3-25-3007/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3007

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.K kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Margit Paas

Puudutatud isik C.K

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 11.09.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.K määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse C.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.09.2025 määruse

peale.

2. Jätta C.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.09.2025 määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

3. Jätta rahuldamata C.K taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks.

4. Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja Eestisse

saabumise aeg tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-

d 1 ja 3, § 119 lg 1 ja § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-3007

1. Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik C.K saabus XX.XX.XXXX kell 18.29 Tallinna-1

piiripunkti ning esitas kontrollimiseks Egiptuse kodaniku passi, milles oli Eesti

Suursaatkonnas Abu Dhabis väljastatud Eesti viisa, kehtivusega 01.09.–21.09.2025 ja lubatud

päevade arv kuus (6). Piiril viidi isikuga läbi küsitlus, mille tulemusel tunnistati isiku Eesti

viisa kehtetuks ja koostati isikule piiril väljastatud sisenemiskeeld (E) põhjusel, et isikul

puuduvad asjaomased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi.

Sisenemiskeelu otsusele keeldus isik allkirja andmast ning esitas suuliselt soovi taotleda

Eestis rahvusvahelist kaitset.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas XX.XX.XXXX kell 20.35 puudutatud isiku kinni

väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 28² lõike 5 alusel ja toimetas ta PPA

kinnipidamiskeskusesse (KPK) ning seejärel pidas PPA puudutatud isiku XX.XX.XXXX kell

20.40 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.

10.09.2025 selgitas isik, et ta elab juba kümme aastat Dubais. Ta otsis internetist Eesti kohta

infot ning leidis, et Eesti on see koht, kuhu ta tahab tulla elama. Küsitluse käigus selgitas ta, et

Eesti ei olnud ainus riik Euroopas, kuhu ta minna tahtis, vaid ta tegi eeltööd ja uuris välja,

millise Euroopa riigi saatkonnas saaks kõige lihtsamini Euroopa viisat ja kohaliku reisibüroo

abiga vormistas paberid Eesti Suursaatkonnas Abu Dhabis. Isik selgitas, et ta plaanis tulla

Eestisse viisa alusel, leida siin töö ja seadustada enda viibimine Eestis, et ta saaks Eestisse

järgi kutsuda ka oma perekonna, kuid kuna teda Eesti piirilt sisse ei lastud ja ta väga tahtis

Eestisse tulla, siis oligi tema ainus võimalus selleks küsida piiril rahvusvahelist kaitset.

3. PPA esitas 11.09.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest

isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohased

kinnipidamise alused.

Puudutatud isikul on olemas kaks Egiptuse Araabia Vabariigi kodaniku passi, kuid tema

isikusamasuse kontrollimine on vaja siiski läbi viia (VRKS § 36¹ lg 2 p 1).

Isik on selgitanud, et taotles Eesti viisat, kuna see oli kõige lihtsamini saadav Euroopa riigi

viisa. Isik on esitanud viisataotluses hotellibroneeringud ajavahemikuks 01.09.–06.09.2025,

kuid saabus Eesti Vabariigi piirile XX.XX.XXXX, seega vajab selgitamist, kas ta on esitanud

valeandmeid viisa saamiseks ja kas ta on teinud seda teadlikult või on keegi teine teda

aidanud, saades sellest varalist kasu. Samuti on isik selgitanud, et soovis turismi eesmärgil

kuueks päevaks saadud viisa alusel Eestisse tulla, et leida töö ja enda viibimine siin

seadustada. Asjaolud vajavad täpsemat väljaselgitamist (VRKS § 36¹ lg 2 p 3).

