025. a

seisukohtade lisad ning 17. novembri 2025. a seisukoha lisad 2 ja 3. Keelduda 17.

novembri 2025. a seisukoha lisa 1 vastuvõtmisest ja eemaldada see asja materjali

hulgast.

2. Võtta vastu W.S 14. novembri 2025. a seisukoha lisa.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Tühistada Harju Maakohtu 7. märtsi 2025. a määrus.

5. Jätta W.S avaldus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 031/2014/54 nõude täitmise

aegumise tõttu läbi vaatamata.

6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-24-18784

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.S (avaldaja, võlgnik) esitas 11.12.2024 (täpsustatud 27.12.2024 ja 31.12.2024) avalduse

täitemenetluse nr 031/2014/54 lõpetamiseks aegumise tõttu.

1.1. Avalduse kohaselt alustas kohtutäitur Katrin Vellet Aktiva Finance Group OÜ

(puudutatud isik, sissenõudja) täitmisavalduse ja Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu

(tsiviilasi nr 2-13-24905) alusel novembris 2014 avaldaja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr

031/2014/54. Täitedokumendiga välja mõistetud põhivõlg on tasutud. Sissenõudja esitas

pärast põhivõla täitmist täiendavate viiviste nõude 743,09 eurot, mille ulatuses on avaldaja

pangakonto arestitud.

1.2. Täitedokumendi täitmisest on möödunud kümme aastat, seega on põhikohustuse täitmine

aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1). Kuna põhinõude täitmine on

aegunud, on TsÜS § 144 kohaselt aegunud ka viivisenõue.

2. Sissenõudja avaldusele seisukohta ei esitanud.

3. Kohtutäitur Risto Sepp selgitas, et täiteasi nr 027/2014/10248 (endine täiteasja nr

031/2014/54) võeti menetlusse 09.01.2014 sissenõudja 09.01.2014 avalduse alusel. Avaldaja

ei ole sõlminud sissenõudjaga võla tasumiseks maksegraafikut. Avaldaja esitas kohtutäiturile

aegumisavalduse, kuid kuna menetlus on olnud alates 14.02.2022 peatatud hagi tagamise

määruse alusel, ei olnud kohtutäituril võimalik aegumise avalduse menetlemisega edasi

minna.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis 07.03.2025 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

4.1. Määruse põhjenduste kohaselt peatas kohus 14.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-

992 täitemenetluse täiteasjas nr 031/2014/54 kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni

viiviste nõudes 260,75 euro ulatuses ja lisanduvate viiviste nõudes. 15.06.2023 otsusega

tühistas kohus hagi tagamise abinõu, kuid otsus ei ole jõustunud. Seega on täitemenetlus ja

sellest tulenevalt ka nõude täitmine peatatud alates 14.02.2022 ja nõude täitmise

aegumistähtaeg ei ole TsÜS § 168 lg 1 järgi saabunud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega lõpetada

täitemenetlus täitmise aegumise tõttu. Avaldaja palub esialgse õiguskaitse korras

täitemenetlus peatada.

5.1. Täitedokumendiga välja mõistetud põhinõue ja kõrvalnõuded rahuldati juba enne

täiendavate viiviste nõude täitmiseks esitamist ning enne tsiviilasjas nr 2-22-992 hagiavalduse

menetlusse võtmist. Täiemenetlus lõpetati kohtutäituri otsusega. Seega ei saa

täitedokumendiga välja mõistetud rahaline põhinõue ja kõrvalnõuded olla hagi ese tsiviilasjas

2-24-18784

nr 2-22-992. Sissenõudja esitas täiendavate viiviste nõude uue täitmisavaldusena, mille alusel

kohtutäitur tegi eelnevalt lõpetatud täitemenetluse uuendamise otsuse.

5.2. Kohus jättis kohaldamata TsÜS §-i 144. Kuna põhinõue rahuldati enne täitemenetluse

peatamist tsiviilasjas nr 2-22-992 ja täitemenetluse peatamine kehtib üksnes täiendavate

viiviste nõudes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamiseks, toob rahuldatud

põhinõude aegumistähtaja saabumine tagajärjena kaasa ka kõrvalnõuete aegumise. See ei

olene kohtuvaidlusest täiendavate viiviste üle.