PPA-l on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaolud. PPA ei ole

taotluse esitamise hetkeks teostanud VRKS §-s 18 sätestatud tegevusi. Selleks on vajalik isiku

kohalolu ja kohene kättesaadavus menetlejale (VSS § 6⁸ p 6). Isik on PPA-le selgitanud, et

taotles Eesti turismiviisa eesmärgiga tulla Eestisse tööd tegema, kuid kuna teda ei lastud Eesti

piirilt riiki, siis oli ta sunnitud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse. Samuti ei kattu

kuupäevad, milleks isikul oli hotelli broneering, isiku Eestisse saabumise ajaga ning täiendava

päringu tulemusena on selgunud, et isiku hotellibroneering oli tühistatud juba 30.08.2025.

Seega ei ole usutav, et isik soovis üldse Eestisse jääda, vaid pigem kasutas Eestit, et pääseda

Euroopasse ning Eestist esimesel võimalusel edasi liikuda (VRKS § 36¹ lg 2 p 4).

Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Isik on

viisataotlust esitades teadlikult esitanud valeandmeid, kuna tema eesmärk oligi siseneda

2(7)

3-25-3007

ükskõik millisesse Euroopa riiki, et küsida rahvusvahelist kaitset. Täpsemat väljaselgitamist ja

ülekontrollimist vajavad isiku tegelikud kodumaalt lahkumise põhjused ja motiivid.

Selgitamist ja täpsustamist vajavad isiku rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud.

Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks on vajalik ja põhjendatud.

Ainuüksi isiku esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik

hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb

põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta menetluses tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseni ametivõimudele kättesaadav.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.09.2025 määrusega PPA taotluse ning andis loa

puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni 11.11.2025.

Kuna puudutatud isik on avaldanud PPA-le oma isikuandmed ja kodakondsuse ning

isikusamasuse kahtlus PPA-l puudub, siis VRKS § 36¹ lg 2 p-le 1 tuginemine ei ole lubatud.

VRKS § 36¹ lg 2 p 3 eeldused on täidetud. PPA on taotluses piisavalt põhjendanud, et

väljaselgitamist vajab isiku viisaga ja Eestisse saabumise eesmärgiga (turism vs töö vs

rahvusvaheline kaitse) seonduv. Samuti esinevad vastuolud isiku Eestisse saabumise ja

hotellibroneeringu kuupäevade osas, mis annab esialgu aluse kahelda isiku seletuste

usaldusväärsuses. Isiku istungil antud selgitused inimväärse töötamise võimalikkusest ei ole

piisavad, et veenduda isiku tegelikes eesmärkides.

VRKS § 36¹ lg 2 p 4 eeldused on täidetud. Ainuüksi vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi

taotleja KPK-sse paigutamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik

võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab

lähtuma põgenemisoht. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole samuti üldjuhul piisav alus vabaduse

võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemise ohuga, kui asjaolude

väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik. Isiku kinnipidamine on lubatav, et PPA saaks

kõiki asjassepuutuvaid tegureid üksikasjalikult hinnates veenduda, kas isikul esineb tegelikult

VRKS § 4 lg-tes 1 ja 3 sätestatud alus kaitse saamiseks. Isiku rahvusvahelise kaitse menetlus

on algusjärgus ning isiku põhjalikumad väited on esitamata ja kontrollimata, sealjuures on

isiku esialgsed väited äärmiselt üldsõnalised (dtl 42) ning ka istungil ei avanud isik

rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolusid konkreetsemalt. Isik on samas ise viidanud, et taotlus

on esitatud eelkõige riiki jäämise eesmärgil (dtl 58).

Kohus nõustub PPA-ga, et esineb VSS § 68 p-s 6 nimetatud põgenemisoht. Viidatud sätte

kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või

Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et

ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku seletused seoses Eestisse saabumise eesmärgi ja

asjaoludega on vastuolulised. Isik on selgitanud PPA-le, et taotles Eesti viisat turismi

eesmärgil, et tulla Eestisse tööd tegema. Kui tal ei lastud riiki siseneda, kuid ta soovis igal

juhul riiki sisse saada, oli ta sunnitud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse (dtl 57 jj). Samuti

selgitas isik PPA-le, et tal oli viisat taotledes hotellibroneering, kuid selle kuupäevad ei kattu

isiku Eestisse saabumise ajaga ning hotellibroneering oli tühistatud 30.08.2025 enne isiku

Eestisse saabumist. Eelnev annab põhjendatud aluse kahtluseks, et isiku eesmärk ei olnud

Eestisse jääda, vaid üksnes siseneda Schengeni alale. Ka isiku seletustest (dtl 58) nähtub, et

isiku soov on elada mõnes Euroopa riigis. Isik on kinnitanud, et rahvusvahelise kaitse taotluse

eesmärgiks oli kasutada ainukest võimalust riiki pääseda (dtl 58). Alles hilisemates seletustes

(dtl 42) tõi isik välja, et Dubais ja Egiptuses koheldakse teda ebainimlikult. Veenvalt ei

3(7)

3-25-3007

kõrvaldanud kahtlusi Eestisse saabumise eesmärgi osas ka isiku istungil antud seletused, kus

isik keskendus vastustes eelkõige Eestis inimväärse töötamise võimalikkusele.

KPK-st vabanedes ei oleks isik PPA-le kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete

(VRKS § 29) kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades

võimalik. Selle kahtluse aluseks on eeskätt isiku vastuolulised seletused seoses Eestisse

saabumise ja rahvusvahelise kaitse taotlusega. Isikul puudub Eesti elukoht ja sidemed, samuti

puuduvad rahalised vahendid pikemaajaliseks hakkamasaamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega

jätta PPA 11.09.2025 taotlus isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks rahuldamata

ning vabastada isik KPK-st.

VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused pole täidetud. Puudutatud isik teeb PPA-ga

koostööd ning teda ei pea selleks kinni pidama. Isik tuli viisa alusel Eestisse. PPA taotlusest

ei selgu, miks kavatseb isik põgeneda. Isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust

täita lahkumiskohustust. PPA ja kohus ei ole põhjendanud põgenemisohu olemasolu.

Kohus ei ole määruses piisavalt põhjendanud, miks ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada

VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud muid järelevalvemeetmeid.

6. Puudutatud isik esitas taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks,

kuna kahtleb esindaja võimekuses isikut kohtus esindada ja lisaks näitab esindaja üles vähest

huvi juhtumi lahendamise suhtes.

7. Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat A. Ratnikovi vastuse

kohaselt on ta korduvalt andnud puudutatud isikule õigusabi, viimati 16.10.2025. Suhtlus

toimub inglise keeles Telegram’is. Esindaja on vastanud kõikidele isiku küsimustele. Esindaja

on puudutatud isikule selgitanud määruskaebuse väheseid eduväljavaateid, isik on aga

vastupidisel arvamusel. Seoses rahvusvahelise kaitse menetlusega selgitas esindaja isikule, et

ei saa teda selles asjas esindada, kuna õigus advokaadile tekib kohtumenetluses ning kohus

määrab talle advokaadi. Kui isik soovib, võib ta ise advokaadi palgata. Esindajal ei ole

vastuväiteid, kui kohus asendab ta teise advokaadiga.

8. PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Asjas tuvastatud asjaolud on kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja KPK-sse

paigutamist. Halduskohus on kohaldanud VRKS § 361 lg 2 punkte 3 ja 4 õigesti. VSS § 68 p 6

kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA

järeldab ka isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Halduskohtu

määruses esitatud põhjendused isiku kinnipidamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta on

õiged ja asjakohased ning PPA nõustub halduskohtuga täielikult.

Isik on selgitanud, et ei soovi mingil juhul kodumaale tagasi minna ja soovis vahendeid

valimata Eestisse siseneda. Isikul polnud kunagi plaanis Euroopast lahkuda ja ta soovib iga

hinna eest olla Euroopas. Riik pole oluline. Koduriigis puudub tal töö ja ta soovib leida

Euroopas tulusa töö perekonna ülalpidamiseks.