6. Maakohus keeldus 02.04.2025 määrusega avaldaja määruskaebuse tagamise taotluse

menetlusse võtmisest.

7. Sissenõudja palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

7.1. Aegumise kohaldamiseks ei ole alust. Täitemenetlus oli tsiviilasjas nr 2-22-992

kohaldatud hagi tagamise tõttu peatatud 14.02.2022 kuni 10.03.2025. Lisaks oli täitemenetlus

peatatud ka tsiviilasjas nr 2-20-12054 kohaldatud hagi tagamise tõttu 02.09.2020 kuni

14.01.2022.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus

9. Tallinna Ringkonnakohus määras 04.11.2025 kirjas menetlusosalistele tähtaja seisukoha

esitamiseks TsÜS § 157 lg 4 kohaldamise kohta siinses asjas.

10. Sissenõudja esitas 11.11.2025 seisukoha, milles kordas varem avaldatud seisukohti.

Täiendavalt esitas sissenõudja taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks, sest kohtutäitur lõpetas

20.06.2025 otsusega täitemenetluse. Sissenõudja nõue on täies ulatuses rahuldatud. Avaldaja

õiguslik huvi täitemenetluse lõpetamise vastu aegumise kohaldamisega on ära langenud.

Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

11. Ringkonnakohus määras 12.11.2025 kirjaga avaldajale tähtaja seisukoha esitamiseks

võlausaldaja seisukoha, sh nõude perspektiivikuse kohta.

12. Avaldaja esitas 14.11.2025 seisukoha, milles palus: 1) tunnistada Pärnu Maakohtu

14.11.2013 maksekäsu tsiviilasjas nr 2-13-24905 alusel viivisnõude täitmine aegunuks alates

15.11.2023; 2) tunnistada avaldaja aegumise kohaldamise avalduse alusel täitemenetluse

lõpetamata jätmine täiteasjas nr 031/2014/54 seadusevastaseks; 3) tunnistada täitemenetluses

nr 031/2014/54 pärast avaldaja aegumise kohaldamise avalduse esitamist sundtäitmise

tulemusena laekunud raha sissenõudjale üle kandmine seadusevastaseks.

13. Avaldaja esitas 14.11.2025 täiendava seisukoha, milles teatas, et nõustub ringkonnakohtu

seisukohaga TsÜS § 157 lg 4 kohaldamise osas.

14. Avaldaja esitas 17.11.2025 kaebuse täienduse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja

teha uue määruse, millega: 1) tunnistada Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu määruse

tsiviilasjas nr 2-13-24905 alusel viivisnõude täitmine aegunuks alates 01.02.2023; 2)

tunnistada avaldaja aegumise kohaldamise avalduse alusel täitemenetluse lõpetamata jätmine

täiteasjas nr 031/2014/54 seadusevastaseks; 3) tunnistada täitemenetluses nr 031/2014/54

pärast viivisnõude aegumistähtaja saabumist sundtäitmise tulemusena laekunud raha

2-24-18784

sissenõudjale üle kandmine seadusevastaseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta sissenõudja

kanda.

15. Sissenõudja esitas 17.11.2025 seisukoha, milles teatas, et ei anna nõusolekut nõuete või

avalduse muutmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel (koosmõjus

§-ga 659) tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 ja TsMS §

477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

17. Avaldaja esitas 14.11.2025 seisukohaga uue tõendi ning sissenõudja esitas uued tõendid

03.04.2025, 11.11.2025 ja 17.11.2025 seisukohtadega. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus

vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Tõendil on tähtsus eelkõige siis, kui see

kinnitab menetlusosalise poolt kohtule esitatud väiteid (TsMS § 236 lg 1). Arvestades

menetlusosaliste väiteid, on uued tõendid asjakohased ja kohus võtab need asja materjali

juurde. Kohus ei võta asja materjali juurde sissenõudja 17.11.2025 seisukohale lisatud

Riigikohtu 10.03.2025 otsust tsiviilasjas nr 2-22-992. See esitati asja materjali juurde juba

03.04.2025.