4(7)

3-25-3007

Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning selle menetlus, mille lõpuleviimiseks on

aega 6 kuud, on alles algusjärgus. Seega tuleb isikuga veel korduvalt vestelda, et välja

selgitada kõik asjaolud ning asjaolude väljaselgitamiseks peab isik olema PPA-le kättesaadav.

On oht, et isik võib põgeneda mujale Schengeni riikidesse.

Põgenemisohu esinemise tõttu ei saa isiku suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

I

10. Halduskohus rahuldas vaidlustatud määrusega PPA taotluse VRKS § 361 lg 2 p-de 3 ja 4

alusel. Nende sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks (p 3) ning

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,

eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel

põhjendatud. Nimetatud alus tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL

art 8 lg 3 punktile c, mis kohaldub üksnes juhul, kui VRKS § 202 lg 1 kohaselt vaadatakse

selgelt põhjendamatut rahvusvahelise kaitse taotlust läbi kiirmenetluses, sh piiril (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-3008, p 7; 28.11.2023

määrus haldusasjas nr 3-23-2391, p 8; Euroopa Kohtu 14.05.2020 otsus C-924/19 PPU ja C-

925/19 PPU, p 237 jj). Praeguses asjas ei ole PPA esile toonud asjaolusid, millest tuleneks, et

puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 20¹

tähenduses ja see on võimalik läbi vaadata kiirmenetluses VRKS § 20² kohaselt. PPA soovis

kontrollida riiki sisenemise asjaolusid, mitte korraldada kiirmenetlust selgelt põhjendamatu

taotluse tagasilükkamiseks. Tegemist polnud piirimenetlusega. Seega ei kohaldunud asjas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL art-s 43 ettenähtud erimenetlus ning

kinnipidamise aluseks ei saanud olla direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p c ja VRKS § 36¹ lg 2 p

3. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesolevale määruse põhjendustele.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esinevad VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud

puudutatud isiku kinnipidamise alused.

13. VRKS § 36¹ lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase

staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku

osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja

edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2).

VRKS § 36¹ lg 2¹ järgi käsitatakse mh VRKS § 36¹ lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna

seda, kui esineb mõni VSS §-s 6⁸ nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa

Liidu liikmesriigist. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid

välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr

3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Halduskohus nõustus PPA-ga, et

5(7)

3-25-3007

puudutatud isiku põgenemise oht järeldub tema ütlustest ja hoiakutest, mis annavad põhjust

arvata, et ta ei soovi võimalikku lahkumiskohustust täita (VSS § 6⁸ p 6).

14. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus on algusjärgus.

Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

vajadust tuleb põhjalikumalt hinnata ja menetluse lõpuleviimiseks peab ta olema PPA-le

kättesaadav. Puudutatud isiku 10.09.2025 antud selgitused on üldsõnalised ja ebaselged ning

ta ei ole seni välja toonud selliseid asjaolusid, mis viitaks tema tagakiusamisele. PPA-l tuleb

kontrollida esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teha

selleks vajalikke menetlustoiminguid, samuti võrrelda vestlusel saadud infot päritoluriigi

infoga (vt VRKS § 18 lg-d 2 ja 3). Kokkuvõttes on usutav, et PPA ei ole veel jõudnud teha

kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 18¹ lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud,

ning nende toimingute tegemiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav.

15. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks puudutatud isiku kinnipidamise

pikendamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks

kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma

põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-792, p-d 18.1–18.5 ja

seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus haldusasjas nr 3-

24-2209, p 13 Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2289, p 15 ja

24.01.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-1649, p 11).

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA-ga, et isiku hoiakutest ja käitumisest

järeldub, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 6⁸ p-s 6 märgitud

põgenemisohule viitav asjaolu. Isik hankis endale Schengeni alale sisenemiseks lühiajalise

Eesti viisa. Isiku seletuste kohaselt oli tal Eestis hotellibroneering, kuid broneeringu

kuupäevad (01.09–06.09.2025) ei kattu Eestisse saabumise ajaga (XX.XX.XXXX) ning

seejuures on vastav broneering tühistatud juba 30.08.2025, st juba ammu enne isiku Eestisse

saabumist, mis viitab, et broneeringu usutavaks eesmärgiks oli üksnes viisa saamine. Isiku

seletustest nähtub, et ta oli valmis taotlema ükskõik millise Euroopa riigi viisat ja minema

riiki, mis talle viisa annab (dtl 59). Seejuures ei olnud isikul esialgu plaanis rahvusvahelise

kaitse taotlust üldse esitada. Eelnevat arvestades saab isiku ütlustest ja hoiakutest järeldada, et

tõenäoliselt ei olnud tal plaanis Eestisse jääda, vaid siit edasi liikuda. Isikul puuduvad Eestis

viibimiskoht, tuttavad ja sugulased ning mis tahes muu seos Eestiga. Puudutatud isiku

kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne

ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks

kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks

aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemiseohule. Halduskohus on piisavalt

põhjendanud, miks puudutatud isiku seletused ei ole usaldusväärsed.

17. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei olnud põgenemisohu tõttu võimalik.

Puudutatud isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei saa pidada ülemääraseks. Asja

materjalidest ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust.

18. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon

muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesolevale

määrusele.

6(7)

3-25-3007

II

19. Puudutatud isik on esitanud taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja

vahetamiseks. Puudutatud ei ole rahul sellega, et esindaja näitab üles vähest huvi juhtumi

lahendamise vastu ning lisaks kahtleb puudutatud isik esindaja võimes teda kohtus esindada.

20. Puudutatud isiku taotlus temale riigi õigusabi osutava advokaadi vahetamiseks ei ole

põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 19 lg 1 kohaselt, kui advokaat on asunud riigi

õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku

lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Esindaja vahetamise alused on sätestatud

RÕS §-s 20. Riigikohus on 07.03.2011 lahendis nr 3-7-1-1-70 selgitanud, millistel tingimustel

saab riigi õigusabi osutaja vahetamine aset leida: esiteks on see võimalik juhtudel, kui

eelnevalt määratud riigi õigusabi osutav advokaat ja õigusabi saaja on kokku leppinud teise

advokaadiga selles, et viimane on nõus riigi õigusabi osutamise kohustuse üle võtma (RÕS §

20 lg 1); teiseks – riigi õigusabi osutajaks määratud advokaat on esitanud menetlejale taotluse

uue riigi õigusabi osutaja määramiseks seoses sellega, et tal endal ei ole RÕS-st tulenevalt

võimalik õigusabi osutada (RÕS § 20 lg 2); kolmandaks – riigi õigusabi osutajaks määratud

advokaat on advokatuurist välja arvatud, tema kutsetegevus on peatatud, ta on pikaajaliselt

töövõimetu või surnud või on tegemist muu seaduses sätestatud juhtumiga, mis objektiivselt

ei võimalda jätkata õigusabi osutamist (RÕS § 20 lg 3) ja neljandaks, kui kohus on õigusabi

saaja taotlusel või ka omal algatusel kõrvaldanud senise õigusabi osutaja tema asjatundmatuse

või hooletuse tõttu (RÕS § 20 lg 31). Praegusel juhtumil ei ole RÕS § 20 lg-s 1 sätestatud

kokkulepet ja nõusolekut esitatud, mistõttu ei ole esindaja vahetamine selle sätte alusel

võimalik. Puuduvad ka RÕS § 20 lg-s 31 sätestatud alused esindaja kõrvaldamiseks.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja

oleks käitunud asjatundmatult või hooletult. Esindaja on puudutatud isikuga suhelnud

Telegram’i vahendusel ning lisaks vastanud isiku küsimustele ja selgitanud talle, et ei saa

esindada isikut rahvusvahelise kaitse menetluses. Esindaja on esitanud tähtaegselt põhjendusi

ja taotlust sisaldava määruskaebuse, mis vastab menetlusseadustikus sätestatud nõuetele.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)