18. Avaldaja pöördus 11.12.2024 maakohtusse TMS § 2231 alusel, taotledes lõpetada

novembris 2014 alustatud täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu. Sissenõudja avaldas

ringkonnakohtule 11.11.2025 esitatud seisukohas ja esitas sellekohased tõendid, millest

nähtub, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ringkonnakohtu menetluse ajal nõude

rahuldamise tõttu.

19. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja õiguslik huvi täitemenetluse lõpetamise vastu

(õiguskaitsevajadus) praeguseks ära langenud, kuna täitemenetlus on lõpetatud. Seda järeldust

ei muuda asjaolu, et täitemenetlust ei lõpetatud avaldaja soovitud õiguslikul alusel (vt ka

RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 11).

20. Avaldaja teatas 14.11.2025 ja 17.11.2025 seisukohtades, et kuna täitemenetlus lõpetati

kohtumenetluse ajal, muudab avaldaja oma esialgset nõuet. Ringkonnakohus ei anna luba

avalduse muutmiseks ega edasta avaldaja uusi nõudeid maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks siinses asjas.

20.1. TsMS § 376 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja

kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul.

Viidatud säte kohaldub ka hagita vaidlusasjades. Kui vastaspool nõude muutmisele vastu

vaidleb, tuleb kohtul sarnaselt TsMS § 376 lg-s 2 sätestatuga kaaluda, kas algselt esitatud

nõude muutmine on otstarbekas. Lähtuda võiks sellest, et kui avalduse muutmine aitab

paremini saavutada hagita menetluse algatamisega taotletud eesmärki, peaks kohus seda

lubama (TsMS komm II (2017) § 376, p 3.1.b).

20.2. Kuna sissenõudja vaidles nõude muutmisele vastu, tuleb hinnata, kas algselt esitatud

nõude muutmine on otstarbekas. Avaldaja avalduse eesmärgiks oli täitemenetluse lõpetamine

aegumise tõttu. Avaldaja muudetud nõuded ei aita saavutada menetluse algatamisega taotletud

eesmärki, sest kohus ei saa täitemenetlust lõpetada. See on juba lõpetatud.

2-24-18784

20.3. Isegi, kui avaldaja eesmärk oli vabaneda täiendavate viiviste tasumise nõudest, ei aita

avaldaja sõnastatud uued nõuded ka selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Need nõuded on

õiguslikult perspektiivitud. Kui avaldaja leiab, et tal on rahaline nõue alusetult tasutud viiviste

tagastamiseks, tuleb esitada kohtule vastav rahaline nõue. Kohus ei tuvasta kohtulahendi

resolutsioonis nõude rahuldamise üksikuid eeldusi. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtust

ka määruskaebuse väited, mis puudutavad kohtutäituri ja sissenõudja väidetavaid rikkumisi.

21. Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldaja avaldus

tuleb jätta läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, rahuldab kohus

määruskaebuse osaliselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, tuleb vastavalt

muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).

23. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Sama kohaldub siis, kui hagita menetluse avaldus jääb läbi vaatamata

(RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794/201, p 13). Eeltoodu kohaselt on kohtul hagita menetluses

ulatuslik kaalutlusõigus otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane (vt ka RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359/87, p 14).

24. Kuna avaldus jääb läbi vaatamata täitemenetluse muul alusel lõpetamise tõttu, ei saa väita,

et avaldaja oleks pöördunud põhjendamatu avaldusega kohtusse. Avaldaja pöördus kohtusse

11.12.2024, kuid täitemenetlus lõpetati alles 20.06.2025. Neid asjaolusid arvestades ei ole

õiglane jätta menetluskulud üksnes avaldaja kanda. Samas ei oleks õiglane jätta

menetluskulusid ka vaid sissenõudja kanda, sest lõppastmes kohus avaldaja avaldust ei

rahulda. Seetõttu on siinsel juhul õiglane jätta asjas kantud menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

25. Arvestades menetluskulude jaotust, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaks

määramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)